KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17433 Tsiviilasi A. A. (A.) hagi B.

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. Viru Maakohtule 07.11.2019 esitatud hagiavalduses palus hageja vähendada Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega tsiviilasjas nr xxx kostja ülalpidamiseks hagejalt välja mõistetud elatist kuni 100 euroni kuus, alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.2029 või hageja varalise seisundi muutumiseni. Hagejal esinevad PKS § 101 lg-s 1 sätestatud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks, kuivõrd hagejal sündisid pärast eelviidatud lahendi tegemist kaks last D. D. xx.xx.2014 ja E. E. xx.xx.2018, kes on hageja ülalpidamisel; hageja majanduslik seisund ei võimalda Viru Maakohtu 20.03.2013 lahendiga väljamõistetud elatist kostjale tasuda, kuna tema ainsaks ja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 806,04 eurot (töötab xxx päästjana), kuni oktoobrini 2019 oli suuteline tasuma otsusega väljamõistetud elatist, kuna hageja sai lisaks töötasule kuni 10.10.2019 vanemahüvitist 759,13 eurot kuus. Hageja igakuised kulutused on kokku 398,62 eurot (toidukulu 130 eurot, eluasemekulu 90 eurot, sidekulud 15 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, vältimatud püsikulud 30 eurot, Swedbanki laenulepingu alusel tasutav osamakse 118,62 eurot). Hageja annab kostjale ka vahetult ülalpidamist (hageja ja kostja suhtlemiskord on kinnitatud Viru Maakohtu 25.09.2019 kohtumäärusega) aasta lõikes 129 päeva ja juba seetõttu tuleb elatist vähendada 1/3 so 90 euro ulatuses. D. D. tervislikust seisundist (esimese astme diabeet) tulenevalt on hagejal lapse ülalpidamiskulud ühes kuus keskmiselt 85 eurot. Hageja märkis, et on reaalselt võimeline kostjale tasuma elatist 100 eurot kuus.
2. 11.12.2019 vastuses esitas hageja vastuväited kostja seisukohtadele ja tõenditele. Kostja ei tööta xxx OÜ-s ja xxx OÜ-s ja ta ei saa töötasu. Ettevõtete käivet ei saa lugeda tuluks ega hageja sissetulekuks. Elamu ehitamine aastatel 2015-2016 (elamu ehitus on rahapuudusel jäänud pooleli) ei tähenda seda, et praegusel juhul oleks hageja majanduslik seis hea. Hagejale kuulub 4 sõidukit, neist 3 on võõrandatud (VV Passat reg nr xxx, Mercedes Benz, reg nr xxx, Rover 75 reg nr xxx) ja hageja kasutab sõidukit VV Passat reg nr xxx. Hagejale kuulub korter, mis asub xxx Tallinn (kingitud vanemate poolt) ja ühisomandis on kinnistu xxx, xxx (xxx). Kostja vastuväidetele meelelahutuse osas vastas hageja, et hagiavaldus esitati novembris 2019 ja selleks ajaks olid hageja sissetulekud vähenenud. Kostja seaduslik esindaja takistab kostjaga suhelda ja seetõttu pole hagejal võimalik suhtluskorda täita. 30.03.2020 täiendatud seisukohas märkis hageja, et tema ja F. F. abielu lahutati xx.xx.2020 ja 20.03.2020 ühisvara jagamise lepingu punktide 3.2.1 kuni 3.2.6 järgi on F. F. lahusvaraks xxx OÜ ja xxx OÜ osad nimiväärtustega 2500 eurot ja kinnisasjad asukohaga xxx Tallinn, xxx, xxx vald, IdaViru mk ja xxx, xxx vald, Ida-Viru mk. Lepingu p 3.5 sätestab, et abikaasad leppisid kokku, et F. F. ei pea maksma A. A.le rahalist hüvitist ühisvara arvel enamsaadu eest. 28.05.2020 seisukohas jäi hageja hagi juurde ja palus selle rahuldamist. G. G. pangakonto väljavõtted 2 tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei ole oma õe ülalpidamisel. Kostja ei ole tõendanud, et tema enda toitlustamine on 102,90 eurot kuus, koolitarvete kulu 8,50 eurot, elektrienergia tarbimine 40 eurot, transpordikulu 95,05 eurot (ebamõistlik kulu), riiete- ja jalanõude kulu 95,25 eurot, kindlustuskulu 5 eurot, sünnipäeva tähistamise kulu 450 eur aastas ja ravikulu oleks 5,11 eurot ühes kuus. Kostja ei ole põhistanud, miks on transpordikulu seotud ainult kostja ja tema emaga, kui perekonnas on 4 inimest ning õe arvelt on läinud kulu. Tõendamata on kostja väide, et trenni varustuse ostmiseks kulutatakse 82,25 eurot, mis on ebamõistlikult suur summa alaealise lapse jaoks. Kostja igakuised kulutused 613,64 eurot on praktilisest elust lähtuvalt ebareaalsed. Kostja vastuväited
3. 28.11.2019 vastuses hagile palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas oma majandusliku ja varalise seisu kohta ülevaate ning tõendid, mille kohaselt on kostja seaduslikul esindajal liisingus sõiduk Volkswagen Jetta, reg nr xxx, muu vara puudub, töötab xxx ja tema sissetulekuteks on: 6 kuu keskmine töötasu 1190,40 eurot (7142,35/6=1190,40 eur), igakuine peretoetus 510 eurot (kostja seaduslikul esindajal on kolm alaealist last G. G., H. H. ja B. B.). Kostja eluvajadused on aastatega kasvanud, lisandunud on jalgpalli treeningu- ja huvialaringidega ning arenguga seotud kulud. Hageja ei ole tõendanud, et tema teised lapsed jääksid vähemkindlustatuks ning, et hageja ei oleks mingil põhjusel võimeline endale ja oma kolmele lapsele ülalpidamist andma. Hageja on töövõimeline isik, kellel on võimalik teenida sissetulekut, mis võimaldaks lapsi ülal pidada, vajadusel tuleb hagejal müüa vara. Vanemahüvitise maksmise lõppemine ei ole põhjuseks ega aluseks elatise vähendamiseks. Kostja varjab oma sissetulekuid. Kostja on xxx OÜ ja xxx OÜ juhatuse liige, ettevõtted töötavad edukalt ja eluliselt ei ole usutav, et hageja ei saa ettevõttest töötasu. 2016 ehitas hageja elamu, omab kinnisvara Tallinnas ja xxx vallas ning tal on kolm sõidukit, mis näitab seda, et hageja on heal järjel. Alates suvest 2019 ei viibi kostja hageja juures ja suhtlemiskorda ei täideta ning vahetu ülalpidamisega seonduvalt ei ole hageja kulutusi tõendanud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt märkis kostja, et hageja teeb kulutusi restoranis, pubides jm, maksab kinnisvara eest kommunaalmakse, ostab lotopileteid ja mängib kasiinos. Hageja kulutab meelelahutusele, mille arvelt saaks hageja täita ülalpidamiskohustust kostja ees. Kostja leidis, et hageja varaline seis ja elatustase on paranenud ning mõjuvaid, sh objektiivseid põhjuseid elatise vähendamiseks ei esine.
4. 05.01.2020 vastuses märkis kostja, et tema alaealine laps G. G. saab toitjakaotuspensioni (teine vanem on surnud), kostja saab elatist hagejalt, H. H. saab elatisabi 39,48 eurot kuus, laps on kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel, sest teine vanem ei täida kohtuotsusega väljamõistetud elatise tasumise kohustust. Kostja seaduslik esindaja ei takista kostjal hagejaga suhtlemast ja kostja ise ei soovi hagejaga suhelda ning kostjal ei ole vahelduvat elukohta. Kostja seaduslik esindaja kannab kostja igapäevased kulud. 22.05.2020 täiendavas ja 05.06.2020 lõplikus seisukohas tõi kostja esile, et tema leibkonda kuulub 4 inimest ja 3 nendest on alaealised lapsed. 2019 kulutuste arvestuse ja tõendite põhjal on kostja ja tema perekonna kulud järgmised: toidukulud 4937,37/12 = 411,45/4= 102,9 eurot kuus; elektrienergia 1923,04/12 = 160,30/ 4 = 40 eurot kuus, vesi/kommunaal kulud 990/ 12=82,5/4= 21 eurot kuus, koolitarbed 101,86/12=8,50 eurot kuus, jalgpallitrenn ja sellega seotud kulud 175/ 12 = 14,58 eurot kuus, trenni varustus butsid saalis mängimiseks 60*4 eurot, välisbutsid 60*4 eurot (igaks hooajaks uued, kuna lapse jalg kasvab), jalgpalli kedrid 8*4 eur paar (ostetakse iga kolme kuu tagant, tihti rebenevad), kaitsmed jalgadele 18 eur iga poole aasta tagant, T-särk 20*3 eurot tk (turniiridel, treeningutel osalemiseks ja välissõitudeks, iga aasta), dressipüksid komplekt iga aasta 45 eurot, joogipudel 10 eurot, termoriided 45*4 eurot iga hooaeg, seljakott klubi logoga 25 eurot, talvejope klubi logoga 90 eurot, vihmajope 40 eurot, müts 15 eurot, kindad 10 eurot. Kokku: 987,00/12 = 82,25 eurot kuus, transpordikulud on seotud kostja ja vanemaga 2304,79/12=192,10/2=95,05 eurot kuus (4 korda 3 nädalas laps treenib xxx kuhu ema viib ta autoga, kostja käib Jalgpalliklubis xxx), vabale ajale kulub 30 eur kuus, taskurahale 40 eur kuus, riided ja jalatsid – 1143,08/12 = 95,25 eurot kuus, tervishoiukulu 184,10/12 = 15,33/3 = 5,11 eurot kuus, juuksur 10 eurot kuus + 7 eurot kuus hügieenitarbed = 17 eurot kuus, kindlustus 61/12= 5 eurot kuus, laager – 150/12= 12,5 eurot kuus, sünnipäeva tähistamine 450/12=37,5 eurot kuus, telefon – 6 eurot kuus. Kokku: 613,64 eurot. Kostja igakuised reaalsed ülalpidamiskulud on kokku 613,64 eurot, hageja kohustus moodustub sellest 306,82 eurot. Kostja ülalpidamiskulud ei ole ammendavad ja lapse elulaadist lähtuvalt kulub lapsele igakuiselt seadusega kehtestatud miinimumist rohkem, kuid kostja on vaatamata sellele nõus miinimummääras ülalpidamisega. Ülalpidamiskulud ei kajasta, sõprade sünnipäeva külastamistega, koolipoolsete reiside, lõpupidudega ja muid lapse huviala ja arenguga seonduvaid kulutusi. Kostja õe pangakontole laekub peretoetus ja seda kasutatakse laste ülalpidamiseks. Hageja saab realiseerida kinnisvara ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Tsiviilasjas nr xxx kinnitas hageja kohtuistungil, et elab koos oma perega xxx tänaval ja seetõttu puuduvad alused elatise vähendamiseks. 20.03.2013 Viru Maakohtu lahendiga ei ole elatise maksmise kuupäeva kindlaks määratud ja seetõttu palus kostja, et kohus määraks igakuiselt elatise maksmise tähtpäevaks
5. kuupäev, kuivõrd hageja tasub elatist kaootiliselt, sh kuu lõpus.
6. 22.05.2020 ja 05.06.2020 menetluskulude avaldustes palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1300 eurot (13 h x 100 eur), mis koosneb järgnevatest toimingutest: kohtumine kliendiga ja dokumentide analüüs 1,5 h, hagiavaldusele vastuse koostamine ja kohtule edastamine 2h, hageja vastusega tutvumine, tõendite analüüs, kliendi vestlus 1,5 h, kostja täiendava seisukoha koostamine, 2h, kohtuistungil esindamine 1,5 h, taotluse koostamine 1 h, hageja seisukohaga tutvumine 30 min, kohtumäärusega tutvumine 30 min, täiendava seisukoha koostamine ja materjalide komplikteerimine 1,5 h, hageja seisukohaga tutvumine 15 min, lõpliku seisukoha koostamine 45 min. Menetluse käik
7. Hageja andis 11.03.2020 toimunud kohtuistungil ülevaate oma haridusest ja varasemast töökogemusest ning loobus nõude osast: „vähendada väljamõistetud elatist kuni hageja varalise seisundi muutumiseni“.
8. Viru Maakohus tegi kostja taotluste alusel 11.03.2020 Maanteeametisse ja kinnistusraamatusse päringud. Hagejal ja xxx OÜ-l puuduvad sõidukid ja väikelaevad. xxx OÜ-le kuulus sõiduk Toyota Hilux (reg nr xxx, 2007) ja haagis Brentex-trailer (reg nr xxx, 2019). Hagejale kuulusid ühisomandis olevad kinnistud registriosa nr xxx (xxx, xxx vald, Ida-Viru mk), registriosa nr xxx (Xxx, Ida-Viru mk), registriosa nr xxx (xxx, Ida-Viru mk), ainuomandis on kinnistu registriosa nr xxx (xxx Tallinn). Hageja oli seisuga 11.03.2020 xxx OÜ ja xxx OÜ juhatuse liige.
9. 23.04.2020 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotlused tõendite kogumiseks osaliselt ja nõudis pankadelt välja teabe hagejale kuuluvate kontode olemasolu kohta ja kontode väljavõtted perioodist 07.11.2019 kuni 23.04.
10. AS SEB Pank teatas kohtule, et hageja omab arvelduskontot nr xxx, mille saldo 24.04.2020 seisuga oli 14,82 eurot ja Swedbank AS andmete kohaselt omab hageja arvelduskontot nr xxx, saldo oli 23.04.2020 seisuga 2,22 eurot ning teistes pankades hageja kontosid ei omanud. Kohtuotsuse põhjendused
11. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid 4 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (lg 2). Riigikohus on 28.10.2015 lahendi nr 3-2-1-124-15, p-is 11 sedastanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus aluseks võtma eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega on hagejalt välja mõistetud elatis miinimum ulatuses ja otsuse põhjendavas osas ning viidatud tsiviilasja nr 2-12-46943 materjalidest nähtuvalt ei ole elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid tuvastatud (dtl 5-8). Riigikohus on 19.10.2015 lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 12 andnud juhise, mille kohaselt kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on 5 elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 32, 36).

1. Kohus selgitas menetlusosalistele 11.03.2020 toimunud kohtuistungil (dtl 219-229) ja täiendavalt 23.04.2020 määrusega (dtl 276-283) menetluslikku olukorda ning tõendamiskohustust.
2. Hageja soovib alates hagiavalduse esitamisest vähendada Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega hagejalt kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 100 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.
3. Elatise vähendamise alusena tugineb hageja sellele, et tema majanduslik seisund ei võimalda eelviidatud lahendiga väljamõistetud suuruses kostjale elatist tasuda ning, et tal on lisaks kostjale veel 2 ülalpeetavat alaealist last. Kohus selgitab, et elatise suurust on võimalik vähendada, kuid nõude rahuldamiseks pidi hageja asjas esile tooma ja tõendama, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud elatise väljamõistmise ja hagetava aja seisuga ning et hagejal esinevad PKS § 102 lg-s 2 teises ja kolmandas lauses sätestatult mõjuvad põhjused, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimumi. Elatise vähendamisel saab hageja

§ 459

lg 1 p 1 ja 2 põhimõttest lähtuvalt tugineda üksnes asjaoludele, mis on Viru Maakohtu 20.03.2013 otsuse tegemise ajaga muutunud. Hageja ei ole väljamõistetud elatise aja seisuga oma majanduslikku sh varalist seisu, enda ning kostja kulutuste kohta ülevaadet ega tõendeid esitanud. 15.

1. Hageja väitis hagis, et töötab xxx ja tema töötasu on 806,04 eurot kuus. Kuni 10.10.2019 moodustus tema sissetulek eelmärgitud töötasust ja vanemahüvitisest kokku summas 1565,17 eurot (759,13 + 806,04). Kohus märgib, et vanemahüvitis on mõeldud lapse ülalpidamiseks ja tegemist ei ole hageja täiendava sissetulekuga. Vanemahüvitise saamine on ajutine riiklik meede ja selle maksmise lõpetamisest oli hageja teadlik ja sellega pidi hageja arvestama. Hageja väide, et pärast vanemahüvitise lõppemist tema sissetulekud vähenesid ja majanduslik seis halvenes, on asjakohatu. Vanemahüvitise maksmise lõpetamisele ja seeläbi majandusliku seisundi halvenemisele tuginemine ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tema töökoht ei ole muutunud, samuti ei ole oluliselt muutunud töötasu (dtl 224). Hageja pangakonto väljavõttest (dtl 300-310) nähtub, et hageja sissetulek on, erinevalt hagis märgitust, perioodil 07.11.2019 kuni 23.04.2020 olnud vahemikus 829,90 kuni 1049,04 eurot, seega on hageja töötasu järjepanu tõusnud, mitte vähenenud. Seega, ei ole kohtu hinnangul hageja sissetulek vähenenud, vaid on pigem suurenenud. Ka on hageja ise kinnitanud, et tema töötasu ei ole varasema ajaga suures osas muutunud (dtl 224). Hageja on 11.12.2019 vastuses (dtl 137) väljendanud, et ta ehitas aastatel 2015-2016 xxx, xxx asuvat elamut ja tal olid selleks vajalikud rahalised vahendid. Eelmärgitust saab järeldada, et pärast elatise väljamõistmist oli hageja majanduslik olukord piisavalt hea, mis võimaldas tegeleda ehitustegevusega. Hageja on 11.03.2020 kohtuistungi kinnitanud, et kogus
2. aastal raha ja käis Egiptuses reisimas (dtl 222). Johtuvalt eeltoodust oli hagejal võimalik oma sissetuleku ja kulutuste, sh elatise maksmise kõrvalt säästa rahalisi vahendeid reisimiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 216) kohaselt oli 11.03.2020 seisuga kostja ühisomandis kinnistud registriosa nr xxx (xxx, xxx vald, Ida-Viru mk), registriosa nr xxx (xxx, Ida-Viru mk), registriosa nr xxx (xxx, Ida-Viru mk) ja ainuomandis oli kinnistu registriosa nr xxx (xxx Tallinn). Kohus kontrollis, et kohtulahendi tegemise seisuga on hageja omandis üksnes kinnistu registriosa nr xxx. Kohus tuvastas, et 20.03.2020 ühisvara jagamise lepingu (dtl 257-259) punktide 3.2.1 kuni 3.2.6 kohaselt on 6 eelviidatud kinnistud v.a viimane, hageja endise abikaasa F. F. lahusvaraks ja hageja on lepingus nõustunud sellega, et ühisvara arvel enamsaadu eest talle hüvitist ei maksta. Kohus leiab, et hageja on menetluse ajal eeltoodud tehinguga teadvalt halvendanud oma majanduslikku seisu ja seda eeldatavalt elatise vähendamise eesmärgil. Ühisvara arvel enamsaadu eest saadava hüvitisega oleks hagejal olnud võimalik täita kostja ees ülalpidamiskohustust. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt on hageja kohtule avaldanud, et ta elab oma pere juures xxx tänaval xxx (dtl 438, tsiviilasjas nr xxx 25.05.2020 kohtuistungi protokoll). Kohus leiab, et hagejal on võimalik kinnisasja registriosa nr xxx, asukohaga xxx Tallinn võõrandada või anda üürile, kuna hageja ei kasuta korterit igapäevaselt eluasemena, misläbi väheneksid hageja kommunaalteenustele minevad kulutused ja saadava ostusumma või üüri arvelt saab hageja täita ülalpidamiskohustust kostja ees väljamõistetud miinimummääras. Lisaks eeltoodule on hageja tulumaksu tagastusena saanud 03.03.2020 693,63 eurot (dtl 306) ja täiendavat tulu 400 eurot kolme sõiduki (VV Passat reg nr xxx, Mercedes Benz, reg nr xxx, Rover 75 reg nr xxx) võõrandamisest (dtl 137-138, 146-148), kuid milliseid rahalisi vahendeid ei ole hageja kasutanud laste ülalpidamiseks, mis on aga hageja esmaseks ja peamiseks kohustuseks enne muude kulutuste tegemist. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et ka pärast vanemahüvitise saamise lõppemist on hageja tulud võimaldanud kostjale maksta elatise võlgnevust ja samal ajal jooksvat elatist, sh alammääras ning seejuures hageja enda igapäeva vajaduste rahuldamiseks vajaminevad kulud olid samuti kaetud. Järelduvalt on hageja oma sissetuleku arvelt võimeline kostja ees ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses, so miinimummääras täitma. Kohus selgitab, et hageja näol on tegemist tööealise ja töövõimelise isikuga, kellel on võimalik teenida sissetulekut, mis tagaks tema lastele piisavas või nõutavas määras ülalpidamise. Hagejal tuli kahe lapse lisandumisega arvestada sellega, et tal tuleb täita ülalpidamiskohustust kõikide laste ees. Vanema väike või ebapiisav sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks. Kohus märgib, et hagejal on kohustus hankida nii enda kui ka kõigi oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid, piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel ja vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt RKTKo lahend nr 3-2-1-17- 16, p 11; lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; 3-2-1-35-17 p 21; lahend nr 3-2-1-160-12 p 17). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja majanduslik olukord ei ole pärast Viru Maakohtu 20.03.2013 otsuse tegemist muutunud halvemaks ja hageja on võimeline täitma väljamõistetud miinimumelatist. Kohus leiab, et hageja ei ole asjas esitanud ja tõendanud asjaolusid, mis täidaksid

§-s 459 sätestatud eeldusi ja annaksid aluse elatise vähendamiseks. 15.

1. Hageja on elatise vähendamise hagis muuhulgas tuginenud sellele, et hageja teostab kostja suhtes vastavalt Viru Maakohtu 25.09.2019 poolt kinnitatud suhtlemiskorrale 129 päeval aastas vahetut ülalpidamist. Riigikohus on 08.01.2014 lahendi nr 3-2-1-165-13 p-is 13, 03.06.2015 lahendi nr 3-2-1-56-15 p-is 11 ja 09.06.2017 lahendi nr 3-2-1-35-17 p-is 23.2 märkinud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Viru Maakohtu 25.09.2019 poolt on tsiviilasjas nr xxx kinnitatud suhtlemiskord (dtl 15-20). Pooled on aga erineval seisukohal, mis puudutab vahetut ülalpidamist. Kostja vastuväidete kohaselt ei täida hageja suhtlemiskorda ega teosta vahetut ülalpidamist (dtl 9192). Hageja väitis hagis, et ta teostab 129 päeval aastas vahetut ülalpidamist kostja suhtes ja juba 7 seetõttu tuleb elatist vähendada 1/3 so 90 euro ulatuses (dtl 3). Tsiviilasja nr xxx (lepitusmenetlus) protokollist (dtl 436) nähtuvalt on hageja kohtule tunnistanud, et pärast 25.09.2019 kohtumääruse tegemist ei ole kostja hageja juures olnud. Kohus järeldab, et hageja poolt avaldatud väide vahetu ülalpidamise kohta on ebaõige. Samas märgib kohus, et vahetu ülalpidamisega seonduvalt ei oma tähtsust, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures. Selleks, et elatise nõude vähendamisel saaks arvestada vahetu ülalpidamisega kaasnevat, tuli hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja tõendid, mille põhjal oleks kohtul võimalik tuvastada, millised on hageja kulud kostja vajaduste rahuldamiseks ja kas tehtud kulude suurus vastab hageja ülalpidamiskohustuse ulatusele ning seejärel on võimalik teha järeldused, mil määral peaks hageja lisaks elatist maksma. Hageja on kohtule 11.03.2020 toimunud kohtuistungil selgelt kinnitanud, et tal puuduvad kostjaga seonduvalt tõendid ülalpidamiskulude kohta (dtl 222). Ka hageja menetlusdokumentides kulutuste ülevaadet ega tõendeid ei sisaldu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise nõude vähendamine sh 90 euro ulatuses vastaval põhjusel ei ole põhjendatud. 15.
2. Viimaks on hageja palunud elatise vähendamist asjaolul, et tema ülalpidamisel on lisaks kostjale veel kaks alaealist last D. D. sünd xx.xx.2014 ja E. E. sünd xx.xx.
3. Lisaks eeltoodule märkis hageja, et juhul kui hageja peab tasuma kostjale väljamõistetud määras elatist, siis on hageja ja tema teised lapsed vähemkindlustatud, kui kostja. Kohus selgitab, et alaealiste laste olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu 13.04.2016.a lahend nr 3-2-1-17-16 p 11). Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel ja tõenditel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua ja tõendada ning kohtul tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu 13.04.2016.a lahend nr 3-2-1-17-16 p 12). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevaid vahendeid tuleb aritmeetilisel jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks ning eesmärgil, et ei kahjustuks ülalpeetavate elustandard. Seega eeltoodust tulenevalt tuli hagejal esile tuua ja tõendada, millised on hageja iga lapse vajadused ja kulutused, enda ja tema laste ema majanduslik ja varaline seis, sh sissetulekud ning kulud. Hagejal on lisaks kostjale ülalpidamisel kaks alaealist last D. D. sünd xx.xx.2014 ja E. E. sünd xx.xx.2018 (dtl 9-10, sünnitõendid). Kohtuasjas kogutud hageja majandusliku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on perioodil 07.11.2019 kuni 23.04.2020 hageja sissetulekuks olnud 6199,67 eurot, keskmiseks sissetulekuks on 1033,28 eurot/6 (dtl 300-310). Hageja omab korterit (registriosa nr xxx), asukohaga xxx Tallinn, mis ei ole tema igapäevaselt kasutatavaks eluasemeks ja hageja elab aadressil xxx, (dtl 438). Maanteeameti päringu järgi hageja sõidukeid ja väikelaevu ei oma (dtl 209-210). 8 Hageja on hagis märkinud, et tema igakuised püsikulutused on kokku 280 eurot (dtl 2), kuid kulutuste kohta viiteid tõenditele toodud ei ole. Hageja on 05.11.2019 kviitungiga nr xxx tõendanud üksnes ühe lapsega so D. D.ga seotud insuliini testide ja vahendite kulu 17,48 eurot (dtl 33) ja hageja poolt kantud teise lapse so E. E. ning kostja vajaduspõhiseid kulutusi hageja tõendanud ei ole. Hageja Swedbank AS-i pangakonto väljavõte (dtl 300-310) ei võimalda detailselt eristada ja pereliikmete vahel jaotuspõhiselt kindlaks määrata ning tõendatuks lugeda hageja ning tema teiste lastega seonduvaid kulutusi. Pangakonto väljavõtetest (dtl 49, 52, 303) nähtub aga tõik, et hageja on ajaliselt enne ja pärast hagiavalduse esitamist ülemääraselt kulutanud raha väli- ja kiirsöögikohtades ning kasiinos (22.08.2019, 02.11.2019, 19.01.2020). Konto lõpptulemist on järeldatav, et perioodil 07.11.2019 kuni 23.04.2020 oli hageja konto käibeks 8880,45 eurot (dtl 310), mis teeb vastavalt kuude arvule jagatuna ühe kuu kulutatavaks tuluks 1480,09 eurot. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja sissetulek, erinevalt hagis märgitust, on piisav ja sellest saab hageja teha kulutusi hasartmängule, välitoidule, kui ka enda ja oma pere ning kostja ülalpidamiseks. Kohus märgib, et hasartmängude mängimine ei saa olla primaarne ehk esmane vajadus ülalpidamiskohustuste täitmise ees. Rahvastikuregistri andmete põhjal on kostja emal ülalpidamisel 3 alaealist last (B. B. sünd xx.xx.2011, G. G. sünd xx.xx.2004, H. H. sünd xx.xx.2008) (dtl 114). Kostja ema töötab xxx ja pangakonto väljavõtte kohaselt on tema keskmiseks töötasuks on 1011,63 eurot, periood 05.06.2019-05.11.2019 6069,76/6 (dtl 100-112), G. G. toitjakaotuspension 195,23 eurot, peretoetus kolmele lapsele 539,18 eurot, elatisabi 39,48 eurot (dtl 173; H. H. ülalpidamiseks), hagejalt perioodil 28.06.2019 kuni 11.04.2020 laekunud elatis 2788 eurot (dtl 103-112; dtl 300-310). Kostja emale ei kuulu kinnistusraamatu andmetel kinnisasju. Kostja seaduslikul esindajal on liisingulepingu alusel võetud sõiduk Volkswagen Jetta, reg märgiga xxx, 10.06.2020 osamakseks oli 163,52 eurot (dtl 95-98). Kostja igakuised kulud on 613,64 eurot (dtl 315-419). Kostja seaduslik esindaja ei ole enda kulutuste ülevaadet esitanud ja panga kontoväljavõttest tulenevalt ei ole võimalik segmenteerida kostja seadusliku esindaja ja teiste laste kulutusi. Vastuväite kohaselt pidas hageja kostja kulutusi (toit 102,90 eur, koolitarvete kulu 8,50 eurot, elektrienergia 40 eurot, transpordikulu 95,05 eurot, riiete- ja jalanõude kulu 95,25 eurot, kindlustuskulu 5 eurot, sünnipäeva tähistamise kulu 450 eur aastas, ravikulu 5,11 eurot, trenni varustuse 82,25 eurot) ebareaalseteks ja need on hageja hinnangul tõendamata. Hageja on esitanud abstraktse vastuväite, kuid ei ole esitanud põhjendatud seisukohta, miks ta leiab, et kulutused on ebareaalsed ja millised need hageja hinnangul peaksid sellisel juhul olema. Kui vaadelda kulutusi ja nende suurust, siis on kohus seisukohal, et esile toodud kulutused on vajalikud põhjendatud, kuid ülemääraseks tuleb pidada sünnipäeva kulu ja osaliselt ka igakuist transpordi-, riiete- ja jalanõude kulu. Siinkohal tuleb arvestada aga sellega, et kostja on aktiivses kasvueas sportlik laps, kes vajab igapäevaseks arenguks täisväärtuslikku toitu, rõivaid, jalanõusid sh kooli ning treeningu tarbeks ja kõike muud eluks vajalikku ning üldteada asjaoluna iga-aastaselt kulud tõusevad, mitte ei lange. Seejuures tuleb hagejal tasuda elatist alammääras, mitte igakuise kuluna näidatud summat ja hageja ei ole tõendanud, et kostja vajaduspõhised kulutused oleksid kostja poolt näidatust väiksemas määras. Kohtul ei ole hageja teiste laste kuludokumentide puudumise tõttu võimalik võrrelda hageja teiste laste ja kostja olukorda ning teha üksnes kostja kulude põhjal järeldust, kas hageja teised lapsed osutuksid elatise suuruse muutmata jätmisel vähem kindlustatuks, kui kostja. Võrreldes kostja ema (1011,63 eurot) ja hageja (1033,28 eurot) töötasusid, siis on hageja sissetulek mõnevõrra parem. Samas arvestades ainuüksi hageja ja tema leibkonna kinnisvaralist seisu, siis on ilmne, et hageja teised lapsed ei jää nõutavas määras elatise maksmisel vähemkindlustatuks, kui kostja. Seda põhjusel, et hagejal ja tema laste emal on võimalik nende omandis olevaid kinnisasju (v.a xxx, 9 xxx, mis on pere eluasemeks) võõrandada või üürida ja sellest saadava tulu arvelt täita ülalpidamiskohustust, mida ei saa aga öelda kostja ema kohta, sest viimasel puudub igasugune kinnisvara. Asjas tuleb arvestada ka sellega, et hageja teistel lastel on teine vanem, kes panustab samuti laste ülalpidamisse ja lastele on ülalpidamiseks ettenähtud peretoetused ning kellel on eelduste kohaselt sissetulek, seejuures aga kostja emal puuduvad teiste laste osas teise vanema ülalpidamislik panus. Kohus nõustub sellega, et lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liig koormav, kuid vanem ei vabane elatise tasumise kohustusest ebapiisava sissetuleku tõttu ja hagejal on kohustus hankida laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, nende puudumisel tuleb hagejal ülalpidamiskohustust täita vara arvel. Osundavalt on hagejal ja tema laste emal piisaval määral kinnistuid, mille arvelt saab hageja tagada nii enda lastele kui ka kostjale ülalpidamise. Ka on hagejal võimalik vähendada igakuised mittevajalikke kulutusi. Sel ja otsuses eelnevalt toodud põhjustel ei ole kohtu hinnangul elatise vähendamine põhjendatud ega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. A. hagi B. B. vastu rahuldamata.
4. Kostja on enda 05.06.2020 menetlusdokumendis esitanud taotluse, mille kohaselt 20.03.2013 Viru Maakohtu lahendiga ei ole elatise maksmise kuupäeva kindlaks määratud ja seetõttu taotleb kostja, et kohus määraks igakuiselt elatise maksmise tähtpäevaks
5. kuupäev, kuivõrd hageja tasub elatist kaootiliselt, sh kuu lõpus. Kohus selgitab, et kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda

§ 447lg 1 järgi enam üldjuhul tühistada ega muuta.

Samuti, pärast Viru Maakohtu 20.03.2013 otsuse jõustumist ei saa kohus enam kasutada

§ 445

lg-s 1 ette nähtud võimalust määrata kindlaks otsuse täitmise kord või tähtaeg ega muul viisil ise lahendit selgitada (vt Riigikohtu 28.04.2010 lahend nr 3-2-1-31-10 p 15). 17. Menetluskulude jaotus ja rahaliselt kindlaksmääramine 17.1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 17.2. Kostja esindaja on 22.05.2020 ja 05.06.2020 kohtule esitanud menetluskulude avaldused, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1300 eurot (13 h x 100 eur). Hageja ei ole kostja menetluskulude avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja õigusabitoimingud on märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas asjas esitatuga. Kohus rahuldab kostja menetluskulude avalduse ja mõistab hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1300 eurot. 10 17.3.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2020. a kohtuotsusega nr 2-19-17433. 11