Obsah (12)

§ 185§ 179§ 181§ 182§ 321§ 331§ 288§ 297§ 61§ 7§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-7889 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meeli

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Rein Tarandilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 237,60 eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS

1. Rein Tarandit süüdistatakse selles, et vallates teadlikult ilma õigusliku aluseta alates 01.09.2015 XXX kinnistut, lõhkus kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul
2. aasta algusest kuni 13.11.2017, Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas X külas asuva XXX kinnistu eramu katlaruumis olnud paisupaagi, soojasõlme ja pumbad (koguväärtusega 1230 eurot), eramu I ja II korruse tubades kuus keskkütteradiaatorit (kogumaksumusega 650 eurot), I korruse pesuruumis 100-liitrise soojaveeboileri (väärtusega 300 eurot) ning WC-poti (väärtusega 180 eurot). Samuti lõikas ta kogu maja ulatuses välja küttesüsteemitorud ning soojaveetorustiku (koguväärtusega 980 eurot). Sellise tegevusega põhjustas Rein Tarand kinnistu omanikule YY-le varalist kahju kokku 15 801,60 eurot. Rikkudes teadvalt võõrast vara ja põhjustades kannatanule olulise materiaalse kahju, pani Rein Tarand toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Rein Tarandile oli esitatud süüdistus ka KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Selles süüdistuses tegi maakohus õigeksmõistva otsuse, mida pole apellatsiooni korras vaidlustatud. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS
4. Maakohus tunnistas Rein Tarandi süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 170 (ükssada seitsekümmend) miinimumpäevamäära, s.o 1700 eurot. Maakohus mõistis Rein Tarandi õigeks KarS § 201 lg 1 järgi. Kohus rahuldas kannatanu YY tsiviilhagi 9577,81 euro ulatuses ja mõistis nimetatud summa Rein Tarandilt kannatanu kasuks välja. Kohus jättis kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata summas 1650 eurot, kuivõrd kohus mõistis Rein Tarandi omastamise süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi õigeks; summas 216 eurot seoses selles osas hagist loobumisega (WC-poti lõhkumine); summa 5617,39 euro ulatuses, kuna selles osas on juba jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-13060 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise haginõue). 2 Maakohus mõistis Rein Tarandilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 876 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega

§ 179lg 1 p 2 alusel; riigi õigusabi korras kaitsja kuludest 60%, s.o 830,74 eurot. Seotuna Kar

S § 201 lg 1 järgi õigeksmõistmisega jättis kohus

§ 181

lg 1 alusel riigi kanda Rein Tarandi riigi õigusabi korras kaitsja kuludest 20%, s.o 276,91 eurot.

§ 182

lg 5 esimese lause järgi kuulub riigi poolt hüvitamisele kannatanu YY-le tema esindaja kuludest, s.h seoses omastamise episoodis esitatud tsiviilhagiga, 244,20 eurot. Seoses hagi osalise läbi vaatamata jätmisega jättis kohus kannatanu enda kanda tema õigusabikuludest 40%, s.o 564,24 eurot. Seoses tsiviilhagi osalise läbi vaatamata jätmisega kohustas kannatanul hüvitada riigituludesse süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjakuludest 20%, s.o 276,91 eurot. Selle summa kohus tasaarveldas

§ 182

lg 5 järgi esitatud nõudega (276,91-244,20=32,71) ning kohustas kannatanut tasuma riigituludesse 32,71 eurot. Kohus mõistis Rein Tarandilt kannatanu YY kasuks välja viimase menetluskulude katteks 846,36 eurot. Maakohus mõistis Rein Tarandilt kannatanu YY menetluskulude nõudelt summas 846,36 eurot seadusest tuleneva viivise, kohustades Rein Tarandit maksma kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. APELLATSIOON

1. Kaitsja ei nõustu Harju Maakohtu põhjendustega Rein Tarandi süüdimõistmises KarS § 203 lg. 1 järgi. 4.
2. Kaitsja seisukoht on, et vee ja küttesüsteem oli XXX elamu perekond Tarandile üleandmise momendil katkikülmunud ja sellest tulenevalt kasutamiskõlbmatu. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu antud olukorrale ka TsÜS § 53 lg. 1 ja AÕS § 88 lg. 2 regulatsioonid, millele kohus on viidanud. Kuna Rein Tarand renoveeris XXX tallu asumisel mittetöötava küttesüsteemi, paigaldades elumajja uue torustiku ja radiaatorid, siis nende äravõtmisega taastaski ta asja endise olukorra s.o. küttesüsteemi mittetöötava seisukorra. Kohus on hinnanud tunnistaja GG ütlusi valikuliselt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli üks majas asuvatest kateldest lõhki külmunud, kuna eelmine omanik oli sinna vee sisse jätnud. Sellega kinnitavad tunnistaja ütlused süüdistatava väidet, et aastal 2011 majja elama asumisel oli küttesüsteem lõhki külmunud ( katel on küttesüsteemi osa). Muude kohtuistungil antud ütlustes käsitletud asjaolude suhtes ei olnud tunnistaja kindel. Tunnistaja ütlused tervikuna on kohati vastuolulised, ta ei mäleta asjaolusid täpselt, kuna sündmustest on möödunud aastaid, mistõttu ei saa ütlusi tõendamise seisukohalt lugeda usaldusväärseteks ja ei saa nendele kohtulahendis üheselt tugineda. Kohus on lahendis toetunud ka Pindi Kinnisvara 28.03.2008.a. eksperthinnangule XXX kinnistul asuva elumaja seisundi kohta. Nimetatud hinnang tuvastab muuhulgas maja küttesüsteemi seisundi 2008.a. mitte 2011.a., mil süüdistatav maja enda valdusse sai. Seega on maja ülevaatus Pindi poolt teostatud kolm aastat enne valduse üleminekut Rein Tarandile ega kirjelda maja seisundit selle Rein Tarandile üleandmise hetkel. On selge, et kolm aastat 3 kasutamata olnud elamu seisund ei saa olla 2011.a. sama, mis 2008.a. Tõendid kinnitavad üheselt vähemalt lõhki külmunud katla olemasolu, millest saab teha järeldusi küttesüsteemi üldise seisundi kohta aastal
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik antud tõendile, kui kaitsealust süüstavale, kohtulahendis tugineda. Kaitsja esitab kannatanu YY ja süüdistatava ütlused puutuvalt küttesüsteemi toimimisest elamu üleandmisel perekond Tarandile. Rein Tarand tegi kohtuistungil ettepaneku teostada sündmuskohal paikvaatlus, et tõestada vana küttesüsteemi olemasolu lõhki külmunud kujul. Kohus seda vajalikuks ei pidanud. Samas luges kohus arusaamatul põhjusel kannatanu ütlused usaldusväärseteks, kaitsealuse antud ütlustele, neid kontrollimata, andis aga hinnangu kui ebausaldusväärsetele. Kaitsja ei nõustu kohtu väitega, et kannatanu ütlused riimuvad rohkem muude tõenditega kui kaitsealuse ütlused. Kaitsja leiab, et kohus ei ole veenvalt ümber lükanud kaitsealuse poolt antud ütlusi ja need riimuvad samaväärselt muude tõenditega kui kannatanu ütlused. 4.
4. Kaitsjale jääb arusaamatuks kohtu käsitlus esitatud tsiviilhagist. Kaitsja ei ole ekslikult väitnud, et 7590.- eurot on Rein ja WW võimalik nõue kannatanu YY vastu, vaid on väitnud, et tulenevalt Pärnu Maakohtu 31.07.2019 lahendist, on YY võimalik nõue Rein ja WW vastu 7590.- eurot. See tuleneb lahendi motiveerivast osast. Pärnu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus rahuldasid YY hagi WW vastu ja tuvastasid tsiviilasjas nr. 2-18-13060, et WW nõude sundtäitmine hageja YY vastu on tasaarvestuse tagajärjel lõppenud tervikuna ja sundtäitmine täiteasjas nr. 175/2018/474 on lubamatu. WW nõude summas 5617,39 eurot soovis YY tasaarvestada Pärnumaal Häädemeeste vallas X külas, XXX kinnistul asuvale elamule lõhkumise käigus tekitatud kahjuga. Kannatanu esindaja väitis tsiviilhagi täpsustuses, et tsiviilasjas nr. 2-18-13060 korrigeeris YY kahjunõude suurust ja sai lõhkumisega tekitatud kogukahju suuruseks 11 235,20 eurot. Pärnu Maakohtu 31.07.2019 lahendis on antud hinnang kahjude põhjendatuse kohta. Kohus leidis, et hageja poolt kahju suuruse tõendamiseks esitatud OÜ S hinnapakkumine ja tunnistajana ütlusi andnud hinnapakkumise koostaja BB`i ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leidis, et hageja YY kahjunõue kostja vastu on põhjendatud keskkütte taastusremondi maksumuse, 6 radiaatori maksumuse, taastatava küttesüsteeemi ja veevärgi projekteerimise maksumuse ja paigaldustööde maksumuse ulatuses kogusummas 7590.- eurot. Kohus leidis, et nimetatud kahju hüvitamise nõue on võimalik tasaarvestada WW poolt täitemenetluses sissenõutava 5617,39 euroga (otsuse p. 5.11 ja 5.12). Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.01.2020.a. kohtuotsusega Pärnu Maakohtu 31.07.2019 otsuse resolutsiooni muutmata, lahend on jõustunud. Eeltoodust hoolimata viitas kannatanu hagi täpsustuses tõendina S OÜ hinnapakkumisele, väites, et XXX kinnistul paikneva elumaja vee ja keskküttesüsteemi taastamise maksumus on 15 195,20 eurot. Nii kaitsja kui kohus on leidnud, et tsiviilasjas nr.2-18-13060 tehtud kohtulahend on oluliseks tõendiks ka käesolevas kriminaalasjas. Kaitsjana leiab, et jõustunud kohtulahend tõendab YYle tekitatud võimaliku kahju suurust kogusummas 7590.- eurot. Hageja on käesolevas kriminaalasjas õigesti märkinud, et YY on WW-ga tasaarvestanud sellest kahjunõudest 5617,39 eurot ja jõustunud kohtulahend välistab VÕS § 67 lg.1 järgi tasaarvestatud summas nõude täitmise ka Rein Tarandi vastu. Eeltoodust tulenevalt ei moodusta kannatanule kuuluva XXX talu elamu vee- ja küttesüsteemi kahjustamisest tulenev võimalik kahju hüvitamise nõue süüdistatav Rein Tarandi vastu mitte 15195,20 eurot – tasaarvestatud summa 5617,39 eurot = 9577,81 eurot, vaid 7590.- eurot – tasaarvestatud 5617,39 eurot = 1972,61 eurot. Kaitsja nõustub kohtuga, et eelnimetatud kohtulahend on otseselt siduvaks tasaarveldatava nõude 5617,39 euro osas, kuid ei nõustu väitega, et kohtuotsus tervikuna ei ole tõendiks 4 käesolevas kohtuasjas. Kohus ei ole oma otsuses andnud hinnangut eelnimetatud OÜ S hinnapakkumise usaldusväärsusele ja ei ole millegagi ümber lükanud Pärnu Maakohtu kohtulahendis 2-18-13060 toodud seisukohta, et YY kahjunõue on tõendatud ja põhjendatud üksnes summa 7590.- eurot ulatuses. Kaitsja leiab, et ei ole oluline, milline oli esitatud nõue kohtuasjas nr. 2-18-13060, oluline on, milliseid tõendeid on uuritud eelnimetatud kohtuasjas ning kuidas on kohus nimetatud tõendeid hinnanud. Kaitsja leiab, et käesolevas kohtuasjas, kus üheks tõendiks on ka kohtulahend tsiviilasjas nr. 2-18-13060, ei ole kohus andnud hinnangut S OÜ hinnapakkumise usaldusväärsusele ning seega mitte millegagi ümber lükanud kohtulahendis 2-18-13060 toodud seisukohta, et OÜ S esindaja ütlused ja seega ka kogu hinnapakkumine on ebausaldusväärsed. Rein Tarand ei ole kordagi end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja on kinnitanud ka kohtulikul uurimisel eeluurimisel antud ütlusi. Rein Tarandi ütlused on kooskõlas teiste kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, on usaldusväärsed ja kinnitavad asjaolu, et Rein Tarand ei ole temale esitatud süüdistuse järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud. Kohtul tulnuks ka selles, KarS § 203 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis kaitsealuse käitumist hinnata lähtuvalt in dubio pro reo põhimõttest s.o. kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et apellatsioonkaebust on võimalik menetleda kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 321, 337 lg 1 p.

4, 338 p. 4 ja 340 lg.2 p. 1 palub tühistada Pärnu Maakohtu 17.09.2020.a. kohtuotsus Rein Tarandi süüdimõistmises KarS § 203 lg 1 järgi ja mõista ta esitatud süüdistuses õigeks. KANNATANU LEPINGULISE ESINDAJA KIRJALIK SEISUKOHT

1. Kannatanu on seisukohal, et Pärnu Maakohtu otsus on õige ja õiguspärane ning lähtub asjas uuritud tõenditest, sh tunnistajate poolt antud ütlustest. Ka Rein Tarand tunnistas kohtuistungil, et vihaga lõikas läbi vee- ja küttesüsteemi torustiku. Asjaolu, et Rein Tarand võõra vara rikkumist või hävitamist süüteoks ei pea ja ennast teos süüdi ei tunnista, ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Tsiviilnõude osas toetub Pärnu Maakohtu kohtuotsuse põhjendustele ja kohtu poolt tõenditele antud hinnangutele ning leiab, et Pärnu Maakohtu otsus on tsiviilnõude osas põhjendatud ja õige. Rein Tarandi kaitsja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks maakohtu otsuse põhjendamatus, menetlusõiguse rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Seega ei anna apellatsioonkaebuses esitatud paljasõnalised väited alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Tulenevalt eelnevast palub jätta apellatsioon täies ulatuses rahuldamata. SÜÜDISTATAVA KIRJALIK SEISUKOHT
2. Süüdistatav toetab kaitsja apellatsiooni ja esitab oma seisukohad kohtuotsuse erinevate järelduste kohta. Samuti taotleb tunnistajate kohtuistungil ülekuulamist ja täiendavate tõendite vastuvõtmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL 5
3. Kohtuistungil toetas süüdistatav kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Samuti jäi enda kirjalikes seisukohtades esitatud väidete juurde. Taotles kirjalike tõendite vastu võtmist. Kaitsja toetas nii süüdistatava taotlust kui ka apellatsiooni ja palus õigeksmõistva otsuse tegemist. Prokurör vaidles vastu süüdistatava poolt taotletud tõendite vastuvõtmisele. Samuti avaldas arvamust, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja kirjalike seisukohtadega ning ära kuulanud menetlusosalised leiab järgmist.
5. Esmalt kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohus jättis süüdistatava poolt kohtuistungil toetatud kirjalike tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldamata, tehes selles osas kohtuistungil protokollilise määruse. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-18-13060 tehtud otsused ja Pindi Kinnisvara eksperthinnang on maakohtule esitatud ja maakohus on nimetatud otsused ja hinnangu juba lisanud kohtutoimikusse. Ülejäänud tõendite vastuvõtmise taotlust pole kaitseaktis ega täiendavate tõendite kogumise staadiumis maakohtule esitatud ja süüdistatav pole ka esitanud põhjendust miks polnud tal võimalik maakohtule tõendeid esitada. Tegemist on hilinenult esitatud põhistamata taotlusega, mistõttu rahuldamisele ei kuulu. Eraldi tõi kolleegium välja, et süüdistatav on korduvalt taotlenud tsiviilasjas nr 2-16-17482 koostatud kohtuistungi protokolli vastuvõtmist, leides, et sealt nähtuvad YY ütlused. Kolleegium selgitas, et teises menetluses koostatud menetlusdokumendi vastuvõtmine on ristküsitlemisel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks võimalik vaid vastuolude tuvastamisel ja ristküsitlemise käigus. YY oli maakohtus kohtuistungil üle kuulatud, kuid selle käigus pole nimetatud tõendi avaldamist ja sellega kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimist taotletud.
6. Süüdistatava kirjalike seisukohtade, milliste juurde jäi süüdistatav ka kohtuistungil, osas kolleegium osutab, et vastavalt

§ 331

lg-le 2 ja lg-le 4 arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires ja kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piirest. Seega süüdistatava selgitused, millised väljuvad apellatsiooni piiridest jätab ringkonnkohus tähelepanuta. 9. Apellatsioonis on kritiseeritud maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. 9.1.Kaitsja leiab, et maakohus on tunnistaja GG (G) ütlusi hinnanud valikuliselt. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja ütlusi tõendamise seisukohalt ei saa lugeda usaldusväärseteks ja nendele ei saa lahendis tugineda. Samas on kaitsja aga apellatsioonis maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ebaõigsuse põhjendustes ise tuginenud tunnistaja ütlustele ja leidnud, et nende alusel on võimalik anda hinnang süüdistatava ütluste usaldusväärsusele. Seega on kaitsja seisukoht tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamise ja tõendina arvestamise osas vastuoluline. Maakohus on otsuses tunnistaja GG ütlusi kõrvutanud teiste kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud need teiste usaldusväärseteks tunnistatud tõenditega kooskõlas olevateks ja võtnud aluseks Rein Tarandi süü küsimuse lahendamisel. Kaitsja on märkinud, et tunnistaja on kinnitanud, et üks majas olevatest kateldest oli lõhki külmunud. Seega kinnitab ta süüdistatava ütlusi, et 2011 aastal majja elama asumisel oli küttesüsteem lõhki külmunud. 6 Kolleegium leiab, et kaitsja on tunnistaja ütlusi tõlgendanud meelevaldselt. Nimelt on tunnistaja tõesti ütelnud, et üks kateldest oli lõhki külmunud ( 1 kd. t.lk. 154-161), kuid on kinnitanud, et küttesüsteem töötas korralikult kuna teine katel oli veel ja see oli terve. Seega ei ole tunnistaja kinnitanud süüdistatava ütlusi küttesüsteemi lõhki külmumisest. Kaitsja poolt viidatu, et tunnistaja ei mäletanud kõiki asjaolusid nagu kes, kui kaua ja mis aastatel majas elas, ei anna alust tunnistada ebausaldusväärseteks tema poolt antud ütlusi sellest mida ta mäletab. Mittemäletamine pole aluseks isikulise tõendiallika ebausaldusväärseks tunnistamiseks vaid annab poolele õiguse

§ 288

lg 9 p 3 alusel võimaldada tunnistajal tutvuda dokumendiga, mis võib aidata tunnistajal tõendamiseseme asjaolusid meenutada. Kaitsja on väitnud, et tunnistaja ütlused tervikuna on kohati vastuolulised, kuid samas pole kaitsja viidanud ühelegi ütlustes esinevale vastuolule, mistõttu on kaitsja väide paljasõnaline. Kolleegium leiab, et maakohus on tunnistaja GG ütlused lugenud seaduslikult koguulatuses usaldusväärseteks ja nendele kohtuotsuse tegemisel tuginenud ning kaitsja apellatsioonis esitatu ei anna alust tuvastada vigu nimetatud tõendi usaldusväärsuse osas tehtud järeldustes ega anna ringkonnakohtule alust tõendit maakohtust erinevalt hinnata. 6.

1. Kaitsja on leidnud, et Pindi Kinnisvara 2008 aasta eksperthinnangule ei saa toetuda kuna see ei kajasta 2011 aasta olukorda, mil Rein Tarand maja enda valdusse sai. Kolleegium selles osas märgib, et kohus ongi käsitanud nimetatud eksperthinnangut( 1 kd. t.lk. 85-93) kui vee- ja küttesüsteemi olukorra kirjeldust 2008 aasta seisuga ja hinnanud seda kaudse tõendina koos teiste kogutud ja uuritud ning usaldusväärseks tunnistatud tõenditega, mis näitavad eksperthinnangu kooskõla ja aktuaalsust ka 2011 aasta olukorra hindamisel. Pindi Kinnisvara hinnangust nähtub, et 2008 aasta seisuga oli majja paigaldatud kaasaegne ja toimiv vee- ja küttesüsteemi torustik. Seejuures on maakohus võrrelnud eksperthinnangu juurde lisatud fotodelt nähtut 17.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodelt nähtuga ning jõudnud järeldusele, et köögis asuv radiaator ja torustik, mis oli olemas juba 2011 aastal, pole kahjustatud, mistõttu Rein Tarandi väide, et ta vahetas välja kogu vee- ja küttesüsteemi, pole eeltoodud tõenditega kooskõlas. Siinkohal kolleegium ka osutab, et süüdistatav on ise oma seisukohtades toetunud nimetatud eksperthinnangule ja taotlenud ka selle kriminaalasja juurde lisamist. Seega on süüdistatav sisuliselt leidnud, et kaitsja poolt vaidlustatud tõendiga tuleb arvestada. 6.
2. Kaitsja ei nõustu kohtu väitega, et kannatanu ütlused riimuvad teiste tõenditega. Kaitsja leiab, et tegelikult riimuvad süüdistatava väited samaväärselt muude tõenditega. Samas pole kaitsja viidanud ühelegi tõendile, millistega siis süüdistatava ütlused riimuvad. Maakohus on analüüsinud kannatanu ja süüdistatava vastuolus olevaid ütlusi koostoimes teiste maakohtule esitatud tõenditega ja on leidnud, et kannatanu ütlused on kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega, kuid süüdistatava ütlused mitte. Seega on maakohus seaduslikult hinnanud kannatanu ütlusi süüdistatava omadest usaldusväärsemateks ja nendele ka otsuses tuginenud, kuna kohus saab otsuse rajada vaid usaldusväärseteks hinnatud tõenditele. Kaitsja on seejuures ka märkinud, et maakohus on keeldunud süüdistatava taotlusest teostada sündmuskohal paikvaatlus, et tõestada vana küttesüsteemi lõhki külmumist. Kolleegium märgib, et kohtuliku uurimise ajal sellekohase põhjendatud taotluse esitamist ja kohtu poolt sellise taotluse rahuldamata jätmist, istungiprotokollidest ei nähtu ( 1 kd. t.lk. 75-83,149-186, 260-267). Asjaolu, et süüdistatav on oma viimases sõnas esmakordselt sellist vaatlust maininud pole käsitatav

§ 297ettenähtud täiendavate tõendite kogumise taotlusena.

6.

1. Kaitsja leiab, et kuna Rein Tarand renoveeris mittetöötava küttesüsteemi, paigaldades elumajja uue torustiku ja radiaatorid, siis nende äravõtmisega taastaski ta asja endise olukorra, mistõttu TsÜS § 53 lg 1 ja AÕS § 88 lg 2 ei kohaldu. 7 Kolleegium leiab, et maakohus on eelviidatud sätteid tõlgendanud õigesti ning kaitsja sisukoht, et süüdistatav vaid taastas küttesüsteemi mittetöötava seisukorra, on maakohtu poolt juba tõenditele tuginevalt ekslikuks hinnatud. Kolleegium ka osutab, et nii kaitsja kui ka süüdistatav on oluliseks ja lahendi tegemisel siduvaks pidanud tsiviilasjas nr 2-18-13060 Pärnu Maakohtu
2. juuli 2019 aasta ja samas asjas tehtud ja jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 16.jaanuaril 2020 tehtud otsuseid. Ka maakohus on nimetatud otsustele oma lahendis osaliselt tuginenud. Kolleegium osutab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ( vt nt Riigikohtu lahendit nr 31-1-14-15) tuleb vältida olukorda, kus kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtsust omavate tõendite suhtes kujunevad tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses teineteisest põhjendamatult lahknevad kohtu hinnangud. Viimati öeldu ei tähenda seda, et kriminaalasja lahendav kohus oleks järelduste tegemisel seotud tsiviilkohtumenetluses tehtud järeldustega, küll aga ei või kriminaalasja lahendav kohus jätta kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate asjaolude kohta tsiviilkohtumenetluses tehtud maakohtu järeldusi põhjenduseta tähelepanuta. Tsiviilasjas tehtud lahendites on kohus juba jõudnud järeldusele, et kannatanule kuuluvas majas pole väidetavaid parendusi vähemalt torustike osas ära võetud, vaid need on lihtsalt Rein ja WW poolt ära lõhutud, milline tegevus ei ole AÕS § 88 lg 2 järgi lubatav ka juhul, kui viimased oleksid tõendanud, et tegemist oli nende paigaldatud torudega. Samuti on viidatud lahendites kohtud sisuliselt tuvastanud, et YY-le kuuluvas majas olevad vee- ja soojatorud oli W ja Rein Tarandi poolt läbi lõigatud ja oli eemaldatud kuus radiaatorit. W ja Rein Tarand kahjustasid kannatanu omandit ja ilmselge on põhjuslik seos tahtliku lõhkumise ja tekkinud kahju vahel. Seega on täidetud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgsed vastutuse eeldused ( 1 kd. t.lk. 219-241). Eeltoodust nähtuvalt on ka tsiviilkohtumenetluses tehtud jõustunud lahendites juba tuvastatud Rein Tarandi poolt kannatanule kuuluva asja kahjustamine, mis on KarS § 203 lg-s 1 ettenähtud objektiivse koosseisu tegu, mis antud juhul seisnes asja rikkumises ja sellega olulise kahju tekitamises. Vaidlustatud otsuses on kriminaalmenetluses antud süüdistuse alusel Rein Tarandi teole karistusõiguslik hinnang. 6.
3. Kaitsja on apellatsioonis ka leidnud, et Rein Tarandi ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, on usaldusväärsed ja kinnitavad, et Rein Tarand pole süüdistuses esitatud kuritegu toime pannud. Samas pole kaitsja ka seejuures süüdistatava ütlusi kinnitavatele tõenditele viidanud. Maakohus on kohtuotsuses läbivalt analüüsinud Rein Tarandi ütlusi, kõrvutades neid maakohtule esitatud tõenditega. Maakohus on tuvastanud ütluste vastuolu nii kannatanu kui tunnistaja GG ütlustega kui ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega, nii sündmuskoha vaatlusprotokolliga kui Pindi Kinnisvara eksperthinnanguga, mistõttu on hinnanud tema ütlused osaliselt ebausaldusväärseteks. Samuti on kohus andnud süüdistatava ütluste usaldusväärsusele hinnangu läbi elulise usutavuse kriteeriumi. Kolleegium leiab, et vaid kaitsja põhistamata väide süüdistatava ütluste usaldusväärsusest, ei anna ringkonnakohtule alust tema ütluste usaldusväärsusele antud hinnangut muuta ega jõuda järeldusele, et süüdistatav pole kuritegu toime pannud.
4. Kokkuvõttes kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt ( vt nt RKKKo nr 3-1-1-107-03, 3-1-1-77-05) lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui ka maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva 8 kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks.

§ 61

lg 2 alusel on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja selle kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. 8. Kaitsja viitab

§ 7lg-le 3.

Kolleegium osutab, et maakohtu otsuse kohaselt ei tekkinud kohtul kõrvaldamata kahtlusi Rein Tarandi poolt kuriteo toimepanemise ja tema süü osas, millised tuli süüdistatava kasuks tõlgendada. Kolleegium osutab, et In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest

§ 7lg 3 mõttes.

Esitatud apellatsioonis sellistele kaitseversiooni kinnitavatele tõenditele ei viidata.

1. Maakohtu otsuses on esitatud põhjendus Rein Tarandi käitumises KarS § 203 lg 1 ettenähtud tunnuste, so võõra vara rikkumise kui teo ja sellega kannatanule olulise ehk üle 4000 euro suuruse kahju tekitamise ja tagajärje süüdistatavale omistamise osas. Samuti on maakohus leidnud, et süüdistatav pani talle inkrimineeritud teo kavatsetult. Seejuures tugines kohus süüdistatava ütlustele osas, kus ta tunnistas vihaga vee- ja küttesüsteemi torustiku läbilõikamist. Kaitsja apellatsioonis esitatu eelnimetatud maakohtu järeldusi ei kummuta ega sea ka kahtluse alla. Ringkonnakohus maakohtu põhjenduste ja järeldustega nõustub ega pea vajalikuks neid korrata.
2. Kaitsja on apellatsioonis teinud viite jõustunud Pärnu Maakohtu 31.07.2019 aasta lahendile nr 2-18-13060 ja leidnud, et sellest tulenevalt on YY-le võimaliku kahju suurus 7590 eurot ja Rein Tarandi vastu moodustab nõue tasaarvestatuna 1972,61 eurot. Ringkonnakohus osutab, et Pärnu Maakohus on oma otsuses tsiviilkohtu lahendis tehtud ning kriminaalasja lahendamisel oluliste järeldustega juba arvestanud, jättes tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata 5617,39 euro ulatuses, sest selles osas on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1813060 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise haginõue). Samuti on maakohus antud asjas rõhutanud, et otsuse tegi tsiviilkohus üksnes tasaarveldatava nõude ulatuses ehk 5617, 39 euro osas ning muude tsiviilkohtu motiivide osas (s.o tsiviilkohtu poolt tuvastatud minimaalse kahjunõude 7590,39 – 5617,39 tasaarveldatav summa tsiviilasjas) ei ole kohtuotsus (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi piiridest väljapoole jäävas kahju puudutavas osas) siduv. Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud arutluskäiguga nõustub ning leiab niisamuti, et maakohtul oli käesolevalt põhjendatud alus lähtuda tekitatud kahju suuruse hindamisel S OÜ poolt esitatud hinnapakkumisest. Kolleegium leiab, et tõenditele antud hinnangute osas pole tsiviilkohtumenetluses tehtud järeldused kriminaalasja lahendavale kohtule siduvateks, kuivõrd kriminaalmenetluses kehtib

§ 61

lg-tes 1,2 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõte ja ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja poolt viidatud Pärnu Maakohtu 31.07.2019 otsuses toodud põhjendused kahjuhüvitise suuruse osas ei ole käesolevas asjas siduvateks ka seetõttu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatamisel ei olnud tsiviilasja eesmärgiks määrata kindlaks kogu põhjustatud kahju suurust, vaid kohus on võtnud seisukoha selles osas, kas tasaarvestus on käsitletav rahaliste nõuete osas kattuvas ulatuses, pidades sealjuures põhjendatud hageja kahjunõudeks kostja vastu vähemalt 7590 eurot. Seega on maakohus tsiviilasjas tuvastanud minimaalse kahjunõude suuruse, jättes sealjuures mitmed S OÜ hinnapakkumises toodud asjaolud välja või käsitlemata. Eeltoodu viitab taaskord asjaolule, mille kohaselt ei olnud tsiviilasjas kohtu eesmärgiks kogu tekitatud kahjunõude tuvastamine. OÜ S poolt esitatud hinnapakkumisele oli nii maakohtul kui on ka ringkonnakohtul, kuivõrd selles osas on esitatud ka apellatsioon, õigus anda iseseisev hinnang. Eeltoodu tõttu ei saa 9 tuginedes Pärnu Maakohtu 31.07.2019 otsusele tsiviilasjas nr 2-18-13060 lugeda Rein Tarandi poolt tekitatud põhjendatud kahju suuruseks 7590 eurot, vaid kohtutel on õigus hinnata kahju suurust vastavalt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagile ja sellele lisatud tõenditele, sh OÜ S hinnapakkumisele. Ringkonnakohtu hinnangul on S OÜ poolt 21.11.2017 esitatud hinnapakkumine ( 1 kd. tlk. 84) põhjendatud ning hinnapakkumises loetletud materjalid ja teostatavad tööd ning nende maksumus vastavad Rein Tarandile süüdistuses KarS § 203 lg 1 alusel etteheidetava teo toimepanemisel kannatanu varale tekitatud kahju suurusele. Rein Tarandi poolt tekitatud kahju olemuse hindamiseks on kannatanu esitanud S OÜ 16.07.2020 hinnapakkumise XXX talu elamu veevärgi ja küttesüsteemi taastamiseks, millisega kannatanu soovib veelkord tõendada nimetatud elamule Rein Tarandi poolt tekitatud kahju olemust ehk tööde mahtu. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et süüdistataval kui tsiviilkostjal oli esitatud tsiviilhagiga mittenõustumise korral võimalik esitada omapoolsed vastuväited ja tõendid (omapoolne hinnapakkumine) tööde vajalikkuse ja võimaliku maksumuse osas. Ringkonnakohus lisab, et iga faktilise väite tõendamiseks tuleb ka kostjal esitada tõendid. Antud menetluses seda tehtud ei ole ning kuivõrd apellatsioonis toodud ainuke vastuväide tsiviilhagile põhineb ekslikul väitel, et tsiviilasja nr 2-18-13060 otsuses tõenditele antud hinnangud on kriminaalasja lahendavale kohtule siduvad, puuduvad ringkonnakohtu veendumuse kohaselt põhjendatud argumendid, et kahelda S OÜ poolt 21.11.2017 esitatud hinnapakkumise põhjendatuses. Eeltoodust tulenevalt on maakohus võtnud põhjendatult YY tsiviilhagi aluseks S OÜ 21.11.2017 koostatud hinnapakkumise summas 15 801,60 eurot, mida kannatanu on maakohtu menetluse käigus vähendanud summani 15 195, 20 eurot. Nimetatud nõudest on maakohus maha arvestanud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-13060 seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise haginõudega 5617,39 eurot, mille on YY tasaarvestanud käesoleva menetluse aluseks olevast kahjunõudest WW-ga. Kuivõrd kannatanu YY ees on solidaarvõlgnikeks nii WW kui Rein Tarand, siis tuginedes VÕS § 67 lg-le 1 on maakohus põhjendatult vähendanud kannatanu nõuet Rein Tarandi vastu nimetatud ulatuses. Eeltoodu tõttu on maakohus pidanud põhjendatud kannatanu nõudeks Rein Tarandi vastu 9577,81 eurot. Kolleegium leiab, et tsiviilhagi summas 9577,81 eurot rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamist esitatud apellatsioon alust ei anna. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 17.

septembri 2020 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 12. Kaitsja taotles apellatsioonimenetluses riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Taotluste kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumiseks 30,00 minutit ja konsultatsioonile kaitsealusega ja apellatsiooni koostamiseks 140,00 minutit. Istungil osalemise ajaks on kaitsja märkinud 50,00 minutit. Kokku on kaitsja taotlenud koos käibemaksuga 237,60 euro hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kaitsja poolt viidatud menetlustoiminguid saab hinnata vajalikeks ja nendele kulutatud aega mõistlikuks. Kohtuistungi toimumise aeg ühtib kohtuistungi protokollis märgituga. Kaitsja taotlus on kooskõlas

§ 175lg 1 p-s 4 sätestatuga ja põhjendatud.

Seega on apellatsioonimenetluse kuludeks koos käibemaksuga 237,60 eurot, milline summa tuleb

§ 185

lg 2 alusel Rein Tarandilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd apellatsioonimenetluse kulud jäävad selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. 10 (allkirjastatud digitaalselt) 11