KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2021 1-08-3124 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Sergey Varakin (isikukood 37601033716) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus Sergey Varakin ja tema kokkuleppel kaitsja Jüri Sakkart Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sergey Varakin kannab talle Viru Maakohtu
- novembri
- a otsusega KarS § 114 pde 4, 5, § 214 lg 2 p-de 2, 4 ja § 415 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust – 18 aasta pikkust vangistust. Karistust kannab ta alates
- septembrist
- Vabanemise tähtaeg on
- september
- Vangla toetab S. Varakini ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et kohus loobub isiku suhtes käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamisest KrMS § 426 lg 3 alusel, sest kinnipeetav on vanglast vabanedes Eesti Vabariigist väljasaadetav. Prokuratuur jagab kirjalikus seisukohas vangla arvamust.
- Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrusega jäeti S. Varakin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Karistusregistri väljavõttest nähtub, et on S. Varakinil üks kehtiv kriminaalkaristus Viru Maakohtu
- novembri 2011 otsusega KarS § 114 p-de 4, 5, § 214 lg 2 p-de 2, 4, § 415 lg 1 järgi. Kohtuotsuse kohaselt, tegutsedes kannatanu tapmise eesmärgil omakasu ajendil, tulistas S. Varakin viimase pihta püstolist 9 lasku, tekitades hulgaliselt jäsemete ja kere laskehaavu siseorganite vigastusega, s.o eluohtlikke vigastusi. Kavatsus jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel asjaoludel: kannatanule oli õigeaegselt osutatud meditsiinilist abi. Ligikaudu pool aastat hiljem, tegutsedes grupis, omakasu ajendil kannatanu tapmise eesmärgil tulistas S. Varakin kannatanu pihta automaatrelvast, tekitades talle hulgaliselt pea, rinna ja kõhu laskehaavu, siseelundite vigastusi, näo- ja ajukolju luude murrud, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Vahetult pärast tapmist hõivas S. Varakin kannatanule kuuluva välipudeli piiritusega ja 450 krooni raha. Samuti tema, tegutsedes grupis, võõra vara äravõtmise eesmärgil, riputas tapetud kannatanu lese piirdeaia väravale kilekoti, milles oli hoiatuskiri 9 000 000 krooni suuruse summa üleandmise nõudega, milles ähvardati tema poeg tappa ning tapetud kannatanule kuulunud välipudel. Toimepandud kuriteod on vägivaldsed ja ohtlikud ning pandud toime varalise kasu saamise eesmärgil.
- Positiivseteks hindas kohus selle, et S. Varakin on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid, riigikeeleõppe, osalenud motiveeritult tööhõives. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust ta töötas. Vabaduses on tal garanteeritud töökoht ja toetavad lähedased. Kohtu arvates on S. Varakin teinud reaalseid ja tõsiseltvõetavaid samme taasühiskonnastumiseks. Küll aga mõjutavad S. Varakini toimetulekut vabaduses suured rahalised nõuded. Ka kuriteo asjaolusid arvestades, pani S. Varakin majandusliku kasu saamiseks toime rasked isikuvastased kuriteod. Just kuriteo asjaolusid pidas kohus oluliseks riskiteguriks kinnipeetava toimetuleku prognoosimisel, sest need viitavad oskamatusele probleeme ja isikutevahelisi suhteid seaduskuulekalt lahendada ja ükskõiksusele kuriteo tagajärgede suhtes. S. Varakini käitumine vabaduses oli vägivaldne ja ohtlik ning see võis olla tingitud varalise kasu saamise eesmärgist.
- Kohus hindas kõrgelt süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, riigikeele õpingud, rahuldav käitumine vanglas). Kohtus leidis siiski, et toime pandud kuriteo asjaolud, isiku suhtlusringkond vabaduses ja tema mõjutatavus ning majanduslikesse raskustesse sattumise risk on need põhjused, miks uue kuriteo toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. S. Varakin kannab karistust äärmiselt raskete ja ohtlike I astme kuritegude eest, olles omakasu saamise eesmärgil nii võtnud, kui ka ohustanud inimelu tõestades nii, et tema suhtumine ja maailmavaade kannab endas ohtu teistele ühiskonna liikmetele. S. Varakini eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kriminaalhooldus uue kuriteo riski ei maandaks.
- Kohus arvestas sellegagi, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb
- septembril
- Kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, siis pidas ta ennetähtaegset vabastamist põhjendamatuks. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega S. Varakin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Kaitsja määruskaebus
- Kohus ei arvestanud kõikide S. Varakini elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivsete muutustega ega piisavalt vangla ja kriminaalhooldaja arvamusi ning istungil esitatud tõendeid. 2
(8)- S. Varakin soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valvega, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, omandanud riigikeele A1-B2 tasemed ning läbis sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige hetk“, mis motiveerivad kuritegelikust käitumisest loobuma. Vabanemisel on tal kindel elukoht vanemate juures. Ta kannab esimest karistust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Õiguspärane käitumine vangistuses on üheks peamiseks ennetähtaegse vabastamise tingimuseks. Täidetud on kõik elektroonilise valve alla vabanemise eeldused. S. Varakin ei ole varem kriminaalhooldusel viibinud, ent ta saab aru selle vajalikkusest. Vabanemisel on tal töökoht ning lähedaste tugi.
- S. Varakinil puudusid varem kogemused kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta soovib hüvitada põhjustatud kahju ning olla perele kasulik – kasvatada poega ning aidata naist ja tütreid. S. Varakinil on reaalsed eesmärgid edasiseks – mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning maksta võimalusel tsiviilhagi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on S. Varakini uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsendid väiksed. Ta tunnistab süüd ja kahetseb. Ta ei ole sidet oma perega kaotanud, lootes naasta ühiskonda. Vangistusaegne käitumine kinnitab tema muutumist distsiplineerituks ja seaduskuulekaks.
- Määrusest ei selgu, millist eesmärki kannab S. Varakini jätkuv vangistus. Vangistuse eesmärk on isiku käitumise muutmine ning võimaldamine tema taasühiskonnastumiseks ja kriminaalse käitumise vähendamiseks pärast vangistust. Kindel töökoht ja sissetulek garanteerib kuritegeliku elu juurde mittepöördumise.
- Vangla ja kriminaalhooldaja teevad ettepaneku määrata S. Varakinile tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg kuni karistusaja lõpuni, käitumiskontroll 24 kuuks ja elektrooniline järelevalve 12 kuuks. Käitumiskontroll ja sellega kaasnevad nõuded motiveerivad S. Varakinit uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
- Määruses on viidatud üldpreventiivsetele kaalutlustele, ent üldsõnaline viide ühiskonna õiglustunde riivamise võimalikkusele ei ole piisav, et jätta S. Varakin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Väär on ka kohtu väide, et karistuse eesmärke on võimalik täita vaid reaalse vangistusega. Isikule määratav katseaeg ja käitumiskontroll aitavad kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele, tekkida võivate raskuste ületamisele ja uute kuritegude toimepanemisest hoidumisele.
- Isikut ei saa vabastamata jätta üksnes viitega üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui täidetud on teised ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid kuriteo raskusega, sest seda on seadusandja silmas pidanud juba KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel. KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest.
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vaadates S. Varakini iseloomustuses toodud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsente, on nende toimepanemise oht väike.
- Politsei- ja Piirivalveameti
- juuli
- a otsusega nr 15.3-3.1/1478/3 keelduti S. Varakinile andmast Eesti Vabariigi tähtajalist elamisluba ning talle koostati ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni, mis kuulub sundtäitmisele pärast kinnipidamiskohast vabastamist. Lisaks kohaldati S. Varakinile sissesõidukeeld viieks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest. Tartu Halduskohtu
- juuni
- a otsusega 3
(8)tühistati PPA
- juuli
- a otsus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas. Tartu Ringkonnakohus jättis oma
- detsembri
- a otsusega PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsuse muutmata (lisa 1).
- S. Varakin on viibinud vangistuses enam kui 13 aastat. Pika karistusajaga kinnipeetavate suhtes tuleb vabastamise võimalust rakendada võimalikult vara, maksimaalselt sobivate tingimuste saabumisel ja täitumisel.
- S. Varakini ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja otstarbekas. Taasühiskonnastamise huvides on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpunikandmisest. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väike. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. S. Varakini määruskaebus
- Kohus arvestab varasema kuriteo asjaolusid, ehkki tegemist on 13 a tagasi juhtunuga. Kohus ei pööranud tähelepanu eripreventiivsetele kaalutlustele. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus, mille kohaselt võib S. Varakin panna toime uue kuriteo ning kriminaalhoolduse nõudeid mitte täita.
- Ennetähtaegse vabastamise eelduseks on seaduskuulekas käitumine, mida isik näitab oma käitumisega vangistuse ajal. S. Varakin on saavutanud karistuse eesmärgid. Täidetud on individuaalne täitmiskava: S. Varakin on läbinud sotsiaalprogrammid, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab ja täidab jõudumööda nõudeid, suhtleb korrektselt administratsiooniga ega ole subkultuursete hoiakutega. Lisaks valdab S. Varakin eesti keelt B1 tasemel ning talle on vabanemisel garanteerinud töökoha 3 firmat.
- Kohtulahend peab tuginema tõendatud faktidele, s.o antud juhul kriminaalhooldaja ja vangla iseloomustusele. Määrus aga põhineb kohtuniku isiklikul arvamusel, mitte KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludel. Määrusest ei nähtu, mis peaks motiveerima kinnipeetavat seaduskuulekalt käituma, kui seda niikuinii vabastamisel ei arvestata.
- S. Varakin on viibinud vangistuses üle 13 aasta ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seetõttu puudub alus väita, et tema käitumine karistuse ajal ei ole muutunud. Keskendudes vaid karistuse raskusele, ei pööranud kohus tähelepanu teistele KarS § 76 lg 4 hinnatavatele tingimustele. Ennetähtaegne vabastamine ongi selleks, et hästi käituvad kinnipeetavad saaksid näidata, et nad saavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada.
- Ka vangla hindas uue kuriteo riski väikseks ning toetas vabastamist. Hästi käituv kinnipeetav võib arvestada ennetähtaegse vabastamisega. S. Varakini käitumine on aina paranenud. Vabastamisega kaasnev katseaeg elektroonilise valvega tagab S. Varakini käitumise üle kontrolli, distsiplineerib ja aitab ühiskonda sulanduda. S. Varakinit positiivselt iseloomustavad asjaolud on negatiivsetest kaalukamad. Kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui jättis põhjendamata, miks kinnipeetava kasuks rääkivad rohked asjaolud ei kaalu üle kuriteo asjaolusid.
- Kohus arvestas kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.o isikuvastase kuriteo toimepanemist, kus S. Varakinil oli kaalukas roll. Tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumiseks ei piisa üksnes kuriteo raskusest, kui samal ajal on täidetud muud eeldused. Prokuratuur toetab tema vabastamist. 4
(8)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Praegusel juhul on maakohtu määrusele ette heidetud vangla ja kriminaalhooldaja arvamuste ning istungil esitatud tõendite arvestamata jätmist, aga ka vastuolu senise kohtupraktikaga. S. Varakini arvates on ringkonnakohus võistlevuse printsiipi arvestades seotud prokuratuuri vabastamist toetavad seisukohaga. Määruskaebustes on juhitud tähelepanu S. Varakini karistusaegsele käitumisele ja tema headele vabanemisjärgsetele tingimustele. Kokkuvõtlikult aga leitakse, et S. Varakini karistuse eesmärgid on täidetud ning tema edasisi karistuse eesmärke ja resotsialiseerumist tagab kõige paremini kriminaalhooldus ning ennetähtaegse vabastamisega pandavad kontrollkohustused ja nõuded.
- Ringkonnakohtu praktikas on leitud, et KarS § 76 lg-s 2 kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsioonõigust samas sättes ette nähtud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
- aprilli
- a määrus asjas nr 1-16-9898).
- Mõlemad määruskaebuse esitajad on õigesti osutanud põhimõttele, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Samas ei saa nõustuda kaebajatega, nagu oleks maakohus kaalutlusõigust teostades jätnud tähelepanuta S. Varakini kinnipidamisasutuses tehtud pingutused ja tema käitumist positiivselt iseloomustavad asjaolud. Määruskaebustes sisuliselt korratakse need asjaolud üle.
- Lisaks hindas maakohus süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi, leides, et S. Varakini elutingimused: elu- ja töökoht ning lähedased, on osaliselt tema vabastamist toetavad. Vabastamist mittetoetava asjaoluna tõi maakohus välja suured rahalised nõuded. Ehkki määruskaebust arvestades on kinnipeetaval võimalik valida suisa kolme erineva tööpakkumise vahel, mõjutab ringkonnakohtu arvates S. Varakini toimetulekut vabaduses kindlasti suur võlanõue (iseloomustuse kohaselt üle 71 000 euro). Kuigi määruskaebuse kohaselt soovib S. Varakin hüvitada põhjustatud kahju ning olla perele kasulik – kasvatada poega ning aidata naist ja tütreid, ei pruugi need eesmärgid osutuda kergeks. Kohtukolleegiumi arvates ei saa jätta arvestamata, et ka enne kuritegude toimepanemist olid S. Varakinil nii elu- kui ka töökoht, samuti väiksed lapsed – ometi pani ta toime rasked isikuvastased ja varavastase kuriteo – väljapressimise, ähvardades mõrvatud mehe lese lapse tappa (ehkki isana pidanuks ta mõistma kannatanu hingevalu). Selle tõttu ei näe 5
(8)ringkonnakohus, et S. Varakini lähedastel oleks tema käitumise osas mõju või et töö- või elukoht hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise.
- Ringkonnakohus ei nõustu S. Varakini seisukohaga, mille kohaselt võib hästi käituv kinnipeetav arvestada ennetähtaegse vabastamisega ega sellegagi, et määrusest ei selgu, millist eesmärki kannab S. Varakini jätkuv vangistus. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et S. Varakini vabastamata jätmise peamiseks põhjusteks on tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludest lähtuv ohuprognoos. Ringkonnakohtu arvates ei ole ka peale 13-aasta pikkust vangistuse kandmist ära kadunud oht, et S. Varakin võib toime panna uued kuriteod. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et S. Varakini, kes võttis varalise kasu saamise eesmärgil ühe inimese elu ja ohustas teise inimese elu, suhtumine ja maailmavaade kannab endas ohtu teistele ühiskonna liikmetele. Nii mõrvakatset, kui ka mõrva ajendas S. Varakinit toime panema varaline kasu. Mõrvakatset toime pannes tegutses S. Varakin tellitud mõrvarina – jälgides kannatanu käike ning tulistades kannatanut esmalt südame piirkonda (kuul jäi pidama rahakotti) ning lisaks kõhtu, jalgadesse ja kätesse, tegutses ta kavatsusega kannatanu tappa. Erinevalt esimesest ohvrist, kelle surm jäi saabumata S. Varakinist mitteolenevatel asjaoludel, suri pool aastat hiljem toime pandud kuriteo tagajärjel teine kannatanu saadud vigastustesse. Seejärel asus S. Varakin kannatanu leselt välja pressima raha, lubades vastasel juhul tappa tema poja. Ringkonnakohtu arvates näitavad eeltoodud asjaolud S. Varakini äärmist küünilisust, ettearvamatut ja mittelugupidavat suhtumist inimelusse ning teistesse õigustesse. Samuti on isiku iseloomustuses kuritegude soodustegurina välja toodud grupi mõju ning S. Varakini puudulik probleemilahendusoskus. Olgu märgitud, et kohtumenetluses õigustas S. Varakin end enesekaitse argumendiga, milline versioon kohtus kinnitust ei leidnud. Lisaks nähtub otsusest, et S. Varakin ei andnud kohtuistungil tegelikkusele vastavaid ütluseid, üritades enda süüd vähendada kuritegude toimepanemisel (maakohtu otsuse lk 64). Praegu aga kinnitab kaitsja, et S. Varakin tunnistab oma tegu täielikult ning kahetseb. Sotsiaalprogrammi tagasisidest nähtub, et isik on seadnud endale uued eesmärgid ning tema enda sõnul on vanglas olnud palju aega oma mõtteid korrastada ning mõelda asjadele, mis on tegelikult elus olulised. Seega võib öelda, et mingi nihe S. Varakini arusaamades on vangistuses toimunud. Kaitsja põhjendab S. Varakini kuritegusid sellega, et tal puudusid varem kogemused kriminaalkorras karistatud isikutega. Siinkohal märgib kohtukolleegium, et S. Varakin oli kuritegusid toime pannes umbes 30-aastane, s.o vanuses, kus inimese isiksus on välja kujunenud. S. Varakin võib ka vabanedes taas kokku puutuda kriminaalkorras karistatud isikutega ning lasta end jälle mõjutada. Vangistusasutus sedastab, et kuriteo laadi arvesse võttes võib teha järelduse isiku riskivast ja teiste suhtes hoolimatust elustiilist ning enda heaolu teiste omast kõrgemale seadmisest (iseloomustuse lk 3). Ringkonnakohtu praktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda suurem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindlus, et inimene suudab vabaduses asuda õiguskuulekale teele (vt ka TrtRKm
- mai
- a määrus asjas nr 1-11-9382). Vangistusasutus peab S. Varakinit kõrgohtlikuks ning peab tõenäoliseks uue raske isikuvastase kuriteo toimepanemist siis, kui isik ei oska tekkinud probleemi sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada. Arvestades S. Varakini poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja süüdlase isikut, ei ole kohtukolleegium kindel, et ta suudaks vabaduses jääda õiguskuulekaks.
- Mõlemad määruskaebuse esitajad on argumendina osutanud ka vangla iseloomustuses välja toodud madalale uue kuriteo riskiprotsendile. Ringkonnakohus selgitab, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud, ei saa vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades 6
(8)arvesse võtta, kui vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang peab olema kontrollitav: see peab kajastama andmeid, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust (vt TrRKo määrus asjas nr 1-16-6652/40).
- Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks S. Varakini mõttekäik, justkui peaks kinnipeetavat motiveerima seaduskuulekalt käituma üksnes asjaolu, et see on üks vabastamise eeldus. Õiguskuulekas käitumine ongi ühiskonnas normiks. Lisaks jäävad arusaamatuks S. Varakini etteheited maakohtule, justkui oleks maakohus põhjendanud süüdlase vabastamata jätmist asjaoluga, et vangistus mõjutab isikut positiivselt. Sellist mõtet ei ole kohus väljendanud. Samuti ei kanna maakohtu määrus mõtet, justkui oleks ennetähtaegne vabastamine erand, mida kohaldatakse üksikute kuritegude või karistuse puhul. Maakohtu määruses puuduvad viited sellelegi, et S. Varakini vabastamata jätmise tingis ühiskonna õiglustunne.
- S. Varakin leiab, et kohus on seotud prokuratuuri vabastamist toetava arvamusega. Kohtukolleegium selgitab, et kohus ei ole prokuratuuri seisukohaga seotud muul viisil, kui põhjendamiskohustuse kaudu. Praegusel juhul nähtub vangla seisukohast (millega muid sisulisi argumente esitamata on nõustunud ka prokuratuur), et vangla toetab S. Varakini ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et kohus loobub isiku suhtes käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamisest KrMS § 426 lg 3 alusel, sest kinnipeetav on vanglast vabanedes Eesti Vabariigist väljasaadetav. Ringkonnakohtu praktikas on leitud, et ettekirjutus isiku riigist väljasaatmiseks ei ole selline asjaolu, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust KarS § 76 lg 4 järgi (vt ka TrtRKo
- juuni
- a määrus asjas nr 1-16-9203). Lisaks nähtub ka kaitsja määruskaebusest, et Tartu Halduskohtu
- juuni
- a otsusega tühistati PPA
- juuli
- a otsus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas ning Tartu Ringkonnakohus jättis oma
- detsembri
- a otsusega PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsuse muutmata (lisa 1). Asjaolusid arvestades ei saa olla kindel, kas vangla ja prokuratuur jätkuvalt toetaks S. Varakini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- Määruskaebustes toodud väited kriminaalhooldusest on küll asjakohased, ent kohtukolleegiumi arvates tuleb siiski enne kriminaalhoolduse kohaldamist tuvastada, et süüdlasest lähtuv oht uusi kuritegusid toime panna on väike või kas süüdlane sobib kriminaalhooldusele. Praegusel juhul ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks ületanud diskretsiooni piire, jätnud kaalutlusõiguse teostamata või lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Sel põhjustel ei nõustu kohtukolleegium määruskaebuste taotlusega vabastada S. Varakin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu arvates on suur oht, et S. Varakin võib vabanemise korral toime panna uue kuriteo.
- Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(8)8
(8)