lg 1 ja § 121 lg 1 järgi üldmenetluses ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Prokurör Süüdistatav Kaitsja V. M. – isikukood xxxx; xxxx kodakondsus; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx, xxxx; kriminaalkorras karistamata Jüri Urb RESOLUTSIOON Mõista V. M.
Mõista V. M.
Menetluskulud Jätta läbi vaatamata kaitsja Jüri Urb taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 1375 eurot. 1 Asitõend Õhk-revolver Borner xxxx, 6 teraskuuli ja kabuur (asub Põhja Ringkonnaprokuratuuris) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel V. M.le kui asjade seaduslikule valdajale. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15.01.2021. Esitatud süüdistus: V. M.t süüdistatakse selles, et tema, 14.12.2019 kella 21.30 paiku xxxx maja ees, ähvardas J. K.i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, lubades J. K.i jalgupidi üles riputada ja maha matta, surudes seejuures õhk-revolvri Borner xxxx vastu J. K.i meelekohta ja lõua alla. J. K. pidas õhk-revolvrit Borner xxxx tulirelvaks ja V. M. tegevust reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. Sellise oma tahtliku tegevusega V. M., ähvardades tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega teist isikut, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani tahtlikult toime ähvardamise, s.o
Samuti tema, 14.12.2019 kella 21.30 paiku xxxx maja ees, vahetult peale J. K.i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist lõi J. K.i rusikaga parema põsesarna pihta, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Sellega pani V. M. toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t.
Kohtu seisukoht: Süüdistus
lg 1 järgi Ähvardamisega (
Selle sisuks on konkreetses kannatanus ehk siis ähvarduse adressaadis ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine. Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 14.12.2019 kella 21.30 ajal xxxx maja ees. Seda kinnitavad kannatanu J. K.i, tunnistajate J. O., O. O. ja süüdistatava V. M. ütlused. Süüdistatav ei eita, et tema ja kannatanu vahel oli suuline konflikt ning selle käigus rääkis süüdistatav kõrgendatud toonil. Ka on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et konflikti põhjuseks oli süüdistatava tütre J. O. suhtlemine J. K.iga, s.t V. M. soovis, et kannatanu hoiaks tema tütrest ja perekonnast eemale. Seda on kohtumenetluse käigus kinnitanud mõlemad osapooled. Ka tunnistaja O. O., kes on ühtlasi J. O. ema, selgitas, et ka 2 temale ei meeldinud, et tütar suhtles J. K.iga. Vaidlus on asjaolu üle, kas V. M. ähvardas J. K.i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, surudes seejuures õhk-revolvri Borner xxxx vastu J. K.i meelekohta ja lõua alla. Ähvardamine on oma sisult kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Esmalt analüüsib kohus, kas V. M. ähvardas J. K.i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, lubades J. K.i jalgupidi üles riputada ja maha matta. Süüdistatav eitab täielikult ähvardamise fakti. Kannatanu J. K.i ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas süüdistatav teda suuliselt ähvardas. Tunnistaja O. O. ütluste kohaselt ta kuulis, et V. M. ja J. K.i jutuajamine oli valjem kui tavaliselt, kuid ta ei tea, mille üle jutt oli, kuna viibis eemal kasside söötmise koha juures. Seega tekib kohtul küsimus, millistele tõenditele tuginedes esitas prokurör V. M.le süüdistuse, mille kohaselt ähvardas viimane J. K.i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, lubades J. K.i jalgupidi üles riputada ja maha matta. Vastuse annavad siinkohal J. O. poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohus lubas KrMS § 289 lg 1 alusel prokuröril avaldada. Kohtus kinnitas tunnistaja, et ei näinud ega kuulnud V. M.t maja ees, kuid kohtueelses menetluses on ta väitnud, et „Ma kuulsin, et V. tuli õue, ta hakkas karjuma J. peale. Kuna ma olin veidi eemal, siis ma hästi ei kuulnud, kuulsin kindlalt, et ta oli öelnud J. midagi stiilis ma löön su maha, ma matan su“. Prokuröri täpsustavale küsimusele vastuolude esinemise kohta, vastas J. O., et see, mida ta kohtueelses menetluses ütles, vastab tõele. Kui kohus küsis üle, miks ta andis uurijale teistsuguseid ütlusi, kui kohtus, siis vastas tunnistaja, et kohtueelses menetluses teda survestati ütluste andmiseks. Tunnistaja täpsustas kohtu küsimusele vastates, et kuulis, et V. ja J. tülitsevad, ta tundis nad hääle järgi ära, kuid ta ei saanud aru, millest nad rääkisid. Alljärgnevalt refereerib kohus kohtuistungil kohtu poolt esitatavaid küsimusi ja tunnistaja J. O. poolt antud vastuseid. K: kas V. M. ähvardas J.e ära tappa? V: ei. K: kas te kuulsite seda? V: ei. K: te ei kuulnud? V: ei, ma ei kuulnud. K: millest te aru saite, et tegemist oli tüliga? V: V. J. eriti ei meeldinud. K: te arvasite, et nende vahel on konflikt? V: jah. K: millest konflikt seisnes? Kas te saite sellest teada või teadsite? V: isegi ei oletanud. K: ehk te ei teadnud, milles konflikt seisneb? V: ei, üldse ei teadnud. Kuna tunnistaja poolt erinevatel aegadel antud ütlused ei haaku omavahel, siis on küsimus, kas ja millises osas saab tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks lugeda. Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-13-12 p-dele 13, 14 tuleb isiku erinevates menetlusetappides antud ütluste diametraalse erinevuse korral selline tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Nimelt on kolleegium selgitanud, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste 3 usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb see tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil erinevaid ütlusi andis, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Olukorras, kus isiku ristküsitlusel ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused loetakse osaliselt ebausaldusväärseteks nende diametraalse erinevuse tõttu ning isik ei suutnud erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, ei saa kohus tema ütlustele tugineda valikuliselt, vaid need tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Käeoleval juhul on tekkinud olukord, kus tunnistaja vastab prokurörile, et rääkis kohtueelses menetluses tõtt kui ütles, et kuulsin kindlalt, et ta oli öelnud J.ele midagi stiilis ma löön su maha, ma matan su, kuid kohtule selgitas, et teda survestati ütluste andmiseks ning tegelikult ei kuulnud ta V. M. ja J. K.i jutu sisu. Seega on tunnistaja muutnud oma ütlusi ka kohtuistungil, vastates samale küsimusele erinevalt, sõltuvalt küsijast. Eelnev tähendab, et tunnistaja ütlused on täies ulatuses ebausaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist välja jätta. Seega ei ole kohtus uuritud tõendite hulgas ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et V. M. ähvardas J. K.i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Teisena asub kohus analüüsima süüdistuses märgitud fakti V. M. poolt õhk-revolvri kasutamise kohta J. K.i ähvardamisel. Süüdistuse kohaselt surus süüdistatav õhk-revolvri Borner xxxx vastu J. K.i meelekohta ja lõua alla. J. K. pidas õhk-revolvrit Borner xxxx tulirelvaks ja V. M. tegevust reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava ning teiselt poolt kannatanu ütlustes. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu ütlused muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kannatanu J. K. selgitas kohtus, et ta ei mäleta, kust relv süüdistatava kätte sai. Ta ei mäleta, kas V. M. võttis relva kodust kaasa või võttis autost. Relva nägi hetkel, kui süüdistatav pani selle kannatanule otsaette. Seejärel kannatanu suunas relvatoru endale suu juurde, kuid süüdistatav suunas relva uuesti otsaette. Enne kirjeldatud tegevust toimus lask vastu maad. Kannatanu nägi kuidas õhutükke tuli maast lahti. Süüdistatav hoidis relva ühes käes. Kannatanu arvates oli tegemist püssiga, kuulis ka heli, mida võiks seostada kaitseriiviga. Relva olemasolust teadis, kuna sellest oli J. rääkinud. Relva ei näinud, kuna väljas oli pime, aga see peaks olema musta värvi. Süüdistatav ei eita, et tal on olemas 6-lasuline õhupüstol, mille ta soetas endale seoses varasema tööga. Relva hoiab autos istme all. Tuppa ei ole kunagi relva viinud. 14.12.2019 õhtul ta autost relva ei võtnud ega ole kannatanut ka sellega ähvardanud. Tunnistaja O. O. ütluste kohaselt tema mingit pauku ei kuulnud. Ta ei näinud ka, kas süüdistatav käis auto juures, samuti ei näinud, kas süüdistataval oli õue tulles midagi kaasas. Tunnistaja J. O. selgitas kohtus, et oli xxxx maja juures nurga taga suitsetamas, kui kuulis pauku. See tuli kusagilt kaugelt. Ta pööras ennast paugu suunas, aga jäi edasi nurga taha. Tema 4 meelest oli tegemist püstolipauguga, ning see tuli sealtpoolt, kuhu olid J. K. ja O. O. eelnevalt jäänud. V. M.t ta õues sel õhtul üldse ei näinud. Nii nagu kohus juba eelnevalt märkis, et ei pea kohus tunnistaja J. O. ütlusi usaldusväärseks ning jätab need tõendikogumist välja, kuna tema kohtus antud ütlused on omavahel vastuolus ja need on ka vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Riigikohus on eelnevalt märgitud lahendis leidnud, et olukorras, kus isiku ristküsitlusel ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused loetakse osaliselt ebausaldusväärseteks nende diametraalse erinevuse tõttu ning isik ei suutnud erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, ei saa kohus tema ütlustele tugineda valikuliselt, vaid need tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Kohus ei pea ka kannatanu versiooni relvaga ähvardamise kohta usutavaks. Eluliselt ei ole usutav, et kui korrusmaja ees lastakse õhkrelvast ja see teeb pauku, nii et õhku maast lendab, et siis keegi majaelanikest ei reageeri, ei tule aknale, ei helista häirekeskusesse. Tegemist ei olnud öise ajaga, mil inimesed magavad, vaid 21.30 puhul on tegemist õhtuse ajaga, kus tavapäraselt täiskasvanud inimesed tegelevad koduste toimetustega või vaatavad televiisorit. Kuna inimesed on muutunud varasema ajaga võrreldes tähelepanelikumaks ja julgevad ka rohkem sekkuda õigusrikkumistesse, siis võiks arvata, et õuest pauku kuuldes, majaelanikud sellele ka kuidagi reageerivad. Praegu ei ole aga selle kohta teavet, mistõttu asub kohus seisukohale, et õues midagi erakordset, nt. relvast laskmist, ei toimunud. Samuti ei ole usutav, et kannatanu pimeduse tõttu ei näinud relva ega oska seda kirjeldada, kuid nägi, kuidas lasu tõttu paiskus maast õhutükke. Kannatanu vastus relva kirjelduse kohta, et see peaks musta värvi olema, viitab pigem kannatanu teoreetilisele teadmisele, et relvad on musta värvi. Kui relv oleks tegelikult ka sel õhtul süüdistatava käes olnud, siis seda reaalselt näinud isik kasutab teistsugust sõnastust vastuse andmisel relva kirjeldamisel, kuid kannatanu vastuse sõnastus viitab oletusele. Kannatanu oli kuulnud ka kaitseriivi liigutamise heli, kuid süüdistatav on korduvalt kinnitanud, et sellel õhkrelval puudub kaitseriiv, vinnastamist ei toimu. Süüdistatava ütlused haakuvad ka asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt toimib õhkrevoler Borner xxxx CO2 jõul (balloon asetatakse käepidemesse) ja kuulid sisestatakse padrunipesasse. Seega on ümber lükatud kannatanu jutt süüdistavava tegevuse kohta kaitseriivi käsitsemisel. Kohus peab tõepärasteks süüdistatava ütlusi relva mittekasutamise kohta. Õhk-revolvri Borner xxxx puhul on tegemist 6-lasulise relvaga ning kui süüdistatav selle tema kinnipidamisel 18.12.2019 vabatahtlikult oma sõiduki juhipoolse istme alt uurijale andis, siis andis ta välja ka laskemoona. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et süüdistavalt võeti koos õhk-revolvriga Borner xxxx ära ka laskemoon - 6 teraskuuli ja revolvri kabuur. Seega kinnitab olemasolevate kuulide hulk, et nende täiskomplektsus on säilinud, mis tähendab, et relvast tulistatud ei ole. Eelnev lükkab ümber ka kannatanu väite relvast tulistamise kohta. Selgust antud küsimuses oleks võinud tuua ballistika- ehk tulirelvaekspertiisi läbiviimine, selgitamaks välja, kas relvast on hiljuti tulistatud, kuid prokurör ei ole selle läbiviimist vajalikuks pidanud. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid, et süüdistatav oleks laskemoona täiskomplektsuse saamiseks hankinud pärast 14.12.2019 sündmust kuule juurde. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-24-06 on väljendatud seisukoht, mille kohaselt peab süüdistuse tõendamise kohtus tagama prokuratuur ja tema ülesanne on teha kõik selleks vajalikud toimingud, sh mõistetavalt ka kohtueelses menetluses. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. 5 Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel pole tuvastatav
M. temale esitatud süüdistuses
Kohus on veendumusel, et süüdistatav ei ähvardanud J. K.i, küll aga ei saa välistada, et oma käitumismaneeri ja sõnadega väljendas ta oma meelepaha kannatanu suhtes. Süüdistus
M.le on esitatud ka süüdistus
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistuse kohaselt lõi V. M. J. K.i rusikaga parema põsesarna pihta, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kannatanu ütluste kohaselt pärast relvaga ähvardamist lõi V. M. teda rusikaga 1 korra paremale poole alalõua piirkonda. Löök oli keskmine, see tervisekahjustusi ei tekitanud, kuid löömise ajal tundis valu, pärast valu ei olnud. Varem ei ole süüdistatav kannatanut ähvardanud ega tema kallal vägivalda kasutanud. Süüdistatav lõi teda vasaku käega, jalaga ei löönud. Kus löömise ajal oli relv, seda ta ei tea. Politsei poole pöördus paar päeva hiljem, põhjusel, et oli nädalalõpp. Süüdistatav eitab kannatanu löömist rusikaga. Ta on paremakäeline ning kui ta peaks kedagi lööma, siis teeks seda parema käega, mitte vasakuga. Ta on tegelenud Xxxx koondises poksiga. Ta tahtis kannatanut vaid jalaga tagumikku lüüa, kuid kuna pretensioone ei ole, siis tõenäoliselt ta ei tabanud kannatanut. Ta ei eita, et kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ta ütles, et lõi J.t jalaga tagumikku. Tunnistaja O. O. ütlustest nähtub, et tema ei näinud, kas V. M. lõi J. K.i. Tunnistaja J. O. ei näinud V. M.t sel õhtul üldse õues. Kannatanu löömist ei kinnita mitte ükski tõend peale tema enda ütluste. Tunnistajad sündmust pealt ei näinud ja kohtuistungil antud ütlustes eitab süüdistatav kannatanu löömist. Kohus ei pea kannatanu ütlusi löömise osas usaldusväärseks ning jätab need tõendite hindamisel kõrvale ja seda järgmistel põhjustel. Süüdistatav on inimene, kes on paremakäeline ja tegelenud poksiga. Kohtu hinnangul on täiesti loogiline, et löömisel kasutab inimene kätt, mis on tugevam, ehk siis V. M. puhul on selleks parem käsi. Ei ole usutav, et poksija taustaga inimese löök ei jäta ühtegi jälge ning löömisega kaasnev valu on keskmine ja seda on tunda ainult löömise hetkel, nagu kirjeldab seda kannatanu. Kohtuistungil veendus kohus, et süüdistatav on oma kehaehituselt kannatanust suurem ja jätab füüsiliselt tugevama mulje. Kui süüdistatav oleks kannatanut löönud ja tekitanud valu, siis ei oota inimene paar päeva ja alles seejärel pöördub avaldusega politsei poole. Sellises konfliktis, kus kasutusel on relv ja inimene kardab oma elu pärast, nagu väidab seda kannatanu, ei ole usutav, et ta ei helista kohapealt politseile, vaid ootab veel mitu päeva. Kannatanu eitab jalaga löömist, vaatamata sellele, et süüdistatav ise seda kinnitab. Kannatanu ütluste mitteusaldusväärsust kohtu silmis kinnitab ka asjaolu, et ta ei mäleta, kas tema oli sündmuse toimumise ajal alkoholi tarvitanud, aga seda mäletab, et süüdistatav ei olnud tema arvates kaine. Tavapäraselt mäletab inimene seiku, mis seostuvad tema endaga, mitte teistega. Kohtu hinnangul püüab kannatanu selliste ütlustega veenda kohut võimalikust põhjusest süüdistatava mitteõiguspäraseks käitumiseks. Eeltoodust lähtudes on kohus veendumusel, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei tõenda igakülgselt ja täielikult V. M. süüd kehalise väärkohtlemise toimepanemisel ning V. M. tuleb temale esitatud süüdistuses
6 Puutuvalt süüdistust, peab kohus vajalikuks märkida veel alljärgnevat. Tavapäraselt on
Antud kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei kinnitanud kannatanu kohtuistungil ühtegi asjaolu, mis on süüdistuses märgitud. J. K. ei mäletanud, et V. M. oleks teda ähvardanud tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, lubades J. K.i jalgupidi üles riputada ja maha matta. Kuigi süüdistuse kohaselt surus süüdistatav õhk-revolvri Borner xxxx vastu J. K.i meelekohta ja lõua alla, siis kannatanu selgitas kohtus, et süüdistatav pani talle relva otsaette. Kordagi ei maininud kannatanu, et süüdistatav oleks relva surunud meelekohta või lõua alla. Ka ei ole kannatanu viidanud, et V. M. lõi teda parema põsesarna pihta, nagu nähtub süüdistusest. J. K. selgitas, et löök tabas teda parema alalõua piirkonda. Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa (RKKKo 3-1-1-109-12, RKKKo 1-17-1327, RKKKm 3-1-1-70-15). Süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Kohtule ei ole teada, missugustele tõenditele tuginedes prokurör esitas süüdistuse, mida käesolevas menetluses arutati, kuivõrd süüdistust ei toeta isegi kannatanu poolt kohtus antud ütlused. Kohus ei saa võtta üle süüdistusfunktsiooni, mis tähendab, et V. M. tuleks ka õigeks mõista ka olukorras, kus J. K.i ütlused oleks usaldusväärsed. Samuti peab kohus välja tuua ka asjaolu, et kohtuvaidluses taotles prokurör süüdistatava karistamist rahalise karistusega.
lg 3 järgi rahalise karistuse arvestamisel arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt alustati V. M. kriminaalasja menetlust 2019, mis tähendab, et rahalise karistuse suuruse arvutamise aluseks ei saa olla sama aasta andmed. Prokurör ei selgitanud, mis põhjusel esitab ta kohtule EMTA andmed V. M. 2019 deklareeritud tulu kohta, kuigi
lg 2 alusel rahalise karistuse suuruse arvutamise aluseks peaks olema süüdistatava keskmine päevasissetulek
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.