) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 peamiseks eesmärgiks on anda vastustajale (ja võimalikele kolmandatele isikutele) võimalus esitada kuludokumendid ja taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebusest loobumine on kaebaja menetluslik õigus ning kuna kohtumenetluse eesmärgiks on ennekõike kaebaja õiguste kaitse, on just tema otsustada, kas ta peab vaidluse lahendamist (ning selles osas tehtud otsuse jõustumist) vajalikuks või mitte. Vastustajal või kolmandal isikul ei ole võimalik nõuda, et kohus loobumist vastu ei võtaks ning selle asemel kaebuse sisuliselt läbi vaataks. Seega võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja menetluse. 7. Vastavalt
lg-le 6 on menetluse lõpetamisel
§-s 43 sätestatud tagajärjed ning halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega ja samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (
Otsuse tühistamine 8. Kaebusest loobumise avaldus on esitatud edasikaebetähtaja jooksul. Tuginedes
lg 3 teisele lausele tühistab kohus käesolevas asjas tehtud Tallinna Halduskohtu 15.01.2021 otsuse. Menetluskulud 9.
Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (
Ka juhul, kui vastustajal oleks tekkinud menetluskulusid, ei oleks nende väljamõistmine kaebajalt põhjendatud, kuna kaebus on seotud vastustaja ühe põhitegevusega. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 10. Haldusasjas tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna selle suurus on väiksem kui
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.