Obsah (7)

§ 115§ 128§ 132§ 334§ 336§ 276§ 308

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-137010 Tsiviilasi J K hagi M M

) § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt üürilepingu punktile 5.2 kohustus üürnik lisaks üüritasule tasuma üürikorteri kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, sealhulgas: elektrienergia, vesi- ja kanalisatsioon, küte, prügivedu, üldkasutatavate ruumide ja muud hoonet haldava korteriühistu või haldusfirma poolt esitatud arved. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalkulude suurus määratakse teenuse osutaja arve ja/või makseteatise alusel, mõõdiku olemasolu korral arvestades mõõdiku näitusid ning üürniku kohustuseks ei ole tasuda kommunaalkulude arvel näidatud selliseid tasusid, mis ei ole otseselt seotud eluruumi kasutamisega (kulud, mille tasumine on üksnes eluruumi omaniku huvides ja kohustuseks). Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et august 2019 eest oli kostja kohustatud tasuma kommunaalkulusid summas 120,04 eurot, so arvel nr 082019516/2 märgitud 145,24 eurot, 4 millest on maha arvestatud remondifond summas 25,20 eurot (dtl 103). Kostja on tasunud 12.09.2019 kommunaalkulud summas 66,45 eurot (dtl 104). Seega on tasumata augusti 2019 kommunaalkulud 53,59 euro ulatuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud summa oleks tasutud. Samuti nähtub kostja esitatud vastusest, et kostja nimetatud summat ei vaidlusta. Seega on hageja kõrvalkulude nõue summas 53,59 eurot põhjendatud. 5. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista ka varalise kahju summas 3740 eurot, mis koosneb üürikorterile tekitatud kahju suurusest 4240 eurot, millele lisandub kadunud pildi maksumus 100 eurot ning millest on hageja omakorda maha arvestanud kostja poolt tasutud tagatisraha summas 600 eurot. Hageja on tuginenud asjaolule, et üüripind tagastati hagejale rikutuna.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. 6.

§ 334

lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Seega tuleb esmalt kohtul kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati. 17.07.2016 koostatud eluruumi üleandmise aktis on pooled kinnitanud, et korter on heas seisukorras (dtl 38-39). Ühtegi märget korteris asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Samuti on kostja üürilepingu p-s 2.1 m.h kinnitanud, et ta on üürikorteri üle vaadanud. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Kohtu hinnangul tähendab see m.h seda, et korteri seinad ning põrandad olid korralikud ja ilma vigastusteta ning korteris asuvad asjad terved ja töökorras. Korteri hea seisukord on tõendatud ka tunnistaja M M ütlustega, kes kinnitas, et korter oli üürnikule üleandmise hetkel heas seisukorras, seinad olid täketeta, värvitud, tapeet oli seinas, põrand oli korralik, defektideta ja mööbel puhas ja korralik (dtl 284-289). Tunnistaja on kinnitanud, et viibis isiklikult korteri üleandmise juures. Hageja on esitanud kohtule ka fotod korteri seisukorrast enne 5 üürile andmist (dtl 327-336). Nimetatud fotodest ja tunnistaja ütlustest võib järeldada, et tegu oli puhta ja korras korteriga. Samuti ei saa järeldada korteri halvemat seisukorda asjaolust, et korter oli hageja kasutuses juba alates aastast 2006 (dtl 149- 182). Kostja ei ole tõendanud, et üürilepingu sõlmimise hetkeks oli korter oluliselt kulunud ja muutunud võrreldes 2006 aastaga. Korteri ja seal olevate asjade hoolika ja otstarbelise kasutamise korral ei teki kohtu hinnangul ka kümneaastase perioodi jooksul selliseid puuduseid, mis vajaksid asjade väljavahetamist ja korteris remonditegemist. See, et aeg-ajalt vajasid kodumasinad remonti (nt külmkapp, pesumasin) või vannitoa uks oli ära vajunud, ei näita korteri üldist halba olukorda (poolte kirjavahetus dtl 132-147). Nimetatud puudustele ei ole ka hageja oma hagis tuginenud. Kohtu hinnangul on samuti tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal. 24.08.2019 on hageja ühepoolselt koostanud eluruumi-vastuvõtu akti, mille kohaselt on korter halvas seisukorras ja vajab remonti, s.h: seinad on määrdunud ja kohati katki; aknad hallitavad, k.a köögi aken; elutoa radiaator seina küljest lahti; kardinapuud lahti/logisevad; ahi määrdunud; magamistoavoodi spoon rikutud; öökappide spoon rikutud; seinalambi kate katki; valgustuspunktid ei põle ja/või pirnid puuduvad; vannitoa valamutagune hallitab; vannitoas seina dušisegisti ei tööta; mullivannil düüs puudu; ülemine lukk katki; lastetoa ruloo katki ja määrdunud (dtl 48-49). Kuigi ühepoolselt koostatud akt ei tõenda korteri seisukorda, siis kinnitavad hageja poolt 25.08.2019 tehtud fotod korterist selle seisukorra halvenemist, m.h nähtub fotodelt, et akna nurgas on hallitus (dtl 298, 307), seinad ja põrandad on rikutud (dtl 299-302, 304-305, 314-315), laes on plekk (dtl 308), köögimööbel kulunud (dtl 309-311), lastetoa ruloo katki (dtl 313), magamistoa voodi spoon rikutud (dtl 321). Ka tunnistaja M M on avaldanud, et köögipoolses laes olid niiskuskahjustused; suure toa lagi oli plekiline; põrandal olid suured vaod, kraapsud; seinad olid täkkeid täis; tapeet oli katki; köögimööblil oli väga palju täkkeid; vannituba oli must ja kohati hallitas; lisaks veel hallitus ka teistes tubades akende juures, põskedel oli ka hallitus; lastetoas oli ruloo katki; voodi öökapid olid rikutud; kardinad katki (dtl 287). 7. Kostja on esitanud oma menetlusdokumentides vastuväite nii tunnistaja usaldusväärsuse kui ka hageja poolt esitatud fotode usaldusväärsuses. Kostja on olnud menetluses seisukohal, et tunnistaja on hagejast nii vaimselt kui ka majanduslikult sõltuvuses, mõjutatud, kallutatud ja seega ebausaldusväärne. Kohus on seisukohal, et nimetatu ei tähenda automaatselt, et tunnistaja annaks tegelikkusele mittevastavaid ütluseid. Kohus on hinnanud tunnistaja ütluseid oma siseveendumuse pinnalt koos teiste esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtul puudub seega alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Samuti märgib kohus, et asjaolu, et kostja suudab manipuleerida fotode kuupäevadega, ei tähenda automaatselt, et hageja seda teinud oleks. Kohus ei eelda menetlusosalise pahatahtlikkust. 8.

§ 336

lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. 6 Nii hagiavaldusest, kui ka kostja vastusest nähtub, et korter anti üle 24.08.2020. Tunnistaja M M on kinnitanud istungil, et koos kostjaga vaadati üle 24.08.2020 korteris kõik 24.08.2019 koostatud eluruumi-vastuvõtu aktis märgitud puudused (dtl 285). Samuti on hageja kostjale saatnud 24.08.2019 e-kirja korteris esinevate puudustega ning teatanud kahjust 2550 euro ulatuses (dtl 214). Hageja on m.h välja toonud, et: Pehmendustega rikutud seinte üle värvimine terves korteris, tapeetimine elutoas ja hallituste likvideerimine läheb maksma ca 1500 Eurot. Pool sellest peame loomulikuks amortisatsiooniks ja teine pool tekitatud kahju 750 eur; Turvalukku Abloy SL900 enam kahjuks ei toodeta. Kuid analoogse turvaluku vahetus maksab ca 250 Eurot; Lastetoa ruloo on vaja välja vahetada ca 100 Eurot; Lisaks on rikutud ka dušisegisti, mille tarbeks on vaja kohale kutsuda santehnik (väljakutse ca 50 Eurot) Kui parandada ei saa, siis vajalik uus segisti. Loodame et saab; Radiaatori remont ca 50 Eurot (väljakutse ja seinakinnitus); Korteri koristus läheb maksma ca 300 Eurot (vastavalt tegelikule tööle võib hind tõusta); Kõikides tubades on parketile tekitatud korralikud kriimud ja kraapsud mis ei ole kuidagi seotud loomuliku kulumisega ja mida korterit üürile andes polnud. Parketi lihvimine ja õlitamine kogu korteris maksab ca 500 Eurot; Mullivanni düüsi hinda hetkel ei tea kuna Balteco salong täna ei tööta. Loodan et düüsikatet on võimalik ka eraldi osta ilma, et seal midagi suuremat tegema peaks. Aga arvan et ca 20 euroga saab hakkama; Rikutud mööbel (voodi ja öökapid) kokku ca 400 Eurot; Analoogne lamp 65 Eurot tükk, kokku 130 Eurot. Kuu aega hiljem ehk 24.09.2019 on hageja saatnud kostjale täiendava nõudekirja koos lisadega (dtl 51-81). Nimetatud kirjas märgib hageja, et tagastatud korteris esineb mitmeid puuduseid ning on toonud täiendavalt välja nimekirjana esinenud puudused: Suure toa ja lastetoa seinad on rikutud (värv koorunud ja tapeet rebenenud enamasti kleebitud pehmenduste tõttu); elutoa lagi plekiline; köögi laes veekahjustus; hallitused akende ja välisukse põskedel; põrand on elutoas, magamistoas ja lastetoas rikutud; magamistoavoodi laminaat rikutud (sinna kleebitud pehmenduste tõttu); öökappide laminaat rikutud; seinalambi kate katki ja puudu; välisukse ülemine turvalukk on rikutud ja kasutuskõlbmatu; vannitoa pesumasina pealne plaat ja riiulid rikutud; köögimööbli uksed ja sahtlid rikutud; elutoa radiaator seina küljest lahti; ahi määrdunud; valgustuspunktid ei põle ja/või pirnid puuduvad; vannitoa valamutagune hallitab, WC poti taguse seina heledad vuugid määrdunud tumedaks; vannitoas seina dušisegisti ei tööta; mullivannil düüs puudu; lastetoa ruloo katki ja määrdunud; elutoa kardinad rebenenud; diivanilaud rikutud; korteri üldine puhtus. Kohus loeb seega tõendatuks, et puudustest on kostjale viivitamatult peale nende avastamist teatatud, s.o eluruumi üleandmisega samal kuupäeval. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks nimetatud e-kirja kätte saanud. Kohtu hinnangul ei tähenda ka veel kuu aega hilisem puudustest teatamine hilinenult teavitamist. Kuu ajaga on võimalik süvenenult korteriga tutvuda ja võimalikke esinevaid puuduseid avastada. 9.

§ 276

lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

§ 334

lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei 7 tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus selgitab, et üürnik peab seega kasutama asja hoolikalt ning ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära hoiaks ning tagastatava asja seisund ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutusele. Ka üürilepingus on pooled kokku leppinud, et üürnik kohustub hoidma üürikorterit korras ning lepingu lõppemisel andma üürikorteri üle vähemalt samas seisukorras (arvestades normaalset amortisatsiooni) (lepingu p-d 3.1.

1. ja 3.1.4). Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata hageja poolt väljatoodud puuduseid ja puuduste kõrvaldamise kulu põhjendatust. Kahju seoses elutoa ja lastetoa seintega Hageja on välja toonud, et elutoa ja lastetoa seinad on rikutud, s.o värv lahti seinast ja tapeet rebenenud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et elutoa seinal on värvikahjustused (foto seinast dtl 304), tapeet on rebenenud (foto seinast dtl 305) ning lastetoa sein must ja soditud (foto seinast dtl 314). Kuna korteri üleandmise-vastuvõtuaktis nimetatud kahjustused ei kajastu, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused seintel tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et seinad oleksid olnud kahjustatud juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades piltidelt nähtuva kahjustuse ulatusega, ei ole kohtu hinnangul tegemist ka tavapärase kulumisega. Hageja on märkinud, et seinad tuleb värvida ja pahteldada ning nõudnud seoses eelnimetatud puuduste kõrvaldamisega kostjalt kahju summas 1000 eurot. Hageja on esitanud OÜ xxxx hinnapakkumise kogusummas 2200 eurot, mis sisaldab m.h seinte viimistlust 1000 eurot (dtl 217). OÜ xxxx hinnapakkumisest aga ei selgu, millisele konkreetsele päringule on vastav hinnapakkumine tehtud ning samuti ei nähtu, kas tegu on terve korteri seinte viimistlusega või ainult kahjustada saanud seinte parandustöödega. Hageja on esitanud kohtule ka xxxx OÜ hinnapakkumise, mis sisaldab m.h seinte parandustöid summas 264 eurot (käibemaksuta) vastavalt hageja poolt tehtud päringule (dtl 353-355). Seega peab kohus põhjendatud kuluks seinte parandustöid summas 316,80 eurot (s.o hind koos käibemaksuga). Kahju seoses elutoa laega Hageja on märkinud, et elutoa lagi oli plekiline ning palunud kahju hüvitada 100 euro ulatuses. Samas ei ole hageja ühtegi pilti elutoa laest kohtule esitanud ega tõendanud, milline plekk ja kus täpselt asus ja milline oli väidetava kahju ulatus. Üksnes hageja poolt viidatud OÜ xxxx ja xxxx OÜ hinnapakkumised ei tõenda kahju olemasolu ega selle suurust. Ka tunnistaja ütlused üksi ei kinnita võimaliku kahju ulatust. Seega ei ole kahju seoses elutoa lae väidetavate kahjustustega summas 100 eurot põhjendatud. Kahju seoses köögi laes oleva veekahjustusega Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et köögi laes oli veekahjustus (foto laest dtl 308). Kuigi kostja ei ole tõendanud veekahjustuse olemasolu köögilaes juba korteri üürileandmisel, siis kohtu hinnangul ei saa selline veekahjustus tekkida üürniku poolt korteri kasutamisel. Tegemist on pigem korterelamu kvaliteedist tingitud puudusega või ülemise naabri tegevusest tuleneva puudusega (veeavarii vms). Seega ei ole kohtu 8 hinnangul käesoleval juhul tuvastatav ega eluliselt usutav, et kahju on tingitud kostjast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kahju hüvitamine kostja poolt seoses köögi laes oleva veekahjustusega ei ole põhjendatud. Kahju seoses vannitoa laes oleva hallitusega ning akende ja välisukse põskedel oleva hallitusega Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et hallitust esines vannitoa laes minimaalselt ning hallitust esines ka akendel (dtl 298, 307, 318). 28.02.2018 e-kirjaga on kostja teavitanud, et akendel on tekkinud hallitus (dtl 145). Samal kuupäeval on hageja andnud ka nõu, mida vastava hallitusega teha. 05.01.2019 on kostja kinnitanud, et niiskus on akendelt kadunud (dtl 138). Seega järeldab kohus, et hoolsa tegutsemise korral ei oleks hiljem enam hallitust sellisel määral tekkinud nagu nähtub hageja poolt esitatud piltidest. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist seoses hallitusega summas 400 eurot (s.h sisaldus ka köögi lae veekahjustuse kulu, mille kõrvaldamine xxxx OÜ hinnapakkumise kohaselt maksab 264 eurot). xxxx OÜ poolt esitatud hinnapakkumiselt nähtuvad hallitusega seotud tööd (hallitanud köögi aknapõskede remont, kipsi asendamine ja viimistlemine, vannitoa lae hallitus) kokku summas 648 eurot (käibemaksuta). OÜ xxxx hinnapakkumine sisaldab hallituse tõrjet summas 100 eurot. Arvestades piltidelt nähtuvaga on usutav, et akende juures oleva hallituse puhul ei piisa üksnes tõrjest, vaid on vaja ka remonditöid. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud kuluks 200 eurot. Kahju seoses rikutud parkettpõrandaga elutoas, magamistoas ja lastetoas. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et põrandad üüripinnal on kahjustatud (fotod parkettpõrandast dtl 301-303, 315). Kuna korteri üleandmise-vastuvõtuaktis nimetatud kahjustused ei kajastu, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades fotodelt nähtava kahjustuse ulatusega (kriimud ja sügavamad kraapimisjäljed), siis ei ole ka usutav, et tegemist oleks tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist seoses põrandatega 500 eurot. OÜ xxxx hinnapakkumisest nähtub parketi lihvimine ja õlitamine summas 500 eurot (dtl 217). xxxx OÜ hinnapakkumine laudparketi lihvimise ja õlitamisega on esitatud summas 600 eurot (dtl 350). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud töid saaks teha odavamalt. Seega peab kohus põhjendatud kuluks parkettpõrandate korrastamiseks 500 eurot. Kahju seoses magamistoa voodi ja öökappide laminaadiga Hageja on esitanud nimetatud puuduste kõrvaldamiseks fotod voodi servast ja öökappidest (dtl 321, 323, 324) ning uue voodi ja öökappide maksumust kinnitavad väljavõtted (dtl 345, 346). Kohtu hinnangul ei nähtu fotodel olevatel öökappidel ega ka voodil selliseid kahjustusi, mis ei mahuks tavapärase kulumise alla ja millest tingituna oleks vajalik osta uued mööbliesemed. Voodi äärel nähtuvad pigem liimijäljed, mis võisid sinna jääda kostja poolt pehmenduste kleepimisega. Liimijäljed on võimalik aga eemaldada ka ilma uut voodit ostmata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et voodi oleks muutunud täiesti 9 kasutuskõlbmatuks. Kuna kohtu hinnangul on tegemist tavapärase kulumisega, siis ei kuulu kahju seoses sellega ka hüvitamisele. Kahju seoses magamistoa seinalambi katetega, välisukse turvalukuga ning elutoas asuva radiaatoriga. Nimetatud kahjude olemasolu on tõendatud hageja poolt esitatud fotodega (dtl 299, 312, 322) ning samuti on kostja istungil nimetatud kahju tunnistanud. Hageja on märkinud kahju hüvitamise suuruseks 430 eurot, millega kostja on ka nõus olnud. Seega on nimetatud kahju hüvitamine põhjendatud kokku 430 euro ulatuses. Kahju seoses vannitoa pesumasina pealse rikutud plaadi ja riiulitega Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et pesumasina pealne plaat ja riiulid on kahjustatud, s.o kriimustatud (fotod dtl 316, 317). Kuna korteri üleandmise-vastuvõtuaktis nimetatud kahjustused ei kajastu, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Ka pildilt, mis on tehtud enne üürile andmist, nimetatud kahjustused ei nähtu (dtl 208, 213). Samuti ei ole kostja tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades kahjustuse ulatusega, siis ei ole ka usutav, et tegemist oleks tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist summas 100 eurot ning on esitanud kahju maksumuse tõendamiseks xxxx OÜ (xxxx) pakkumise laminaatriiulitele nende transpordile, demontaažile ja paigaldamisele summas 419,05 eurot (dtl 347). Seega on hageja nõudnud tegelikust kulust vähem ning kohus loeb seega põhjendatud kuluks 100 eurot. Kahju seoses rikutud köögimööbli uste ja sahtlitega Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et köögimööbli uksed ja sahtlid on kahjustatud, s.o ukse alumine äär katki, sahtel kriimustatud (fotod dtl 309-312). Kuna korteri üleandmise-vastuvõtuaktis nimetatud kahjustused ei kajastu, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades piltidelt nähtuva kahjustusega, siis ei ole ka usutav, et tegemist oleks tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist summas 300 eurot ning on esitanud kahju maksumuse tõendamiseks xxxx OÜ (xxxx) pakkumise uste ja sahtlite esipaneelide värvimise, transpordi, demontaaži ja paigaldamisega summas 829,44 eurot (dtl 347). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud kahjustusi saaks likvideerida odavamalt. Kuna hageja on soovinud kulude hüvitamist summas 300 eurot, siis loeb kohus põhjendatud kuluks 300 eurot. Kahju seoses valgustusega, laedušši mitte töötamisega ja mullivanniga Hageja on välja toonud, et valgustuspunktid ei põle ja/või pirnid on puudu, vannitoas seinasisene laedušš ei tööta ning mullivannis on 1 düüs puudu. Ühtegi tõendit ei ole hageja nimetatud puuduste osas esitanud. Samuti ei selgu, millised valguspunktid ja millises 10 mahus (so mitu tükki) ei põlenud või millised pirnid puudusid. Seega ei kuulu nimetatud kahju hüvitamisele. Kahju seoses vannitoa valamutaguse seina ja WC poti taguse seina hallituse ja määrdumisega Kohus märgib, et seinte puhastamata jätmine ei ole iseenesest vara kahjustamine. Hageja poolt esitatud piltidelt võib küll näha, et seinad on veidi määrdunud ja kulunud, kuid hallitust kohus piltidelt ei tuvasta (dtl 319, 320). Kohtu hinnangul võib tegu seega olla üksnes tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. Seega ei kuulu nimetatud kulu hüvitamisele. Kahju seoses lastetoa rulooga Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et lastetoas olev ruloo on määrdunud ja selle alumine puidust osa on katki (dtl 313). Kuna korteri üleandmise-vastuvõtuaktis nimetatud kahjustus ei kajastu, siis tuleb eeldada, et ruloo läks katki ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Tegemist ei ole kohtu hinnangul ka tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist summas 100 eurot ning on esitanud kahju maksumuse tõendamiseks xxxxt OÜ pakkumise, milles sisaldub ka rulookardin laste printmustriga summas 149,17 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 351). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud kahju saaks hüvitada odavamalt. Seega loeb kohus põhjendatud kahju hüvitamise kuluks 100 eurot. Kahju seoses elutoa kardinatega ning rikutud diivanilauaga Hageja on esitanud tõendina foto katkisest kardinast ning diivanilauast (dtl 343, 344). Samas puudub info, millal nimetatud pildid tehtud on. Seega ei ole kahju hüvitamine nimetatud puuduste osas põhjendatud. Kahju seoses määrdunud ahjuga ja korteri puhtusega Hageja poolt kohtule esitatud fotodest nähtub, et üürikorteris olev ahi oli seest määrdunud (dtl 295). Ülejäänud esitatud fotodest aga ei ole tuvastatav, et tegu oleks olnud väga musta korteriga. Hageja on palunud kostjalt välja mõista korteri üldise puhastamise eest 300 eurot ning määrdunud ahju puhastamise eest 25 eurot. Hageja ei ole aga tõendanud, et korteri ja ahju puhastusele nimetatud summad kuluksid. Esitatud hinnapakkumistes (s.o OÜ xxxx ja xxxx OÜ) on välja toodud ehitusjärgne koristus, mis ei ole kohtu hinnangul aga samastatav korteri tavapärase koristamisega. Seega on kulud korteri ja ahju puhastamise osas tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju põhjendatud kokku summas 1 946,80 eurot.
2. Hageja on palunud hüvitada kostjal ka kadunud maali kulud summas 100 eurot. Esmalt märgib kohus, et korteri vastuvõtmise aktis ei kajastu, et korteris oleks olnud maal. Samuti on maali kadumisest hageja teatanud alles 31.10.2019, seda ei saa kohtu hinnangul pidada aga enam viivitamatuks teatamiseks. Isegi juhul, kui eeldada, et maal oli seinas ning hageja 11 on kadumisest teatanud viivitamatult, siis ei ole hageja tõendanud kahju suurust (eelkõige maali maksumust). Kohtu hinnangul ei ole seega kahju hüvitamine seoses väidetava maali kadumisega põhjendatud.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 192 eurot. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud otsene varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol, mida hageja kandis seoses täiendava nõudekirja saatmisega kostjale. Nõudekiri on saadetud kostjale 31.10.2019 (dtl 86-88). Kui kostja ei oleks keeldunud kahju hüvitamisest, ei oleks hageja pidanud professionaalse õigusabi saamiseks juristi poole pöörduma ning vastavaid kulusid kandma. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-84-14 p 24 kinnitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad. Seega ei saa õigusteenuse osutamist enne hagi esitamist pidada täielikult ebavajalikuks täiendava nõudekirja esitamiseks ning pöördumine professionaalse õigusteenuse osutaja poole oli seega vajalik. Hageja on kulude tõendamiseks esitanud xxxx OÜ arve nr 219357 summas 192 eurot (dtl 89). Nimetatud arvest nähtuvalt on lepinguline esindaja 2 tunni jooksul analüüsinud üürivaidluse dokumente ja koostanud kostjale nõudekirja. Kohtu hinnangul on osutatud teenused vastavuses sellele märgitud ajaga. Samuti ei saa juriidilist konsultatsiooni pidada ebavajalikuks, s.h üürivaidluse dokumentide uurimist õigusliku positsiooni kujundamiseks. Hageja esindaja tunnitasu määraks oli 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa käesoleval ajal juristide keskmist tunnitasu. Seega on esindaja tasu põhjendatud kokku 192 euro ulatuses. 12.

§ 308

lg 1 esimese lause kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.

§ 308

lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja üürilepingu sõlmimisel tasunud hagejale ka tagatisraha summas 600 eurot. Üürilepingu p-s 5.4 on poole kokku leppinud m.h, et tagatisraha jääb kuni lepingu lõppemiseni üürileandja hoiule, mille saab korteri tähtajalisel tagastamisel ja korrasolekul tagasi (va amortisatsiooni kulu). Kuna kostjal on kommunaalkulude võlgnevus ning samuti on üüripind tagastatud kahjustatult, siis tuleb kohtu hinnangul esmalt lugeda tasutuks tagatisraha arvelt kostja poolt tasumata jäänud kommunaaltasu summas 53,59 eurot ning ülejäänud tagatisraha summas 546,41 eurot (600-53,59) arvestada põhjendatud kahju katteks. Hageja põhjendatud kahju nõudeks jääb seega 1400,39 eurot, millele lisandub õigusabikulu summas 192 eurot.

1. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kahju summas 1 592,39 eurot. 12 Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 13