TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-123 Määruse kuupäev 28. veebruar 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi AS Atko Bussiliinid kaebus Narva Linnavali

) § 40 sätestatud nõudeid. Kaebajale ei antud enne

1. oktoobri
2. a teate saatmist võimalust esitada oma seisukohti ning vastuväiteid planeeritavale haldusaktile. ATL p 12.
3. kohaselt lahendatakse vaidlusküsimused läbirääkimiste teel. Hea usu põhimõtet arvestades oleks vastustaja pidanud esmalt pöörduma selgituste saamiseks kaebaja poole. Samuti tuleneb sellest asjaolust kaalutlusviga, sest vastustaja ei saanud kaebaja seisukohtadega arvestada. 8.
4. Kaebaja teavitas vastustajat Maanteemeti ühistranspordi infosüsteemi (ÜTRIS) kasutamisega seotud probleemidest, mistõttu oli sõiduplaanide õigeaegne paigaldamine raskendatud. Kuna vastustaja ei vastanud, siis eeldas kaebaja, et teavitusega on arvestatud ja vastustaja käsitleb seda ettenägematu olukorrana. Vastustaja oleks saanud anda sõiduplaanide paigaldamisega seotud probleemide kõrvaldamiseks tähtaja, mistõttu ei ole leppetrahvi kohaldamine õigustatud. Igal juhul oleks pidanud kaebajat leppetrahvi kohaldamise tahtest teavitama. 2 3-18-123 8.
5. Ebaõige on vaideotsuses kajastatud seisukoht, et kaebaja ära kuulamata jätmine ei mõjutanud otsustamist. Leppetrahvi kohaldamine ei ole selline meede, mille viivitamatul kohaldamisel hoitaks ära mingi kahju või kaitstakse viivitamatult kaitset vajavat avalikku huvi (

§ 40lg 3 p 1).

Kaebaja arvamus ja vastuväited oleksid võinud asja otsustamist mõjutada, mistõttu on menetlusnõuete rikkumine käesoleval juhul piisavalt tõsiseks rikkumiseks, mis võib tingida haldusakti tühistamise. 8.

1. ATL p 8.8 näeb vastustajale ette kaalutlusruumi. Üksnes lakooniline märge, et maksimummääras leppetrahvi kohaldamine on rikkumise raskust arvestades põhjendatud, ei ole kaalutluste mõistmiseks piisav. Sarnases kohtuasjas on halduskohus asunud seisukohale, et määratud leppetrahvi suurust peab põhjendama ja puudutatud isik tuleb ära kuulata ning nende reeglite rikkumine toob kaasa haldusakti tühistamise (vt haldusasi nr 3-14-431). 8.
2. Toetussumma vähendamisel pidi vastustaja hindama, millises ulatuses on vähendamine põhjendatud. Toetussummade vähendamise aktides ei ole märgitud vastustaja kaalutlusi, mistõttu on aktid kaalutlusveaga ning kuuluvad tühistamisele. Toetussumma vähendamine ei motiveeri vedajat oma kohustusi paremini täitma olukorras, kus temast sõltumatutel asjaoludel ei ole vedajal võimalik oma kohustusi täita. Ootamatu rike infosüsteemis tingis selle, et kaebajal ei olnud võimalik oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et olukord võimalikult kiiresti laheneks. 8.
3. Leppetrahvi kohaldamine on ebaõige ka seetõttu, et rikkumised olid vabandatavad. Kaebajal ei olnud Maanteeameti poolt hallatavasse ÜTRIS terminali võimalik turberiskide tõttu ajavahemikul
4. september kuni
5. oktoober 2017 siseneda. Kuna uued sõiduplaanid kinnitati alles
6. septembril 2017 ning need hakkasid kehtima juba
7. oktoobril 2017, siis ei olnud kaebajal võimalik sõiduplaane nende kehtivuse alguseks bussipeatustesse paigaldada. 8.
8. Vaideotsuses esitatud seisukoht, et vastustajale olid sõiduplaanid esitatud kooskõlastamiseks juba
9. septembril 2017, ei oma tähtsust, sest praktikast tulenevalt ei pane kaebaja peatustesse üles kooskõlastamata sõiduplaane. Kaebaja paigutas nõuetekohased sõiduplaanid bussipeatustesse esimesel võimalusel vahetades
10. oktoobril 2017 kõikides peatustes sõiduplaanid välja. ATL kohaseks täitmiseks peavad bussipeatustes olema ÜTRIS süsteemi formaadis ja nõuetekohaselt kinnitatud sõiduplaanid. 8.
11. Sõidupeatustesse käsitsi tehtud sõiduplaanide paigutamise hiljem tingis asjaolu, et Maanteeamet lubas
12. oktoobril registrile ligipääsu tagada. Kuna seda ei juhtunud, siis paigutas kaebaja igaks juhuks bussipeatustesse käsitsi tehtud sõiduplaanid
13. oktoobril
14. Kui ligipääs ÜTRIS süsteemile oleks tagatud, siis ei oleks kaebaja pidanud kunagi käsitsi tehtud sõiduplaane peatustesse panema. Seda asjaolu on ebaõigesti kaebaja kahjuks käsitletud. 8.
15. ATL p 5.1.18 kohaselt on bussipeatuste varustamine ilmastikukindlate infotahvlitega vastustaja ülesanne. Kaebajat ei saa võtta vastutusele sõiduplaanide puudumise eest peatuste osas, milles puudus ilmastikukindel infotahvel. 8.
16. Ebaõige on vastustaja vastuses kaebusele esitatud seisukoht, et toetussummat vähendati üksnes
17. detsembri
18. a aktiga ning sellega tühistati varasem toetussummade vähendamise akt täies ulatuses.
19. detsembri
20. aktist ei nähtu vastustaja tahet tühistada varasem akt täies ulatuses, samuti pole seda akti võimalik ilma eelmise aktiga tutvumata mõista. Tegemist pole eraldiseisva toetussumma vähendamise aktiga, mida kaebaja oleks pidanud eraldi vaidlustama. Sisuliselt on kaebaja vaidlustanud ka eelnimetatud akti, sest kaebaja on vaidlustanud toetussumma vähendamise 3600 euro võrra. 8.
21. Toetussumma vähendamise näol on tegemist leppetrahviga. Tühistamiskaebuse kõrval ei pidanud kaebaja esitama kohustamiskaebust, sest toetussumma vähendamise akti tühistamisel taastub vastustaja lepingust tulenev kohustus ning kaebaja saab sellele otse tugineda. 8.
22. Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-17-1329, milles oli vaidluse all sarnased rikkumised aastal 2016, tulenevalt moodustavad vaidlustatud teatis ja toetussumma vähendamise akt haldusakti. Haldusorgan rakendas leppetrahvi maksimummääras. Haldusaktis tulnuks põhjendada rakendatud leppetrahvi suuruse kujunemist. Kaebaja hinnangul oli kohaldatud leppetrahv ebaproportsionaalselt kõrge ning vastustaja ei ole järginud kaalumisreegleid. 3 3-18-123
23. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 9.
24. Kaalutlusõiguse kohaldamine lepingust tuleneva sanktsioonide rakendamisel ei ole kohustuslik ja vastustaja vähendas õigesti kaebajale väljamaksmiseks kuuluva toetuse summat. Vaidlustatud aktis ja selle lisades on märgitud kaalutlused, millest vastustaja lähtus. Ka halduslepingu puhul toimub kohustuste rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamine võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud korras ja alustel. ATL p-ga 8.8 ettenähtud õiguskaitsevahend on toetussumma vähendamine, mis on samalaadne lepingu hinna alandamisega. Seetõttu ei ole kaebaja viidatud kohtuasi nr 3-14-431 asjakohane. Kõik lepingu täitmisel tekkivad suhted, mis ei ole suunatud otseselt ühistranspordi korraldamisega, lahendatakse VÕS-i sätetest lähtuvalt. Toetussumma vähendamine vormistati haldusaktiga. 9.
25. Läbirääkimised on tsiviilõigusliku lepingu tunnuseks. Haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust pidada läbirääkimisi. 9.
26. Kaebaja ei ole esitanud kohustamiskaebust, mis on efektiivseks õiguskaitsevahendiks. 9.
27. Vaidlustatud akt on tühistatud
28. detsembri
29. a aktiga, millele on viidatud ka
30. detsembri
31. a teates. Isegi kui käsitleda kaebust
32. detsembri
33. a teate tühistamise nõudena, on kaebaja
34. detsembril 2017 ära kuulatud ning aktis on esitatud kõik kaalutlused, millest vastustaja lähtus. Tegemist oli korduva rikkumisega, mille tulemusena ei olnud sõitjatel võimalik saada adekvaatset infot sõiduplaanide kohta. 9.
35. Raskused Maanteeameti infosüsteemi kasutamisel ei ole vabandatav asjaolu. Kaebajal oli võimalik sõiduplaanid vormistada teisel viisil ning need bussipeatustesse paigaldada. Puudub põhjuslik seos Maanteeameti infosüsteemi rikke ja kaebaja kohustuste täitmata jätmise vahel. Kaebaja seisukoht kohustuse rikkumise kohta on paljasõnaline ja ei vasta tõele. 9.
36. Kaebajale oli faktiliselt ärakuulamisõigus tagatud, sest kaebaja teavitas varasemalt vastustajat ÜTRIS terminali kasutamisel esinenud tõrgetest ning kaebaja pidi mõistma, et vastustaja kavatseb sõiduplaanide paigutamiskohustuse täitmist kontrollida ja kohaldada vajadusel ATL-s ettenähtud sanktsioone. Pärast vaidlustatud teatise ja selle lisade saamist oli kaebajal võimalik esitada vastuväiteid ka vaides ning ühe bussipeatuse osas ka varasemat akti muudeti. Vastustaja kehtestas seega uue haldusakti. Lisaks kohaldus

§ 40lg 3 p-s 1 sätestatud erand.

Isegi, kui vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamisõigust, ei tingi see formaalne rikkumine haldusakti sisulist õigusvastasust. KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja otsused, millega vähendati AS-le Atko Bussiliinid makstavat toetussummat 3600 euro võrra. Vastustaja on seadnud kahtluse alla nõude põhjendatuse ning
2. oktoobri
3. a teatise lisaks oleva toetussumma vähendamise akti kehtivuse. Kaebaja tahteks on, et kohus tühistaks toetussumma vähendamise teatise ja selle lisaks oleva akti. Kohtu hinnangul tuleb
4. oktoobri
5. a teatist ja selle lisaks olevat toetussumma vähendamise akti käsitada ühe tervikliku haldusaktina, mida on muudetud
6. detsembri
7. a aktiga. Hoolimata asjaolust, et kaebaja pole
8. detsembri
9. a toetussumma vähendamise akti selgesõnaliselt vaidlustanud, on tema tahteks vaidlustada toetussummade vähendamise lõppotsust, mis hõlmab ka
10. detsembri
11. a akti. Seega on
12. oktoobri
13. a teatis ja selle lisaks olev toetussumma vähendamise akt jätkuvalt kehtivad osas, millega nähakse ette toetussumma vähendamine 3600 euro võrra.
14. Vaidlustatud teatise ja selle lisa näol on tegemist haldusaktiga, sest toetussumma vähendamise otsusega reguleeritakse õiguseid ja kohustusi avalik-õiguslikus suhtes. Kaebaja on õigesti esitanud tühistamisnõude, kohustamisnõude esitamiseks ei olnud vajadust. Poolte vahel
15. oktoobril 2015 sõlmitud ATL nr 179 punkt 8.8 annab haldusorganile kaalutlusõiguse otsustamaks toetussumma vähendamise kui ka selle suuruse üle. Haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse eripära ei võimalda lähtuda leppetrahvi nõude esitamisel ja selle 4 3-18-123 õiguspärasuse kontrollimisel VÕS-i regulatsioonist. Halduslepingu alusel leppetrahvi rakendamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse reeglitest, sh järgida kaalutlusreegleid. Kohus saab kontrollida kaalumise õiguspärasust ega tohi asuda haldusorgani asemel poolte huve kaaluma (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
16. detsembri
17. a otsus asjas nr 3-17-1329, p-d 18-20).
18. Kaebaja möönab, et kontrollide tegemise ajal ei olnud bussipeatustesse

§ 58). 17.2.

Arvestades, et kaebaja rikkus teist korda sama kohustust ning samuti suures ulatuses (enamuses hankelepingus märgitud bussipeatustes ei olnud nõuetekohaselt üles pandud sõiduplaane), on kohtu hinnangul maksimaalses ulatuses toetussumma vähendamine ehk leppetrahvi rakendamine rikkumise raskusega proportsionaalne. Olukorras, kus kaebaja paneb toime sama rikkumise, on põhjendatud rakendada varasema sanktsiooniga võrreldes raskemat sanktsiooni. Sarnase rikkumise toimepanemine viitab, et kaebaja ei ole varasemast samalaadsest rikkumisest asjakohaseid järeldusi teinud. Sõiduplaanide puudumine raskendas teenuse saajate võimalusi saada asjakohast informatsiooni busside saabumise aja kohta. Kui sõitjad ei tea busside saabumise aega, on neil ka raskem oma sõiduplaane teha. Lisaks tuleb arvestada, et sõiduplaanid olid nõuetekohaselt paigutamata enamuses bussipeatustes ehk rikkumine oli laiaulatuslik. Kohtu hinnangul on samalaadse rikkumise korduv toimepanek ning tuvastatud rikkumise ulatus asjakohased argumendid maksimaalse sanktsiooni rakendamiseks ning seega pole vaidlustatud haldusakt materiaalselt õigusvastane. 18. Kaebaja heidab haldusorganile ette ka ärakuulamisõiguse rikkumist. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga. 6 3-18-123 18.1.

§ 40

lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asjaolu, et vastustaja kavatses viia läbi sõiduplaanide paigaldamise kohustuse kontrolli ning selle tulemuseks võis rikkumise tuvastamise korral olla ka toetussummade vähendamine ei tähenda, et vastustaja on täitnud ärakuulamiskohustuse nõuetekohaselt. Selle kohustuse täitmiseks ei ole piisav poolte vahel toimunud varasemale kirjavahetusele viitamine, sest sellest ei selgunud, milliseid rikkumisi vastustaja kaebajale ette heidab ning kas vastustaja kavatseb ATL sätestatud sanktsioone kohaldada või mitte ning millises ulatuses. Samuti ei ole mõeldav, et poolte kirjavahetusest ÜTRIS süsteemi tõrgete teemal pidi kaebaja mõistma vastustaja tulevikus antava haldusakti sisu ja rikkumise asjaolusid. Vastustajaga nõustudes piisaks puudutatud isiku ärakuulamiseks siis vaid asjaolust, et vastustajal on kontrolli tegemise õigus ning toimingute tegemise järgselt puuduks vastustajal vajadus isiku ärakuulamiseks. Selline

§ 40lg 1 tõlgendus ei ühti kuidagi ärakuulamisõiguse tagamise eesmärkidega.

Ka hilisem vaide esitamise õigus ei tähenda ärakuulamisõiguse kohustuse täitmist nõutaval viisil. Asjaolu, et puudutatud isik pöördub pärast haldusakti andmist vastustaja poole vaidega või esitab muus vormis vastuväiteid ei asenda isiku ärakuulamist enne kaalutlusotsuse tegemist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-171329, p 25). 18.2.

§ 40

lg 3 p 1 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Vastustaja seisukoht, et kaebaja jäeti ära kuulamata

§ 40lg 3 lg 1 alusel vältimaks menetluse viivitusest tulenevat kahju, ei ole veenev.

Kaalumisotsuse tegemiseks on puudutatud isiku väidete ärakuulamine kahtlematult vajalik. Esiteks pole vastustaja suutnud ära näidata, millise olulise kahju tekkimise vältimiseks või olulise avaliku huvi kaitsmiseks oli vaja hälbida üldisest ärakuulamisõiguse tagamise nõudest. Teiseks, sõiduplaanide mittekohane paigaldamine ei ole oma olemuselt selline rikkumine, mille kõrvaldamise tagamiseks tuleb puudutatud isiku positsiooniga tutvumata kohaldada viivitamatult toetussumma vähendamist. Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal seega alust tugineda

§ 40lg 3 p-s 1 sätestatud erandile.

19. Kohtu hinnangul ei tingi sarnaselt kohtuasjaga nr 3-17-1329 ärakuulamisõiguse rikkumine siiski haldusakti materiaalset õiguspärasust, sest kaebaja vaides ja kohtule esitatud menetlusdokumentides välja toodud asjaolud ei tingi teistsuguse lõppotsuse tegemist (

§ 58). 20.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus AS Atko Bussiliinid kaebuse rahuldamata.

1. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1689 eurot 1 sent (koos käibemaksuga). HKMS § 108 lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 6¹ näeb sellest üldreeglist ette erandi. Kohus võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Kuna vastustaja haldusaktis olid põhjendamispuudused, vastustaja rikkus ärakuulamisõigust ja olulises osas sai kaebaja vastustaja positsioonist teada vaideotsusest ning kaebusele esitatud vastusest, siis oleks kohtu hinnangul menetluskulude kaebaja kanda jätmine ebaõiglane.
2. Kohtu hinnangul ei saa siiski kaebaja märgitud menetluskulu suurust pidada täies ulatuses põhjendatuks. Kohtule esitatud menetluskulu nimekirjas on kajastatud ka arve nr 171198, mille kohaselt osutati kaebajale vaide koostamisel õigusabi 6h ning menetluskulu suuruseks oli koos käibemaksuga 576 eurot (tl-d 70 pöördel ja 71). Senise kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, 7 3-18-123 mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-20-11, p 18; nr 3-3-1-60-13, p 17; nr 3-15-2595, p 22). Seega ei ole eelnimetatud arve alusel tekkinud menetluskulu vastustajalt välja mõistetav. Ülejäänud kaebaja menetluskulud on seotud menetlustoimingute tegemisega selles kohtuasjas ning need on põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb HKMS § 108 lg 6¹ alusel mõista Narva linnalt AS Atko Bussiliinid kasuks välja menetluskulu 1113 eurot ja 1 sent (1689,01 - 576). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest ATL alusel toetussummade vähendamise otsustamine ei väljunud vastustaja igapäevase haldustegevuse raamidest. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 8