Obsah (12)

§ 175§ 318§ 189§ 387§ 268§ 71§ 66§ 293§ 312§ 306§ 126§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 15. mail 2020, 22. mail 2020, 15. juunil 2020 ja 19. juunil 2020 a

) §-dest 306, 311-313 ja 315, kohus otsustab: Mõista Evgeny Ekimenko õigeks süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Tunnistada Evgeny Ekimenko süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 02.11.2019. Evgeny Ekimenkole valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või karistustähtaja saabumist. Jätta Evgeny Ekimenko kaitsja Dmitri Školjari taotlus hüvitada süüdistatavale seoses vahi all viibimisega tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt läbi vaatamata. Asitõendid: - DVR-R plaat (2 tk) - jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - Puuteproov, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 20ATHO1213) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Võtmed, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 20ATHO1213) – tagastada Evgeny Ekimenkole. Jätta kokkuleppel kaitsja tasu

§ 175lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel Evgeny Ekimenko kanda.

Mõista Evgeny Ekimonkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 1996 (üks tuha üheksasada üheksakümmend kuus) eurot ja 56 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Evgeny Ekimenkol on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3456 (kolm tuhat nelisada viiskümmend kuus) eurot ja 56 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700028088 ning selgitus „Evgeny Ekimenko, 1-20-1484 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

ja 319 alusel 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt Evgeny Ekimenko süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi saabus Viru Maakohtusse 25.02.2020 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-20-1484 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Rahvakohtunikena kaasas kohus kriminaalasja arutamisele rahvakohtunikud Jelena Demenjoki ja Jüri Kiige. 1.2.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Evgeny Ekimenkot selles, et ta pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o oma tahtlike tegudega pani süüdistatav toime teise inimese tapmise katse. Täpsemalt esineb Evgeny Ekimenkole esitatud süüdistus selles, et ta 02.11.2019 kell 21:22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu, tahtliku tapmise eesmärgil, tõukas kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A E (sünd. XXX). Kannatanu kukkus aknast välja ja maandus maja betoonist sillutisribale. Kannatanu surm jäi E. Ekimenko tahtest olenemata asjaoludel saabumata, kuna kukkumisega kaasnenud vigastused ei osutunud eluohtlikuteks ning kannatanu aknast alla tõukamist nägid pealt tunnistajad, kes pöördusid kohe häirekeskusesse ning kannatanule osutati meditsiinilist abi. Kannatanu A. E tundis kukkumisest füüsilist valu ja sai kukkumisest vasaku reieluu kinnise murru, sääreluu kinnise murru, parema kandluu murru, 5-7 roide murru, ristluu murru, vaagnaluude murru, viienda nimmelüli jätke murru ilma seljaaju vigastuseta, hemoperitneumi, s.o tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat kuid mitte rohkem kui neli kuud. 1.3.Viru Maakohtu 26.02.2020 määrusega andis kohus E. Ekimenko kohtu alla ning määras, et eelistung korralduslike küsimuste lahendamiseks toimub selles kriminaalasjas Viru Maakohtu Narva kohtumajas

1. märtsil 2020 kell 16:
2. 1.4.Kaitseakt kriminaalasjas nr 1-20-1484 saabus Viru Maakohtusse 11.03.
3. Süüdistatava kaitsja tõi kaitseaktis välja, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja vaidlustas süüdistusaktis esitatud seisukohad täies mahus. Kaitseakti kohaselt nii süüdistatav, kui kannatanu viitavad sellele, et tegu on õnnetusjuhtumiga, mitte aga tapmise katsega. Kaitsja hinnangul ei nähtu süüdistusaktis käsitletud tõenditest, et E. Ekimenko tegutses kannatanu suhtes tahtlikult, soovides surma saabumist, mistõttu puuduvad KarS § 113 lg 1 subjektiivse süüteokoosseisu tunnused. Kaitsja taotles kutsuda kohtuistungile tunnistaja L E. 1.
4. Eelistungil, mis toimus 16.03.2020, rahuldas kohus kaitsja taotluse tunnistaja L E kohtuistungile kutsumiseks ning planeeris ka, millal toimub selle kriminaalasja arutamine. 1.6.Süüdistatav E. Ekimenko ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja Dmitri Školjar toetas enda kaitsealuse seisukohta ja arvas, et E. Ekimenko süü ei ole tõendatud asja materjalidega. 1.7.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuistungil toimus alaealiste tunnistajate A K ja E Š ülekuulamine. Samuti toimus kannatanu A E, tunnistajate A S, O K, L E ja ekspert M J ülekuulamine. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava E. Ekimenko ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. 1.8.Kohus tegi kohtuliku uurimise ajal vastavalt

§ 268

lg-le 6 pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht selles osas, et kvalifitseerida E. Ekimenko süüdistusaktis ära toodud tegevus KarS § 118 lg 1 p 1– § 25 lg 2 järgi. Prokurör ei soovinud kohtulikul uurimisel oma seisukohta eeltoodu osas avaldada ja teatas, et avaldab oma seisukoha vaidlustes. Kaitsja tõi välja, et ei näe siin kuritegu ja ta lähtus sellest, mis on kriminaaltoimikus, mis oli süüdistusaktis. Kedagi solvamata leidis kaitsja, et see kvalifikatsioon on täpselt sama alusetu nagu tapmise katse. 3 Eksperdi selgitustest lähtuvalt leidis kaitsja, et tegemist ei ole tahtliku kuriteoga ei tapmise ega raske tervisekahjustuse paragrahvide järgi, vaid tegemist on õnnetusjuhtumiga. 1.9.Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista E. Ekimenko KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada süüdistatava süüd, arvestada, et E. Ekimenko on varem karistamata ning et tegu jäi katsestaadiumisse. Seetõttu taotles prokurör karistust miinimummääras, s.o 6 aastat vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda alates vahistamisest, s.o 02.11.2019. Asitõendite osas palus prokurör kohaldada järgmiseid meetmeid: plaadid, mis on toimiku juures, jätta toimiku juurde. Puuteproov, mis on hoiul Ida Prefektuuris, hävitada. Võtmed, mis on hoiul Ida Prefektuuris, tagastada Evgeny Ekimenkole. Samuti palus prokurör välja mõista süüdistatavalt menetluskulud. 1.10. Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista ning jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Ka esitas kaitsja kohtuvaidlustes taotluse, et kohus mõistaks riigilt välja vahi all viibitud aja eest kulud, et kohus määraks need kindlaks, millised need kulud on ja mõistaks riigilt välja. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et Evgeny Ekimenko on toime pannud talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo, kuid tema poolt toime pandud kuritegu tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi alltoodud põhjustel. Seega tuleb Evgeny Ekimenko mõista õigeks süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning mõista süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 02.11.

1. 2.2.Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo koosseisupärasust (II), otsustab, milline karistus tuleb mõista E. Ekimenkole seoses tema poolt toime pandud kuriteoga (III), võtab seisukoha E. Ekimenkole kohaldatud tõkendi osas (IV) ja ka selles osas, milliseid meetmeid tuleb kohaldada asitõenditele (V). Ka võtab kohus kohtuotsuses seisukoha kaitsja poolt esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas (VI). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (VII). I Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus 2.3.Evgeny Ekimenkole on esitatud süüdistus selles, et ta 02.11.2019 kell 21:22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu, tahtliku tapmise eesmärgil, tõukas kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A E (sünd. XXX). Kannatanu kukkus aknast välja ja maandus maja betoonist sillutisribale. Kannatanu surm jäi E. Ekimenko tahtest olenemata asjaoludel saabumata, kuna kukkumisega kaasnenud vigastused ei osutunud eluohtlikuteks ning kannatanu aknast alla tõukamist nägid pealt tunnistajad, kes pöördusid kohe häirekeskusesse ning kannatanule osutati meditsiinilist abi. Kannatanu A. Ekimenko tundis kukkumisest füüsilist valu ja sai kukkumisest vasaku reieluu kinnise murru, sääreluu 4 kinnise murru, parema kandluu murru, 5-7 roide murru, ristluu murru, vaagnaluude murru, viienda nimmelüli jätke murru ilma seljaaju vigastuseta, hemoperitneumi, s.o tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat kuid mitte rohkem kui neli kuud. 2.4.Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 02.11.2019 kella 21:22 paiku viibisid süüdistatav Evgeny Ekimenko ja kannatanu A E viimase elukohas, s.o kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX ning samuti selles, et tegemist on pärisvendadega. Nimetatu on tõendatud süüdistatava ütlustega, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, kuna sellekohased ütlused riimuvad ka muude kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, s.o 06.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide, tl 91-100). Ka on nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega tõendatud see, et nad tarvitasid ühiselt 02.11.2019 alkoholi. Kannatanu ütluste kohaselt, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, tuli vend tema juurde, sest ütles, et on korteri ostnud ja soovis seda asja tähistada. Nad läksid ostsid džinni, viina, likööri. Nad tulid koju tagasi, hakkasid jooma. Seda tõendab ka foto kannatanu elukoha köögist, kus on laua peal näha kolme pitsi (KoTo, tõendite köide, tl 68). Samuti tuleneb tunnistaja O K ütlustest (KoTo, tl 57-59), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed, et
2. novembri 2019 kella 23.00 paiku õhtul oli Narva politseijaoskonda toimetatud E. Ekimenko, kes oli alkoholi tarvitanud, aga oli täiesti adekvaatne ja ei olnud liiga joobes. E. Ekimenko vastas küsimustele ja temalt oli tunda alkoholilõhna. 2.5.Samuti puudub vaidlus selles, et kannatanu A. E kukkus 02.11.2019 kell 21:22 paiku alla kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX väiksemast toast, s.o magamistoast, kus oli kaheosaline aken ning maandus maja betoonist sillutisribale. Nimetatu on tõendatud nii süüdistatava E. Ekimenko kui ka kannatanu A. E ütlustega, milles selles osas kohtul alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtule esitatud usaldusväärsed tõendid, s.o 06.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) ning tunnistajate A K, E Š ja A S ütlused, mida kohus peab usaldusväärseks. 2.6.Tunnistaja A K ütluste kohaselt kolmas korrus oli, kus see mees välja lükati. Nimetatud tunnistaja on ka enda ütlustes välja toonud, et see oli köök, kust kannatanu välja tõugati, kuna oli nähtav köögi õhupuhastaja ning et aken oli ühest osast. Kohtu hinnangul ei muuda eeltoodu, mis ei haaku teiste usaldusväärsetest tõenditest nähtuvaga, selle tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks ning neid vastuolusid on võimalik selgitada sellega, et tunnistaja seoses enda asukohaga ei tajunud kõike täpselt õigesti ning ka sellega, et tema ütluste kohaselt nägi ta seda viimasel hetkel ja ütles E, et too kiiremini helistaks. Ka tuleneb tema ütlustest, et E Š oli esimene, kes nägi, et see aknast alla lükkamine toimus. Nimetatu annab aluse järeldada, et enam tegelikkusele vastavat tõendusteavet omab tunnistaja E Š, kes nägi pikemalt seda, mis toimus 02.11.2019 kell 21:22 paiku XXX asuva maja juures. Seda, et eeltoodud tunnistaja ei tajunud kõiki detaile päris õigesti kinnitab ka see, et ta on enda ütlustes välja toonud, et need mehed olid mõlemad tüsedad, kes seal akna juures olid. Kohus nähes kohtuistungil nii süüdistatavat kui ka kannatanut ei saa kannatanu A. E kuidagi tüsedaks pidada. Kohtu hinnangul on kannatanu enda ütlustes andnud usaldusväärsed ütlused enda ja enda venna kehakaalu osas. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et temal on pärast traumat 56 kg, aga vend on kaks korda suurem - 100 kg oli kindlalt, nüüd ei teagi. Seega kohus leiab, et kuna selle tunnistaja ütlustes esineb mitmeid lahknevusi teistest usaldusväärsetest tõenditest nähtuvaga, siis on põhjendatud arvestada tema ütlusi tõendamiseseme asjaolude osas üksnes siis, kui need on kooskõlas ka teiste usaldusväärsete tõenditega. Samas on kohus kindel selles, et tunnistaja A K ei ole andnud teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, sest ta ei tundnud varasemalt ei süüdistatavat ega ka kannatanut ning seega puudub tal igasugune isiklik huvi asja lõpptulemuse osas. 2.
3. Seda, et A. E kukkus 02.11.2019 kell 21:22 paiku alla kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX väiksemast toast, s.o magamistoast, kus oli kaheosaline aken ning maandus 5 maja betoonist sillutisribale tõendavad ka tunnistaja E Š ütlused (KoTo, tl 46-48), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, sest need haakuvad teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Nimelt tuleneb selle tunnistaja ütlustest, et see sündmus oli novembris, kuid täpset kuupäeva ei mäleta. See oli novembri alguses. See oli umbes kell pool kümme õhtul. See aken, kus need mehed seisid, asub kolmas korrus. Seda ei olnud näha, kas mehed seisid kolmandal korrusel köögis või elutoas. Ta nägi, kuidas üks mees kukkus maha. Ta maandus maja seina juures. Aknal, kus mehed seisid, on kaks osa: üks väiksem, teine suurem. 2.8.Ka tunnistaja A S ütlused (KoTo, tl 59-63), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed, tõendavad seda, et A. E kukkus 02.11.2019 kell 21:22 paiku alla kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX väiksemast toast, s.o magamistoast, kus oli kaheosaline aken ning maandus maja betoonist sillutisribale. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et see toimus
4. septembril 2019 Sillamäe linnas, kui ta puutus kokku tööalaselt E. Ekimenkoga. Umbes kell pool 10 said nad väljakutse aadressile XXX. XXX maja ääres avastasid nad mehe, kes oli pikali kortermaja kõrval. Mehelt oli tunda alkoholilõhna, mees oli teadvusel ja küsimusele, mis juhtus ta selgitas, et kukkus kolmandalt korruselt alla. Kannatanu lamas maja seinast suht lähedal. Tema meelest oli kannatanu betoonist alusel. Ta mõtleb seda betoonialust, mis on maja vundamendi osa. 2.9.Ekspertiisiaktiga nr 19E-IDI0090 (KoTo, tõendite köide, tl 1-7) on tõendatud see, et seoses 02.11.2019 toimunud kukkumisega kolmandalt korruselt enda elukohast esinesid kannatanu A. E järgmised süüdistusaktis ära toodud vigastused: vasaku reieluu kinnine murd, parema sääreluu kinnine murd, parema kandluu murd, V-VII roide murd paremal, ristluumurd, vaagnaluude murd, viienda nimmelüli jätke seljaaju vigastuseta murd, hemoperitoneum (veri kõhuõõnes). Eksperdi seisukoha kohaselt tekkisid need vigastused üheaegselt kõva tömbi eseme toimel võimalik, et kukkumisest mõne meetri kõrguselt ja löögist vastu maapinda võimalik, et määruses märgitud ajal ja asjaoludel. Ekspert leidis, et A E sedastatud vigastused kogumis ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui neli nädalat, kuid mitte rohkem kui neli kuud. Ka kannatanu A. E ütlused kinnitavad seda, et ta sai eeltoodud vigastused, kuna nende kohaselt ta mäletab, et tal oli toibudes väga valus. Kogu keha oli valus. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka SA Ida-Viru Keskhaigla vastus teabenõudele koos lisadega (KoTo, tõendite köide, tl 8-12), kust nähtub, et patsient on ravil IRO-s järgmiste diagnoosidega: hulgitrauma, vaagnaluude hulgimurd, 5.,
5. ja
6. roidemurd paremal, vasaku reieluu murd, mõlema hüppeliigese murrud ja alkoholi toksiline toime, etanool. 03.11.2019 teostatud operatsioonid: vaagnaluude välisfiksatsioon, reieluu osteosüntees. Patsiendi seisund on raske, teadvusel. Vastavalt patsiendikaardile nr R719444 saabus A E haiglasse 02.11.2019 kl 22:24 kiirabiga. 2.
7. Keskseks küsimuseks käesolevas kriminaalasjas on see, mis tingis 02.11.2019 kella 21:22 paiku kannatanu A. E kukkumise enda kolmandal korrusel asuvast elukohast aadressil XXX maja betoonist sillutisribale. Kohtuotsuses tuleb seega võtta põhjendatud seisukoht selles osas, kas tegemist oli õnnelike tagajärgedega õnnetusjuhtumiga nagu on kaitsja kaitsekõnes välja toonud või oli ikkagi tegemist E. Ekimenko poolt enda venna kolmandal korrusel asuvast aknast alla tõukamisega nagu süüdistatavale süüdistusaktis inkrimineeritakse. 2.
8. Kohtuliku uurimise käigus andis seoses 02.11.2019 toimunud kukkumisega ütlused kannatanu A E vaatamata sellele, et tal oli seaduslik alus keelduda isiklikul põhjusel ütluste andmisest enda venna vastu vastavalt

§ 71lg 1 p-le 2. Kannatanu tõi enda ütlustes välja (Ko

To, tl 34-40), et ta ei saa loobuda ütlustest, sest tegemist on sellise paragrahviga, kuid vennal ei ole mingit pistmist sellega. Kannatanu ütluste kohaselt asi ongi selles, et seda momenti või hetke kui ta aknast välja hüppas ta ei mäleta. Tal on meeles, et keegi teda vist kinni hoidis. Ta ei oska öelda, kes oli see keegi, kes teda kinni hoidis. Ta ei oska öelda, kust kohast teda kinni hoiti. Ta ei oska öelda, kus tema täpselt oli, kui teda kinni hoiti, kas aknalaua peal, maas põrandal. Ta ei oska seda meenutada. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud 6 kannatanu ütluseid ei ole võimalik nende pinnalt teha usaldusväärseid järeldusi selles osas, mis toimus kannatanu A. E elukohas 02.11.2019 kella 21.22 paiku ning mis põhjusel ta enda elukohast alla kukkus. Nimelt ei mäleta kannatanu enda ütluste kohaselt olulisi detaile seoses tema alla kukkumisega 02.11.2019 enda elukohast. Täpsemalt siis seda, kes ja kust teda kinni hoidis ning kus ta oli siis, kui teda kinni hoiti. Ka ei mäleta ta akna avamist, tuues enda ütlustes välja, et kui ta kukkus välja, siis avas akna. Kannatanu on enda ütlustes selgitanud toimunut kui rumalat tegu, mis seisnes selles, et ta tegi otsuse, et lõpetab eluga suhet, et kaua võib. Tal oli kõrini prügikonteinerites ronimisest, suitsukonide korjamisest. Ta on piisavalt elanud, hakkas kurb. Tütar on suureks kasvanud ja lapselaps ka. Lõpetati ka talle välja kirjutamast tramadooli ja valuvaigistit, kusjuures oli pidev valu tal. 2.

1. Kohtu hinnangul seda, et kannatanu verisoon toimunust ei ole usaldusväärne kinnitavad ka tema enda kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt on ta kohtueelsel uurimisel välja toonud hoopis teistsuguse versiooni toimunust. Nimelt selgitas ta siis toimunut kavatsusega panna kardinad ette. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kannatanu on muutnud enda ütluseid toimunu osas, kuna ka kaitsja seda asjaolu ei vaidlustanud. Kannatanu on enda ütluste muutmise põhjusena välja toonud selle, et tal oli häbi üles tunnistada, et ta on kohutav joodik. Kohtu hinnangul pole kannatanu selgitus eluliselt usutav. Kui kannatanu kuulis uurija versiooni toimunust ning sai teada, milles tema venda tema ütluste kohaselt alusetult kahtlustatakse, siis raskesti usutav on see, et seoses häbitundega polnud ta valmis tunnistama, et on kohutav joodik ning tahtis ise enda elule lõpu teha. Ka annab kohtule aluse kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses kukkumise põhjuse osas see, et ta valis enda sõnul enesetapu viisiks kolmandalt korruselt kukkumise, olles enda ütluste kohaselt varasemalt töökohal kukkunud 7, 5 meetri kõrguselt betooni pinnale ning ellu jäänud ning murdnud mõlemad jalad katki. Seega on põhjendatud eeldada seda, et kannatanule oli teada, et tema puhul ei pruugi kõrgusest kukkumine tuua kaasa soovitud tulemust ning selle asemel võib ta saada uusi tõsiseid tervisekahjustusi, millega paratamatult kaasneb ka tugev valu, millest ta just enda ütluste kohaselt vabaneda püüdis. 2.
2. Ka muudab kohtu hinnangul kannatanu versiooni toimunust tegelikkusele mittevastavaks see, et nii tunnistaja A K kui ka tunnistaja J Š ütlustest (KoTo, tl 41-45 ja 46-48) tuleneb see, et mees, keda aknast alla lükati, võttis aknalauast kinni kätega ja oli hoidmas mõni aeg väljaspool. Kumbi alaealistest tunnistajatest ei tundnud varasemalt ei süüdistatavat ega ka kannatanut ning seega puudus neil igasugune põhjus enda ütlustes moonutada tajutut erinevalt kannatanust, kes ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest, kuigi süüdistatavaks on tema lähisugulane, s.o lihane vend. Kohtu silmis ei kahanda nende tunnistajate usaldusväärsust ka see, et nad on andnud erinevasisulisi ütlusi selles osas, kui palju kogu see sündmus võttis aega (tunnistaja A K ütluste kohaselt 2-3 minutit, tunnistaja E ütluste kohaselt 15 sekundit), sest täpselt pole kohtulikul uurimisel välja selgitatud, mis ajast, mis ajani sündmuse kulgu on küsimust esitades silmas peetud. Üldteada on ka see, et erinevatel inimestel ongi ajataju erinev ning käesoleval juhul ei saa välistada ka seda, et tunnistajate alaealisus tingis selle, et nad on erinevalt tajunud sündmuse kulgemise aega ning ka selgus nende ütlustest, et nad ei märganud üheaegselt toimunut. Arvestades eeltoodud tunnistajate poolt nähtut, s.o seda, et kannatanu hoidis kinni aknalauast ei kinnita ka see kohtu hinnangul kannatanu ütlusi selles osas, et ta soovis 02.11.2019 endalt elu võtta, sest sel juhul ei esine mingit mõistlikku selgitust sellele, miks ta haaras väljaspool korterit asuvast aknalauast kinni. Pigem näitab eeltoodud käitumine kohtu hinnangul kannatanu elutahet. Ka tunnistaja L E ütlused (KoTo, tl 74 pöördel-78), mille tegelikkusele vastavuses kohtul alus kahelda ei ole, kinnitavad kohtu veendumust selles, et 02.11.2019 A. E ei soovinud endalt elu võtta. Nimelt tuleneb selle tunnistaja ütlustest, et A armastas väga elu ning et ka välismaal elav tütar aitab teda ning kannatanu helistab neile. Ka tuleneb süüdistatava ütlustest, et 02.11.2019 tuli A naisterahvas külla. Nimetatud asjaolu on aga kannatanu enda kohtuistungil antud ütlustes täielikult maha salanud, mis samuti vähendab 7 tema kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust kohtu silmis. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et kannatanul käis 02.11.2019 naisterahvas külas, kuna ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevalt fotolt nähtub, et kannatanu elukoha köögilaual oli kolm pitsi ja ka roosa rahakott (KoTo, tõendite köide, tl 68). Seega saab järeldada eeltoodust, et 02.11.2019 toimis kannatanu sotsiaalne elu, mida oli saabunud rikastama ka äsja Sillamäele kolinud vend tulenevalt nii tunnistaja L E kui ka süüdistatava E. Ekimenko ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses selles osas puudub kohtul alus kahelda. Ka nimetatu annab aluse kahelda kahtlustatava ütlustes selles osas, et ta soovis ise endalt 02.11.2019 elu võtta. Seega kohus leiab, et kannatanu on moonutanud tõde tema 02.11.2019 kolmandal korrusel asuva korteri XXX aknast alla kukkumise põhjuse osas. 2.
3. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-711). Riigikohus on korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid oluline on hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10). Kohtu hinnangul, arvestades kõiki eeltoodud aspekte, ei ole kannatanu ütlused selles osas, et 02.11.2019 soovis ta ise enda elukohast alla hüpata eluliselt usutavad. Kohtu seisukohta ei muuda selles osas ka tunnistaja A S ütlustest tulenev (KoTo, tl 59-63), mille kohaselt kannatanu vastas talle sündmuskohal, et kukkus aknast välja. Arvestades kannatanu poolt enda ütlustes välja toodud erinevaid versioone toimunust ning ka seda, et pärast haiglast vabanemist soovis ta enda sõnul koheselt uurijaga ühendust võtta, siis annab see kohtule aluse järeldada, et ta on valinud teadlikult enda venda õigustava taktika, kuna süüdistatavaks on tema enda pärisvend, keda ootab süüdimõistmisel pikaajaline vangistus ning välistada ei saa ka tulenevalt tunnistajate O K ja A S ütlustest seda, et kannatanu tunnetas ka enda süüd toimunus. 2.
4. Eeltoodud tunnistajate ütlused on kohtu hinnangul tõendiks tulenevalt

§ 66

lg 2 1 pst 3, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tunnistaja O K ütluste kohaselt (KoTo, tl 57-59) E. Ekimneko avaldas talle, et neil vennaga varem oli mingi aeg tagasi mingi konflikt ja selle tõttu tal olid mingid pretensioonid enda venna suhtes, juba vanad probleemid olid. Ekimenko selgitas, et vend provotseeris konflikti. Varem vend ka käitus tema suhtes ebaõigesti, ülbelt ja tal oli mingi varasemast ajast venna peale solvunud ja vend liiga tegi talle varasemal ajal. Tunnistaja A S ütluste kohaselt (KoTo, tl 59-63) Evgeny ütles, et lükkas oma venna alla, kuna lapsepõlve solvangud, solvamistunded ja seda, et sellest talle ütles kurat. 2.

1. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) on kannatanu A. E vastanud politseiametniku küsimusele: „Milleks siis hüppasid?“, et ta ei tea. Ka see kinnitab kohtu seisukohta selles osas, et kannatanu ei hüpanud ise aknast välja, sest siis ta ka teaks, milleks ta seda tegi ning eluliselt usutav pole see, et keegi ilma igasuguse põhjuseta hüppaks kolmandal korrusel asuva elumaja aknast välja. 2.
2. Ka süüdistatav E. Ekimenko ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest, andes kõrvutades kannatanu verisooniga toimunust detailsed ütlused selle kohta, kuidas 02.11.2019 kella 21:22 paiku kukkus kolmanda korrusel asuvast korterist aadressil XXX alla tema vend A. E. Nimelt tuleneb süüdistatava E. Ekimenko ütlustest, et
3. novembril 20.00-21.00 paiku sõbrad tõid teda venna juurde õhtul. Juba sõbra sauna poole minnes hakkas tal halb. Ta nö puhkas seal keset kaasikut. Nad võtsid ühendust telefoni teel. Vend hakkas helistama uurides, miks teda ei ole. Ta ütles vennale, et tuleb hiljem juurde, sest nii-öelda puhkab siin kaasikus. 8 Ta tuligi umbes pool kuus, kuigi nad on kokku leppinud kella viies. Nad teda kohale tõid autoga, on olnud isik, kes sugugi ei joonud ja tema koos A, sõbra nimi on A kah. Nad on saunas napsi võtnud veelgi ehk oli lisaks ikka liiter viina ära joodud. Tema puhul liiter ja õllesidki juurde, ühesõnaga lasi ohje lõdvaks. Ta saab aru nõnda, et korterisse sisenes ta väiksemasse tuppa ja ennast lahti riietamata heitis voodisse. Ta magas küll. Ta ärkas üles soovist WC-s käia. Ta ei mäleta kindlalt, mis kellaajal see oli, kuid üks tund aega magas ta kindlalt. Oli vist kella 22.00 paiku, ühesõnaga magas kella 21.00-ni kindlalt. See, et ta helistas, ta ei mäleta, võib olla helistas. Pärast seda, kui ta käis WC-s ära ta ei maganud. Kui ta tuli WC-st tahtis ta magama minna taas, kuid lähenedes toale nägi venda, kes oli aknast välja ronimas, siis ruttas vennale appi. Aken oli lahti ja ta oli rippudes sinna tänava poole. See oli magamistoa aken. Rippudes see tähendab, et vend seisis aknalaua juures hoides sellest väljapoolt ja oli kummardudes alla poole. Vend oli kuidagi küljega. Vend seisis akna juures ja oli rippudes, hoides välisest aknalauast kinni. Jalad olid pooleldi, kogu tema keha oli tegelikult juba seal pool, jalad ei olnud põrandal juba. Tema pea oli juba väljas. Aknalaud on betoonist plaat umbes 25 cm lai. Suurem osa oli aknal lahti, seal avatakse ainult üks osa, suurem osa. Kui aken on 1, 40 m, siis see osa on 2/3, siis ligi 1 meeter võib olla 80-90 cm. Kui aken 1, 50, siis meeter ikka, umbes nii. Aken on 1,40 m lai ja 1,50 m pikk ja suurem osa on 80 cm lai ja paremalt poolt see osa ei käi lahti. Vasak poolne osa avatav. Kui vend oli rippumas seal akna peal küll ta ei arvanud mitte midagi. Ühesõnaga see lausa teda karjuma pani ja ta tõttas vennast kinni haarama. Vasaku käega hoidis teda paigal, kui venna jalad aga tõmblesid allapoole. Hoidis teda vist sekundit aega, sest ju hakkas tunduma, et lendab ise sinna alla kah ja lasi vasaku käe lahti ja vend hakkas alla lendama. Ta hoidis vennast kinni vasaku käega. Ühesõnaga haaras vennal millestki, turjast kinni. Sisuliselt, kui ta haaras vennast kinni, siis jalad liikusid sinna poole, olid juba väljas. Ta hoidis venda kinni, venna jalad liikusid ja justkui nad kukkusid sinna poole. Ta hoidis venda mõnda aega, tundis, et nad justkui liikusid alla poole ja lasi lahti, sest tal oli tunda, et lendab talle järgi. Ta mäletab seda, et venna jalad olid väljaspool ja suunatud alla poole. Sel hetkel, kui vend rippus ja tema püüdis vennast kinni hoida, siis nad ei rääkinud omavahel, ei karjunud, ei suhelnud. Ta karjus ainult siis, kui jooksis venna juurde, karjus midagi, seejärel ehk sõimas. Ta nägi kui vend maandus. Vend maandus jalgadele ja siis nõnda kehale. Ta tahtis alla kukkuda koos vennaga. Ta tundis ennast tugevalt süüdi olevat millegi pärast. Vend kukkus maha, ta pani akna kinni ja hakkas trepist alla venna juurde minema. Vend lebas betooni pinnal, kuidagi maja seina äärel toetus. Ta veendus, et vend on elus ja justkui puuga pähe, oli rõõmus sellest, et vend on elus. Ta oli vist esimene, kes jõudis venna juurde, kuigi väljudes trepikojast tuli venna juurde ja politseinik hakkas teda eemale ajama ja ta ei mäleta, mida ta ütles vennale ja mida vend rääkis talle. Üldiselt ta ei mäleta seda, millest rääkis politseiga. Ka vennaga ei mäleta, millest oli juttu. Ei mäleta ehk seda tüüpi, kuidas lood on sul. Ta ei mäleta seda, kuidas ta käis politseinikuga venna korteris. Seda, millest ta korteris rääkis, mida näitas korteris, seda ka ei mäleta. Seda kui ta käis politseinikuga koos korteris ringi või muud või eset ta ei mäleta üldsegi. Kui teda toimetati politseisse, tal on meeles, et tema taskutest võeti kõik välja, seejärel helistas ta esimesele ja teisele naisele ja kõik. 2.
4. Kohus süüdistatava E. Ekimenko ütluseid selles osas, kuidas kukkus 02.11.2019 kella 21:22 paiku kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX alla tema vend A. E usaldusväärseks ei pea. Kohtule annab aluse pidada süüdistatava süüd eitavaid ütluseid ebausaldusväärseks see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud diametraalselt erinevaid ütlusi selles osas, milline oli tema roll kannatanu A. E kukkumisel kolmandalt korruselt. Prokuröri küsimusele vastas ta, et ta ei lükanud enda venda. Kohus rahuldas prokuröri taotluse

§ 293

lg 1 § 289 lg 1 alusel seoses süüdistatava vastuoluliste ütlustega selles osas, kas ta lükkas enda venda või mitte ning lubas avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses kontrollimaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Kohtuistungil avaldati järgmised süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Ma astusin magamistoa 9 akna juurde, avasin selle, algselt oli aken kinni, võtsin A eest rinnapiirkonnast riietest kinni, tirisin ta akna juurde ning lükkasin ta selg ees aknast välja". Süüdistatav selgitas eeltoodud vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel selles, kas ta lükkas enda venna aknast välja või mitte sellega, et siin ei ole mingit vastuolu. Veelgi enam ei toimunud mingit konflikti. Ta põhjendas vastuolulisi ütlusi sellega, et oli tugevas joobes, šokiseisundis ja ei olnud ülekuulamise ajal täielikult kaine. Tema sooviks oli ennast rõõnata. Ta tahtis kiiremini vanglasse saada. Siis kui teda üle kuulati sellel 3.11.2019, siis ta ei olnud veel kaine. Ta ei olnud veel kaine ega mõistnud üldsegi mitte midagi. 2.19. Kohus hinnates eeltoodud süüdistatava selgitusi erinevasisuliste ütluste andmise osas leiab, et süüdistatav ei ole usutavalt ja arusaadavalt osanud selgitada enda erinevasisuliste ütluste andmise põhjust ja seda ka kahel teisel juhul, mil kohus rahuldas prokuröri taotluse

§ 293

lg 1 § 289 lg 1 alusel ning seoses süüdistatava vastuoluliste ütlustega erinevas menetlusstaadiumis lubas avaldada süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuistungil avaldas prokurör järgmised süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis on vastuolus tema kohtuistungil antud ütlustega: „Ülekuulamise alguseks sain muidugi kaineks, aga olin vapustuses juhtunust ja mures venna seisundi pärast". Vastuolulisi ütlusi selles osas, kas süüdistatav oli saanud ülekuulamise alguseks kaineks või mitte on süüdistatav selgitanud sellega, et kuuleb päris kehvasti ja ei suuda ilma prillideta lugeda, siis nö niisama allkirjastas seda, mille üle nad omavahel arutlesid. Seeläbi ongi ainsaks õigeks ütluseks täna tema poolt öeldu. Teisel ülekuulamisel oli kaitsja juures. Küll aga kaitsja hakkas end liigutama ainult siis, kui ta kohtuistungil, teisel kohtuistungil või koguni esimesel, ütles selle kohta, et küll tema ei visanud venda aknast alla. Kaitsja hakkas liigutama alles siis kui määrati teine kaitsja ja ta oli hämmingus siis, kui jaanuarikuus toimunud ülekuulamisele tuli see mitte Dmitri Školjar, vaid see esimene kaitsja. 2.20. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav see, et süüdistatava ülekuulamise protokolli sai midagi sellist kirja, mida ta enda ütlustes välja ei ole toonud. Sellise võimaluse esinemise välistab ka see, et ülekuulamise juures viibis süüdistatava kaitsja. Samuti arvestades prokuröri poolt välja toodud ülekuulamise aega, millele kaitsja vastu ei vaielnud, siis kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et ülekuulamise alguseks oli süüdistatav kaineks saanud ning selles asjaolus vastuolulisi ütlusi andes kinnitab ta kohtu veendumust selles, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiallikaga. Seda ka seetõttu, et kohtu hinnangul ei ole ta usutavalt ja arusaadavalt selgitanud ka enda vastuolulisi ütlusi selles osas, kas neil vennaga 02.11.2019 esines konflikt või mitte. Kohus prokuröri taotluse rahuldamise tulemusena

§ 293

lg 1 § 289 lg 1 alusel avaldas järgmised süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: "Pärast minu tulekut möödus päris natukene aega, me vennaga läksime tülli", "Mäletan, et tõukasin A ning ta kukkus kušeti ja akna vahele". Süüdistatav on enda vastuolulisi ütlusi selgitanud sellega, et ta juba ütles, et ootas ühe kaitsja tulekut, aga kohale tuli teine kaitsja ja tal oli ükskõik, anti allkirjastamisele ja ta oli sellega nõus ja seega kõik. Kohtu hinnangul ei tohiks kohale ilmunud kaitsja isik kuidagi mängida rolli selles, millise sisuga ütlusi süüdistatav annab. Samuti ei ole eluliselt usutav see, et süüdistatav allkirjastas ülekuulamise protokolli, kus kajastuvad tema ütlused, mida ta ei ole andnud, arvestades ka seda, et ülekuulamise juures viibis kaitsja. 2.

1. Lisaks sellele, et süüdistatav on andnud diametraalselt erinevasisulisi ütlusi erinevas menetlusstaadiumis oskamata usutavalt selgitada ütlustes esinevaid vastuolusid nähtub kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 1/3 (KoTo, tõendite köide 1328), et ta on ka ekspertiisil avaldanud erineva versiooni 02.11.2019 toimunust kõrvutades seda süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustest tulenevaga. Kohtu hinnangul välistatud ei ole eksperdile antud selgituste kasutamine süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel. Nähtuvalt eeltoodud ekspertiisiaktist ekspertiisil avaldas uuritav, et 01.11.2019 saabudes Sillamäele oma venna elukohta jõi uuritav koos vennaga alkoholi, enda hinnangul umbes 50 g 10 (1 pits) viina. Uuritav ööbis venna korteris, 02.11.2019 hommikul jõi ta koos vennaga alkoholi, enda hinnangul 100 g (2 pitsi) viina. Seejärel külastas uuritav oma sõpra, kelle juures jõi 250 g viina. Õhtul kl 21 ajal venna elukohta tagasi jõudes jätkas ta alkoholi joomist koos vennaga, jõi enda hinnangul 50 g (1 pits) viina. Mingil ajal tekkis uuritava ja tema venna vahel konflikt, kuna uuritav tahtis anda vennale raha, mida ta ka varem korduvalt on teinud, vend aga ei nõustunud raha vastu võtma. Tüli käigus tekkis rüselus, mille käigus vend haaras kardinast kinni ning kukkus. Uuritav pani 50-eurose kupüüri tugitoolile ning hakkas toast väljuma, samal ajal sai õhu liikumisest aru, et toa aken avanes. Akna suunas vaadates nägi ta venda aknalauale ronimas. Uuritav sai aru, et vend kavatseb aknast alla hüpata, ta sööstis venna juurde ning püüdis venda kinni hoida, kuid ei suutnud ning vend kukkus aknast alla maapinnale. Uuritav väljus seejärel majast ja läks venna juurde. Sellel ajal oli kohal juba politsei ja kiirabi, ligiduses olid ka uuritavale võõrad tütarlapsed. Uuritav oli toimunust „šokis“, järgnevaid sündmusi mäletab ebatäpselt. On meeles, et ta toimetati politseijaoskonda ning järgmisel päeval kuulati üle. Ka ülekuulamise ajal oli uuritav jätkuvalt „šokis“, järgnevaid sündmusi mäletab ebatäpselt. Tema ainsaks sooviks oli, et need inimesed võimalikult kiiremini lahkuksid ning teda rahule jäetaks. On meeles, et ülekuulamist läbi viinud ametnik oli süüstava hoiakuga, seetõttu rääkis uuritav, et ta lükkas venna aknast alla, kuna eeldas, et selliseid ütlusi andes lõpeb ülekuulamine kiiresti. Prillide puudumisel uuritav ülekuulamisprotokolli läbi ei lugenud, see loeti ette ametniku poolt, kuid uuritav ka kuuleb halvasti, mistõttu protokolli sisu täpselt teada ei saanud, kuid sellegipoolest nõustus kirjapanduga. 2.
2. Kohus leiab, et tulenevalt nii 06.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) kui ka 05.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 4958) on süüdistatav videosalvestustelt nähtavalt saanud selgelt aru talle esitatud küsimustest ja ka tunnistanud usutavalt seda, et viskas venna korterist välja. Arvestades süüdistatava poolt välja toodud joobe- ja šokiseisundi esinemist, siis ei ole eluliselt usutav see, et ta oli võimeline niivõrd meisterlikuks näitemänguks. Samuti ei ole eluliselt usutav see, et süüdistatav tahtis ennast rõõnata, et kiiremini vanglasse saada. Sellise olukorra esinemise välistab kohtu hinnangul see, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) on esialgselt süüdistatav välja toonud, et kannatanu kukkus välja ise. Alles pärast küsimust, kas ta aitas on ta vastanud, et aitas. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) on kolmas videosalvestus tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga P25014, alguseks 02.11.2019 kl 21:55:25 ning kestab 6 minutit ja 37 sekundit. Rinnakaamera teostab liikuvat, värvilist ja helilist pilti. Videosalvestus algab sellest, kuidas PA 1, teine patrullpolitseinik ja kahtlustatav lähevad kannatanu korterisse, mis asub aadressil XXX. Sellelt vaadeldud videosalvestuselt nähtub see, et süüdistatav on detailselt selgitanud, mis toimus 02.11.2019 kannatanu elukohas, tuues välja, et nad läksid vennaga kaklema. Ta võttis ja viskas venna aknast alla. Ka on ta seal välja toonud, et seal olid kaks tüdrukut, kes nägid kõike ja helistasid. Samalaadseid süüd omaksvõtvaid ütlusi on süüdistatav andnud ka tunnistajatele O K ja A S, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Eluliselt usutav pole see, et süüdistatav mäletab detailselt kannatanu kukkumise asjaolusid, kuid hilisemaid vestlusi politseiametnikega ei mäleta. Ka nimetatud asjaolu kahandab tema kui isikulise tõendi usaldusväärsust kohtu silmis, kuna andes hinnangut tema ütluste tegelikkusele vastavusele nähtub see, et ta on mäletanud täpselt tema süüd välistavaid asjaolusid, kuid vastupidist tõendusteavet kajastavad andmed talle kohtuistungil tema ütluste kohaselt ei meenunud või meenusid alles pärast pika aja möödumist. Kohtu hinnangul ei nähtu ka eeltoodud asitõendi protokollidest see, et politseiametnikud oleksid kuidagi kohatult käitunud üritamaks välja selgitada, mis tingis kannatanu A. E alla kukkumise. Seega ei leia kinnitust ka süüdistatava poolt välja toodu, et seoses politseiametnike süüstava hoiakuga andis ta ennast süüstavaid ütlusi. 11 2.
3. Seda, et süüdistatav pole käesoleval juhul usaldusväärne tõendiallikas selles osas, kas ta tõukas 02.11.2019 kella 21.22 paiku enda venna A. E kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX aknast alla tõendab ka Viru Maakohtu 04.11.2019 määrus kriminaalasjas nr 119-8744 (KoTo, tõendite köide, tl 29-34), kust nähtub, et kahtlustatav kahetseb tehtut. Ka eelnimetatud asjaolu annab kohtule aluse pidada süüdistatavat ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning samuti annab see aluse pidada tema ütluseid selles osas, et tema kahtlustatavana ülekuulamise protokolli sisust ta teadlik ei ole ning ta ei olnud ülekuulamise ajaks saanud veel kaineks, tal esines süütunne ning oli šokiseisundis, tegelikkusele mittevastavaks, kuna ta on ka eeluurimiskohtuniku juures kahetsenud tehtut. 2.
4. Ka ei muuda kohtu eeltoodud seisukohta tunnistaja L. E poolt kohtu hinnangul usaldusväärsetes ütlustes välja toodu (KoTo, tl 74 pöördel), mille kohaselt E. Ekimenko umbes 24.00 paiku helistas talle politseist ja ütles, et otsi teda politseist taga, ta ajas siin palju jama. Ütles, et ajas kas jama või tühja juttu, täpsemalt ei mäleta. Nimetatu annab aluse asuda seisukohale, et välistada ei saa seda, et süüdistatav E. Ekimenko avaldas politseiametnikele midagi sellist, mis ei pruugi vastata täielikult tegelikkusele õigustamaks enda poolt toime pandut. Seda kinnitab see, et tunnistaja L. E olles enda sõnul olnud usalduslikus suhtes E. Ekimenkoga ei olnud teadlik sellest, et 10 aastat tagasi murdis A. E enda vennal ülalõualuu lüües šampusepudeliga tagant. Tunnistaja L. E arvas, et Evgeny oleks talle sellest rääkinud kindlasti, kuid ta ei ole sellest kuulnudki. Seda kinnitavad ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt ikkagi räägib ta L kõike ära, sellest mis oli. Nad jagavad nagu kombeks mehel ja naisel. Süüdistatav E. Ekimenko ei toonud helistades L. E välja seda, et ta on ennast alusetult süüstanud ning on ka enda ütlustes välja toonud, et kümne aasta taguse sündmuse kohta oli see väljamõeldis. 2.
5. Samuti kahandab süüdistatava usaldusväärsust kohtu silmis lisaks lünklikule sündmuste mäletamisele see, et ta ei mäleta ka telefonikõnet 02.11.2019 tunnistaja L. E. Nimelt on eelnimetatud tunnistaja enda kohtu hinnangul usaldusväärsetes ütlustes välja toonud, et
6. novembril 2019 Evgeny helistas talle kell 20.00 läbi ja ütles talle, et ta oli jälle täitsa õnnelik, et tal on kõik suurepärane. Eeltoodu kinnitab seda, et süüdistatav ei mäleta 02.11.2019 õhtul toimunut selgelt ning see omakorda annan aluse pidada teda kui isikulist tõendiallikat ebausaldusväärseks. 2.
7. Kohtueelsel uurimisel selgitati välja, kes on need kaks tüdrukut, kes süüdistatava ütluste kohaselt nägid kõike ja helistasid. Tegemist on alaealiste tunnistajate A K ja J Š, kes kuulati ka kohtuistungil tunnistajatena üle. Kohus leiab, et mõlema eeltoodud tunnistaja puhul on tegemist usaldusväärse isikulise tõendiallikaga selles osas, et süüdistatav E. Ekimenko tõukas 02.11.2019 kell 21:22 paiku kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A. E. Nimelt tuleneb tunnistaja A K ütlustest (KoTo, tl 41-45), et J Š helistas häirekeskusesse, sest meesterahvas lükkas teist meesterahvast aknast välja. See lükkamine nägi välja selliselt, et mees pani mehe aknalauale, kuidagi tõstis teda, hiljem ta kuidagi võttis aknalauast kinni kätega ja see mees, kes lükkas teda, lausa lükkas välja. See, kes oli aknas, võttis aknalauast kinni. Ta on kindel, et tegemist oli lükkamisega ja mitte millegi muuga. Kui ta oleks kinni hoidnud, siis oleks näha. Ta ei laseks kannatanul aknast maha kukkuda. Ta ei näinud kinnihoidmist. Ta ei näinud seda, et meest, kes alla kukkus, oleks teine mees üritanud enda poole tõmmata. 2.
8. Samasisulisi ütlusi on andnud ka tunnistaja J Š (KoTo, tl 46-48), kelle ütluste kohaselt kui nad saatsid nende sõbrad Narva bussiga, siis kui nemad lahkusid juba bussijaamast ja olid kõndimas sellest majast mööda ta kuulis meeste karjeid. Ta heitis oma pilku, pärast seda tõmbas ta oma sõbranna jopest ja ta nägi, kui üks mees hakkas teist meest kolmanda korruse aknast välja lükkama. Mida nad karjusid ta ei kuulnud. Pärast seda, kui teine mees oli akna küljes too haaras aknast kinni väljaspoolt. See mees ei pidanud vastu, ei suutnud püsida ja kukkus maha 12 ja kui ta maha kukkus, see teine mees, kes lükkas välja, viskas tema pihta millegagi, mis oli ümmargune arvatavasti õunaga. Pärast seda ta hakkas kutsuma politseid. 2.
9. Seda, et eeltoodud tunnistajad on andnud tegelikkusele vastavad ütlused kinnitab ka 05.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 49-58), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks DVD-R-plaadile salvestatud 1 helifail, mis on häirekeskusesse tehtud kõne 02.11.2019 kell 21:22 telefoninumbrilt XXX. Nimetatud protokollist nähtub selgelt, et tunnistaja J Š andis häirekeskusesse helistades samasisulisi ütlusi seoses kannatanu alla kukkumisega 02.11.
10. Nimelt on ta välja toonud: „Jah, ta visati välja. Ma seisan siin sõbrannaga, me võime kinnitada. Noh, see kõik oli meie nähes“. 2.
11. Kohus hinnates tunnistaja A K ütluste usaldusväärsust ei saa nõustuda kaitsja järeldusega, mille kohaselt see tunnistaja tegi sellise järelduse, et kannatanut tõugati ainult sellepärast, et mees kukkus. Tunnistaja on küll ristküsitlemisel vastanud kaitsja küsimusele, kas kaitsja saab õigesti aru, et ta tegi sellise järelduse ainult sellepärast, et mees kukkus, jaatavalt. Samas nähtub selle tunnistaja ülejäänud ütlustest, et ta ei teinud järeldust selle kohta, et meest lükati ainult sellepärast, et mees kukkus. Nimelt on ta välja toonud, et kui mees poleks teda lükanud, siis oleks temast kinni hoidnud. Ta ei näinud kinnihoidmist. Ta ei näinud ka seda, et seda meest, kes alla kukkus, oleks teine mees üritanud enda poole tõmmata. Seega järeldub selle tunnistaja ütlustest, et ta tegi järelduse kannatanu tõukamise kohta ka lisaks selle põhjal, et teine mees ei hoidnud kannatanust kinni ning ei üritanud viimast enda poole tõmmata. Seega saab kannatanu eeltoodud vastust kaitsja küsimusele selgitada tunnistaja vanusega, kes ei pruugi küsimuses esinevate kõikide sõnade sisu koheselt teadvustada ning arvestades ka seda, et eeltoodud vastuse andis tunnistaja alles kaitsjapoolse küsitlemise ajal, millele oli eelnenud prokuröripoolne küsitlemine, siis on põhjendatud ka jaatada seda, et tunnistajal esines väsimus. Nimetatud asjaolu aga vähendas tema tähelepanuvõimet ning tõi kaasa ka väga napid vastused, mis sageli piirduvad kaitsja küsimustele vastates ainult jah/ei vastusega. 2.
12. Kaitsja on kaitsekõnes ka leidnud, et ekspert M J oma järeldustega kummutab tunnistajate ja lugupeetud prokuröri versiooni tapmiskatsest. Kohus, hinnates ekspert M J ütlusi (KoTo, tl 63-66 pöördel), leiab, et nende tegelikkusele vastavuses alust kahelda ei ole. Samuti ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et ekspert M J ütlused ei haaku tunnistajate A K ja E Š ütlustega. Tunnistaja A K ei esitatud küsimust seoses sellega, millisele kehaosale kannatanu kukkus. Tunnistaja J Š ütluste kohaselt (KoTo, tl 46-48) see isik, keda välja tõugati teda tõugati välja jalad ees, ei ta arvab, et pea, kuid hiljem ta mingil moel kinni haaranud ja maha hakkas kukkuma ikka jalad ees. Seda, et kannatanu kukkus alla jalgadele maandudes kinnitas ekspert M J kohtuistungil korduvalt. Nimelt tõi ta enda ütlustes välja, et võib kindalt väita, et tegemist oli kukkumisega jalgadele maandudes. Pea ees pool kukkumise võib ta välistada täielikult kahel põhjusel. Esiteks peavigastuste täielik puudumine. Teiseks tähtsaim asjaolu, et kannaluu murru esinemine, mis esineb siis, kui isik maandub tallale ja toruluude vigastus. 2.
13. Samuti tõi ekspert enda kohtuistungil antud ütlustes välja, et sellised vahejuhtumid toimuvad kohtumeditsiinipraktika kohaselt kõige sagedamini õnnetusjuhtumitel. Ta teab oletada ja öelda, et vägivaldselt isiku suhtes käitudes, kui isik välja aknast lükatakse, siis keha võib aknalaua peal olla, pea aga suunaga allapoole. Vaba langemise korral ilma kehale kiirendust tegemata, paikneb keha kõige sagedamini hoone seina lähedal. Lisades hoogu või kui isik hüppab ise aknast välja, siis paikneb keha maja seinast võimalikult kaugel. Seinast pikemal vahemaal paikneva keha puhul on tõenäolisemalt, et isik välja hüppaski või tema suhtes rakendati kiirendust. Kaitsja leidis kaitsekõnes, et kannatanu kukkumine jalgadele ja maandumine maja seina juurde välistavad 100% tõukamist, kuna juriidilises keeles kukkumisel või enne kukkumist ei olnud kiirendust. Kohus kaitsja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Nimelt tuleneb mõlema usaldusväärse tunnistaja, s.o nii A K kui ka J Š ütlustest see, et kannatanul õnnestus kinni haarata majast väljaspool asuvast aknalauast ja oli ka sellest hoidmas mõni aeg. Kohtu hinnangul nimetatud asjaolu selgitab seda, miks käesoleval juhul ei esinenud kaitsja 13 poolt välja toodud kiirendust. Nimelt seda ei esinenud seetõttu, et kannatanu enda tegevusega aknalauast kinni hoides võttis selle maha, kukkudes just seetõttu maja seina lähedale ja ka jalgadele. 2.
14. Kohtul ei jäänud kahtlusi ka selles osas, et süüdistatava terviseseisund võimaldas tal toime panna kannatanu alla tõukamise kolmandalt korruselt. Nii on süüdistatav kui ka kannatanu enda ütlustes kinnitanud seda, et füüsiliselt tugevam on E. Ekimenko ning selles osas kohtul nende ütlustes alust kahelda ei ole, nähes mõlemaid isikuid ka vahetult kohtuistungil. Tunnistaja L. E on küll olnud arvamusel, et A on tugevam, kuigi ta on väiksem, aga ikka on tugev. Tunnistaja tegi enda eeltoodud järelduse toimunud näitusliku võitluse põhjal, kus tookord võitu sai A. Kohtu hinnangul, kuna sellest võitlusest võtsid osa ka lapsed ning see oli justkui šõu, siis välistatud ei ole see, et süüdistatav enda kogu jõudu ei rakendanud ning lasi lihtsalt vennal võita hoidmaks ära tõsiseid tervisekahjustusi. Seda, et süüdistatav on võimeline tõstma enda täisealist venda aknaavasse kinnitavad kohtu hinnangul tema enda kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt viimasel ajal tõstis ta raskemaid asju kuni 150 kg kaalu poolest. Nüüd ei ole ikka võimeline üksi tõstma 150 kg asja ühest kohast teise, vanasti aga ühe käega tõstis 80 kg. Kannatanu on enda kehakaaluna pärast traumat enda ütlustes välja toonud 56 kg, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Seega arvestades ka kannatanu ütlusi tema kehakaalu osas ja ka selles osas, et vend viib üksi ukse korterist välja, siis saab jaatada seda, et süüdistatav oli võimeline 02.11.2019 tõstma enda venna A. E aknaavasse alla tõukamiseks. Seda, et süüdistatav oli võimeline toime panema talle inkrimineeritava kuriteo tõendavad ka tema enda ütlused, milles kohtul alust kahelda ei ole ja mille kohaselt vaatamata parema kehapoole halvatusele, siis ta ei aidanud kolimisel ainult vasaku käega. Ta võib midagi parema käega ka teha. 2.
15. Süüdistusakti kohaselt 02.11.2019 kella 21.22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu tõukas süüdistatav kannatanu kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla. Nii süüdistatav kui ka kannatanu on enda ütlustes eitanud nendevahelise konflikti esinemist. Eluliselt usutav pole see, et süüdistatav ilma igasuguse põhjuseta lükkaks enda venna kolmandalt korruselt alla. Seda tõendab ka asitõendi vaatlusprotokollis 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) kajastatu, mille kohaselt on süüdistatav välja toonud seoses venna aknast välja viskamisega: „Ah ei, täna mitte niisama“. 2.
16. Kohtuliku uurimise tulemusena on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud see, et toimus 02.11.2019 süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt, mis päädis viimase alla tõukamisega kolmanda korruse aknast. Kohtu hinnangul tõendab eeltoodud konflikti esinemist sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 59-73), mille kohaselt vaatluse objektiks on korter, mis asub aadressil XXX. Korter asub esimeses trepikojas kolmandal korrusel, trepimademe vasakul poolel. Toas nr 2 on kardin kardinapuu juurest rebenenud, kardin ripub viimase konksu otsas. Akna juures põrandal on korrapäratult nektariinid. Väljas on maja ümber betoonist sillutisriba ja haljasala (vaatlus toimub pimedal ajal kunstvalgustusega, väljas sajab vihma ja lörtsi). Korteri nr 2 akna alla haljasalal lebavad nektariinid ja kaks kaltsu, tuvastamiskõlblikke jälgi ei leitud. Kohtu hinnangul eeltoodud rebenenud kardin ja korrapäratult põrandal asuvad nektariinid annavad aluse järeldada seda, et süüdistatav ja kannatanu vahel toimus konflikt. Seda kinnitab ka kööginoa asumine magamistoa voodis, mida ei saa pidada tavapäraseks ning mis annab aluse jaatada seda, et toimus konflikt. Kohus ei pea süüdistatava versiooni selle kohta, kuidas sattus kööginuga voodisse eluliselt usutavaks, arvestades noa asukohta voodis, sest kui isegi jaatada sellist võimalust, et nuga saab välja kukkuda magamisel taskust, siis see ei oleks voodi alaosas. 2.
17. Samuti annab aluse jaatada konflikti toimumist isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 40-48), mille kohaselt Evgeny Ekimenko peeti kinni 02.11.2019 kell 21.30 XXX. Selle protokolli punkti 9 kohaselt kinnipeetu tervisekahjustuse kirjelduse kohaselt oli tal parema käe rusika peal kriimustused (Foto nr 2, 3). 14 Seega ei ole kuidagi välistatud see, et eeltoodud kriimustused sai süüdistatav just seoses kannatanuga tekkinud konfliktiga. 2.
18. Sellele, milles täpselt seisnes 02.11.2019 süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt, ei ole kohtul võimalik usaldusväärsete tõendite pinnalt üheselt vastata laskumata oletustesse ning see ei oma ka õiguslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas E. Ekimenko on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Samas kohtuliku uurimise tulemusena selgus, et algmaterjali konflikti tekkimiseks esines. Nii on süüdistatav välja toonud nähtuvalt tunnistajate O K (KoTo, tl 57-59) ja A S ütlustest (KoTo, tl 59-63) vennapoolse varasema liigategemise, mis tuleneb ka asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100). Selles protokollis on süüdistatav vastanud politseiametniku küsimusele seoses toimunuga järgmist: „No 10 aastat tagasi ta murdis mul ülalõualuu, lõi pudeliga“. Nähtuvalt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 1/3 (KoTo, tõendite köide, tl 1328) on süüdistatav konflikti põhjusena välja toonud selle, et ta tahtis anda vennale raha, mida ta ka varem korduvalt on teinud, vend aga ei nõustunud vastu võtma. Seoses vendade vahelise konflikti olemasolu tõendatusega peab kohus asjakohaseks osutada ka sellele, et kohtupraktika näitab seda, et ühiste traagiliselt lõppevate joomingute puhul pole sageli olulist põhjust vajagi konflikti tekkimiseks, sest alkoholijoove üldteada olevalt sageli võimendab emotsioone ning vähendab käitumiskontrolli. 2.
19. Seda, et kannatanule osutati 02.11.2019 vahetult peale alla kukkumist meditsiinilist abi tõendavad nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistajate A S, A K kui ka E Š ütlused. Seda, et just tunnistaja E Š helistamise tõttu saabus sündmuskohale kiirabi tõendab asitõendi vaatlusprotokoll 05.11.2019 koos CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 49-58). 2.
20. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud see, et süüdistatav 02.11.2019 kella 21:22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu tõukas kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A E (sünd. XXX). Kannatanu kukkus aknast välja ja maandus maja betoonist sillutisribale. Kannatanu surm jäi saabumata, kuna kukkumisega kaasnenud vigastused ei osutunud eluohtlikuteks ning kannatanu aknast alla tõukamist nägid pealt tunnistajad, kes pöördusid kohe häirekeskusesse ning kannatanule osutati meditsiinilist abi. Kannatanu A. E tundis kukkumisest füüsilist valu ja sai kukkumisest vasaku reieluu kinnise murru, sääreluu kinnise murru, parema kandluu murru, 5-7 roide murru, ristluu murru, vaagnaluude murru, viienda nimmelüli jätke murru ilma seljaaju vigastuseta, hemoperitneumi, s.o tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat kuid mitte rohkem kui neli kuud. II Teo koosseisupärasus 2.
21. Süüdistusakti kohaselt pani Evgeny Ekimenko oma tahtlike tegudega toime teise inimese tapmise katse, s.o pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas Evgeny Ekimenko tõukas 02.11.2019 enda venna kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX alla tahtliku tapmise eesmärgil. 2.
22. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eelnevast tulenevalt saab isikut süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (vt ka 15 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. oktoobri
24. a otsus asjas nr 3-1-1-68-12, p 11) ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub. 2.
25. Süüteokatse korral tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus suunatud. Subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. märtsi
27. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 21), mitte ainult teo toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg. 2.
28. Kriminaalkolleegium on välja toonud, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. oktoobri
32. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
33. märtsi
34. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20). 2.
35. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (§ 25 lg 2). Tapmiskatset on võimalik toime panna nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega (RKKK 3-1-1-128-06 p 6). Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05). 2.
36. Kaudse tahtlusega tapmise piiritlemine teistest elu- ja tervisevastastest kuritegudest sõltub süüdlase käitumise objektiivsele (väline teopilt) ja subjektiivsele (sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Objektiivsete asjaolude alusel subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemine peab olema rangelt individualiseeritud kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-80-02 p 6.1; 3-1-1-128-06 p-d 6 ja 9). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKKK 3-1-1-128-06 p 7). 2.
37. Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et välise teopildi alusel saab rääkida just nimelt tapmistahtlusest. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna tõugates isiku alla kolmandalt korruselt selliselt, et kannatanu kukub alla jalad ees ei saa automaatselt järeldada, et selline tegu on äärmiselt eluohtlik. Seda kinnitab ka kohtupraktika (kriminaalasi nr 1-17-3799), kus palju ohtlikumal viisil isiku aknast välja viskamine kvalifitseeriti KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Eeltoodud kriminaalasjas süüdistati isikuid selles, et nad eramaja teise korruse aknast viskasid välja kannatanu selliselt, et üks kaastäideviija võttis kätega kinni kannatanu õlgadest ja teine kaastäideviija kannatanu jalgadest ning selles kriminaalasjas tekitati kannatanule ka eluohtlik tervisekahjustus. Seega pole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist sellise inkrimineeritava teoga, mis annaks automaatselt alust rääkida tapmistahtlusest. Seda kinnitab ka see, et kannatanule eluohtliku tervisekahjustust ei tekitatud. Süüdistatav tõugates kannatanut välja kolmandal korrusel asuva korteri aknast oli käesoleval juhul teadlik ka sellest, et ei toimu astmelist kukkumist, mis oleks kaasa toonud lennutrajektoori muutuse ja mille puhul võib 16 kannatanu kukkuda mitte jalgadele vaid mõnele muule kehaosale, mis on elu ohustamise mõttes ohtlikum. Kohus peab siinkohal asjakohaseks ka osutada Riigikohtu 16.04.2017 otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-128-06 punktis 8 toonitatule mille kohaselt iga tervist kahjustav käitumine võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks (vt otsuse 3-1-1-4306 tehiolusid) ning sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. 2.
38. Käesoleval juhul tulenevalt ekspertiisiaktist nr 19-IDI0090 (KoTo, tõendite köide, tl 1-7) A E sedastatud vigastused kogumis ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui neli nädalat, kuid mitte rohkem kui neli kuud. Kohtu hinnangul ka kannatanul tuvastatud vigastused annavad aluse asuda seisukohale, et pole usaldusväärselt tõendatud see, et E. Ekimenko tahtis enda venda ära tappa. Andmaks hinnangut E. Ekimenko tahtlusele ei saa jätta arvestamata ka seda, et kannatanu ütluste kohaselt 2013.a töökohal olles kukkus ta kõrguselt 7, 5 meetrit betooni pinnale, murdes mõlemad jalad katki. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et sellest traagilisest sündmusest oli teadlik ka süüdistatav, kuna kannatanu on tema lähisugulane ning üldteada on see, et perekonnasiseselt ollakse teadlik perekonnaliikmetega toimunud traagilisematest sündmustest. Seega ka eeltoodu annab kohtule aluse järeldada, et E. Ekimenko üldist elukogemust ja teospetsiifikat arvestades ei tahtnud enda venda ära tappa, sest ta oli teadlik sellest, et tema vend on varasemalt jäänud ellu väga kõrgelt kukkudes. 2.
39. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 5973), kus vaadeldi korterit, mis asub aadressil XXX avastati toast nr 2, kust toimus kannatanu aknast välja tõukamine, voodist nuga. Seega oli süüdistataval käe ulatuses ka palju ohtlikum vahend kannatanult elu võtmiseks, kuid seda süüdistatav olles kannatanust füüsiliselt tugevam ei kasutanud, mis ka annab aluse asuda seisukohale, et kannatanu A. E välja tõukamine kolmanda korruse aknast 02.11.2019 ei toimunud tahtliku tapmise eesmärgil. Lisaks kinnitab seda see, et eeltoodud protokolli kohaselt polnud tegemist ainsa noaga, mis kannatanu korteris avastati. Nimelt oli ka köögilaual lisaks kolmele pitsile, roosat värvi rahakotile ja prillidele ka kööginuga. Seega ka nimetatud asjaolu kinnitab seda, et 02.11.2019 ei tahtnud E. Ekimenko enda venda ära tappa ning tema tahtlus seisnes muus. 2.
40. Lisaks eeltoodule annab kohtu hinnangul aluse eitada käesoleval juhul süüdistatavapoolset tapmistahtlust see, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) oli süüdistatav pärast kannatanu alla kukkumist enne politseiametnikke ja kiirabi saabumist kannatanu juures, hakates kannatanut katsuma. Ka nimetatud asjaolu kinnitab seda, et süüdistataval puudus tahtlus enda venda ära tappa, sest sel juhul oli tal võimalik seda teha ka pärast kannatanu alla kukkumist näiteks haarates korterist kaasa noa kui kiireima abivahendi plaanitu elluviimiseks. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt (KoTo, tl 41-45) tuli süüdistatav alla kannatanu juurde aga hoopis pudel käes. Sündmuskohal süüdistatav hakkas küll kannatanut katsuma, kuid kohtu hinnangul oli tegemist murega kannatanu terviseseisundi osas ning mitte sooviga tekitada kannatanule täiendavaid tervisekahjustusi. Seda, et süüdistataval puudus tahtlus enda venda A. E 02.11.2019 ära tappa tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 49-58), mille kohaselt süüdistatav teatas politseiametnikule, olles eelnevalt andnud ennast süüstavad ütlused enda venna aknast väljaviskamise kohta, et ta arvas, et kannatanu on elus. 2.
41. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et ta ei helistanud kiirabisse, kuna nägi, et tüdrukud, kes olid tunnistajad, helistasid kuhugi ja seetõttu ei hakanud ta helistama. Tema ütluste kohaselt, kuhu kohta on tüdrukutel veelgi helistada, olid kepsutades seal. Ka asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) nähtuvalt on süüdistatav vastanud politseiametniku küsimusele: „Aga kes kiirabi kutsus?“ järgmiselt: „No seal olid kaks tüdrukut. Nad nägid kõike ja helistasid. Noh, nägid, kuidas ma välja viskasin“. Seega ka see, et süüdistatav jättis kiirabi kutsumata ning selle asemel läks õue 17 kannatanu juurde ei võimalda asuda seisukohale, et ta tahtliku tapmise eesmärgil tõukas venna kolmanda korruse aknast alla, kuna ta oli teadlik sellest, et tüdrukud on helistamas kutsumaks abi ning seega saab järeldada seda, et tal esines adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, s.t kannatanu ei sure ja tema poolt loodud oht ei realiseeru kõige hullemas tagajärjes. 2.
42. Tunnistaja J Š ütluste kohaselt see mees ei pidanud vastu, ei suutnud püsida ja kukkus maha ja kui ta maha kukkus, see teine mees, kes lükkas välja, viskas tema pihta millegagi, mis oli ümmargune, arvatavasti õunaga. Ka süüdistatav ise ei ole eitanud seda, et viskas enda venda pärast seda kui viimane oli alla kukkunud nektariiniga. Ta tunnistab seda, et viskas nektariini enda venna elukohast alla ja seda juba siis, kui vend oli juba korterist alla kukkunud. Seda tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 59-73), millest nähtub see, et toa nr 2 akna all haljasalal lebavad nektariinid, mida tõendab ka foto nr
43. Kohtu hinnangul kinnitab ka nektariini viskamine süüdistatava poolt kannatanu suunas pärast seda, kui viimane pärast kukkumist lebas liikumatult maas seda, et süüdistataval puudus tahtlus tappa enda venda, sest siis oleks ta visanud kannatanu suunas mõne palju raskema korteris olnud eseme, millega oleks võinud tekitada ka kannatanule täiendavaid tervisekahjustusi ning isegi surma kui viskega oleks ta tabanud näiteks pead. 2.
44. Kokkuvõtvalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist see, et E. Ekimenko 02.11.2019 kell 21:22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu, tahtliku tapmise eesmärgil, tõukas kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A. E. Nimetatut kinnitavad kohtu hinnangul ka kannatanu A. E ütlused, mille kohaselt ta ei saa loobuda ütlustest, sest tegemist on sellise paragrahviga, kuid vennal ei ole mingit pistmist sellega. 2.
45. Järgnevalt vajab kontrollimist, kas E. Ekimenko pani toime, arvestades talle süüdistusaktis inkrimineeritavat süüdistuse sisu, KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selleks tuleb kohtul hinnata seda, kas E. Ekimenko tegutses eluohtliku seisundi kui tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Kohus tegi kohtuliku uurimise ajal vastavalt

§ 268

lg-le 6 pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht selles osas, et kvalifitseerida E. Ekimenko süüdistusaktis ära toodud tegevus KarS § 118 lg 1 p 1– § 25 lg 2 järgi ning seega ei tule kohtumenetluse pooltele üllatusena see, et kohus võib ümberkvalifitseerida süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo ning süüdistatavale on kaitseõigus olnud tagatud kaitsmaks ennast ka eeltoodud kuriteokvalifikatsiooni vastu. 2.

1. Kohtu hinnangul arvestades seda, et E. Ekimenko tõukas enda venna alla kolmandal korrusel asuva korteri aadressil XXX aknast, siis juba välise teopildi alusel on põhjendatud jaatada seda, et tal esines tahtlus raske tervisekahjustuse tekitamiseks, millega kaasneb oht elule. Süüdistataval oli kohtu hinnangul juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega, millega kaasneb oht elule. Seda kinnitab see, et tulenevalt süüdistatava enda ütlustest kui ka asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 91-100) ja tunnistajate A K (KoTo, tl 41-45), J Š (KoTo, tl 46-48) ja A S (KoTo, tl 59-63) ütlustest pärast kannatanu alla tõukamist läks ta koheselt kannatanu korterist õue uurimaks, mis seisundis on tema vend A. E. 2.
2. Kohtu hinnangul ka kohtuistungil üle kuulatud ekspert M J ütlused (KoTo, tl 63-66 pöördel) tõendavad seda, et A. E tegutses kannatanut kolmandalt korruselt alla tõugates eluohtliku seisundi kui tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Nimelt on ekspert välja toonud, et samasuguste asjaolude puhul võivad kaasneda nii kinnised kui ka lahtised luumurrud. Külla aga ei õnnestunud seekord. Tegemist on pigem juhuslikkusega, kui variandiga. Seekord kukkus isik maha ja sai kinnise luumurru ja keegi järgmine võib kukkudes lahtist luumurdu saada. 18 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 p 13 kohaselt eluohtlik tervisekahjustus on pika toruluu (õlavarreluu, reieluu või sääreluu) lahtine murd. 2.
3. Seega vaatamata sellele, et kannatanu A. E ei tuvastatud vastavalt ekspertiisiaktile nr 19EIDI0090 (KoTo, tõendite köide, tl 1-7) eluohtlikku tervisekahjustust, siis selle puudumine on tulenevalt eeltoodud eksperdi seisukohast õnnelik juhus. Ka see lisaks välisele teopildile annab aluse asuda seisukohale, et A. E tegutses kannatanut kolmandalt korruselt alla tõugates eluohtliku seisundi kui tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna ohtu kannatanu elule ei tekkinud, siis jäi A. E poolt toime pandud kuritegu katsestaadiumi ning tema poolt toime pandud kuritegu tuleb seetõttu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi. 2.
4. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning nende esinemist ei ole ka kohtumenetluse pooled enda seisukohtades välja toonud. Ka puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud ning E. Ekimenko on süüvõimeline. Nimelt on eksperdid kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 1/3 (KoTo, tõendite köide, tl 1328) välja toonud, et Evgeny Ekimenkol ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ka temale inkrimineeritavale teole vastaval ajal ei esinenud Evgeny Ekimenkol selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Evgeny Ekimenko oli Alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tühistusteta joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käesoleval ajal ei esine Evgeny Ekimenkol psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ta on suuteline täiel määral aru saama ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja võimalikest tagajärgedest ning ta on suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, sh menetlustoimingutel osalemiseks. Evgeny Ekimenkol puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Evgeny Ekimenkol ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, sh selliseid, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Evgeny Ekimenkol ei ole oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid menetlustoimingutel osalemiseks, tugevalt kontrollitud tingimustes viibimiseks või temale kohaldatavate käitumisnõuete järgimiseks kaudse kontrolli tingimustes. Evgeny Ekimenkol ei esine isiksushäiret. Evgeny Ekimenkol ei esine psühholoogilisi iseärasusi, sh kognitiivseid defitsiite, mis takistaksid või piiraksid temal ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. 2.
5. Kokkuvõttes on tuvastatud süüdistatava käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antud hinnangust kogumis see, et E. Ekimenko pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil. III Süüdistatavale mõistetav karistus 2.
6. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
9. veebruari
10. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab 19 toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 2.
11. Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 2.
3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 2.
4. KarS § 118 näeb karistusena ette üksnes vangistuse neli kuni kaksteist aastat. KarS § 25 lgst 6 tulenevalt võib kohus katse staadiumisse jäänud teo korral rakendada §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. 2.
5. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on katsestaadiumisse jäänud süüteo korral karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Määravad on ka konkreetse süüteo tehiolud, s.o katsestaadiumisse jäänud teo üldine ohtlikkus, nt kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) jne (RKKK nr 3-1-1-70-16, p 14). 2.
6. E. Ekimenko on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Süüdistatava osas karistust raskendavateks asjaoludeks on KarS § 58 p-dest 3 ja 4 tulenevalt süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas inimese suhtes ning ka pereliikme suhtes. Karistust kergendavad asjaolud vastavalt KarS §-le 57 puuduvad. 2.
7. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 118 lg 1 p1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et põhjendatud ei ole rakendada KarS §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. Samas on põhjendatud mõista talle toimepandud kuriteo eest silmas pidades süü suurust karistus alla keskmäära ja natuke üle alammäära. Täpsemalt peab kohus põhjendatuks karistada E. Ekimenkot 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Seda seetõttu, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu jäi katsestaadiumi, mis vähendab teo ebaõigussisu. Hinnates süüdistatava süü suurust arvestab kohus ka seda, et kannatanu elu ohus ei olnud ja talle püsivaid tervisekahjustusi ei tekitatud. Ka arvestab kohus süü suurust hinnates seda, et 20 kannatanu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tal mingeid pretensioone süüdistatavale ei ole. Paraku kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud, mis ikkagi täpselt oli vendadevahelise konflikti põhjuseks ning seega ei saa välistada seda, et toimunus on ka kannatanul A. E oluline roll, mis kohtu silmis vähendab E. Ekimenko süüd ning annab aluse vaatamata kahe karistust raskendava asjaolu esinemisele mõista karistuse oluliselt alla keskmäära. Seda ka seetõttu, et süüdistatav ei pannud kohtu hinnangul kuritegu toime kõige intensiivsema tahtluse vormiga, s.o kavatsetult ning pigem on kohtu hinnangul kannatanu elukohas 02.11.2019 toimunu selgitatav liigse alkoholitarvitamise ja äkkviha koostoimega. Samuti on kohtu hinnangul eeltoodud määras karistuse mõistmine kooskõlas ka senise kohtupraktikaga. Nimelt karistati isikuid juba eelmainitud kriminaalasjas nr 1-17-3799 Tartu Maakohtu 20.09.2017 otsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega. Kaitsja apellatsiooni lahendades jättis Tartu Ringkonnakohus enda 25.10.2017 otsusega Tartu Maakohtu 20.09.2017 otsuse muutmata. 2.
8. Karistuse mõistmisel silmas pidades nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivset toimet arvestas kohus ka tunnistaja L. E ütlusi, kes on süüdistatavaga koos üles kasvatanud viis last ning seega tunneb teda paremini kui keegi teine. Nimetatud tunnistaja on välja toonud, et ei ole endise abikaasa käitumises mitte kordagi täheldanud vägivaldsust ega äkkviha. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja sellekohaste ütluste tegelikkusele vastavuses. Ka eeltoodu kinnitab kohtu veendumust selles, et põhjendatud ei ole minimeerida kannatanu rolli toimunus ning mis omakorda vähendab süüdistatava süüd ning annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav ei kujuta endast ohtu ühiskonnale, millega seoses on vaja teda pikemaks ajaks kinnipidamisasutusse isoleerida. 2.
9. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 31-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Seega mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul mingeid selliseid erandlikke süüteo toimepanemise asjaolusid ja sellist süüdlast, kelle puhul on põhjendatud karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. Süüdistataval on küll tunnustamisväärselt palju lapsi, kuid neist enamus on juba täisealised ning seega ülalpidamist ei vaja ning seega ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis annaks aluse mõista tingimusliku karistuse. 2.
10. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 02.11.
11. IV 21 Kohtu seisukoht süüdistatavale kohaldatud tõkendi osas 2.68.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Evgeny Ekimenkole mõistetud pikaajalist vangistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning pärast seda tõkend vahistamine tühistada. 2.

1. Nähtuvalt Viru Maakohtu 04.11.2019 määrusest (KoTo, tõendite toimik, tl 29-34) kohus otsustas prokuratuuri taotluse rahuldada ja vahistada kahtlustatava Evgeny Ekimenko kuni kaheks kuuks. Selle määruse kohaselt vahistamistähtaja algust loeti Evgeny Ekimenko kinnipidamisest, s.o alates
2. novembrist
3. Viru Maakohtu 20.12.2019 määrusega (KoTo, tõendite toimik, tl 35-39) otsustas kohus Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse rahuldada ning pikendas kahtlustatava Evgeny Ekimenko vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 02.03.
4. V Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 2.
5. Riigikohus on
6. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (

§ 126

). 2.71.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et 2 DVR-R plaati, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde, kuna tegemist on kuriteojäljega asjadega. 2.72.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Puuteproov, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 20ATH01213) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuna tegemist on väärtusetu asjaga. 2.73.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Võtmed, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20ATH01213) tuleb tagastada Evgeny Ekimenkole kui nende seaduslikule valdajale. VI Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas 22 2.74. Kohtuvaidlustes, mis toimusid 19.06.2020, esitas süüdistatava kaitsja taotluse, et kohus mõistaks riigilt välja vahi all viibitud aja eest kulud, et kohus määraks need kindlaks, millised need kulud on ja mõistaks riigilt välja. 2.75.

§ 312

p 81 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) kohaselt. Eeltoodud seadus kehtib alates 01.05.2015 ning selle seaduse § 1 lg-de 1-3 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kui seadusega pole sätestatud teisiti, kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhul. 2.

1. SKHS § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus otsustab kahju hüvitamise kohtumääruse või kohtuotsusega. 2.
2. Nähtuvalt 15.06.2020 kohtuistungi protokollist (KoTo, tl 74-87) lõpetas kohus sellel päeval toimunud kohtuistungil kohtuliku uurimise selles kriminaalasjas. Süüdistatava kaitsja esitas nähtuvalt 19.06.2020 kohtuistungi protokollist (KoTo, tl 90-95) alles kohtuvaidlustes kaitsekõnet pidades taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega pole eeltoodud taotlus esitatud kohtule õigeaegselt, mis tingib selle läbivaatamata jätmise. VII Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 2.
3. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab

§ 180

lg 1 alusel põhjendatuks Evgeny Ekimenkolt välja mõista kõik menetluskulud, kuna teo ümberkvalifitseerimine menetluskulude jaotust ei mõjuta, sest ka ümberkvalifitseeritud kuritegu on esimese astme kuritegu. 2.79. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4), valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega (

§ 175

lg 1 p 1) ja ekspertiisitasud (

§ 175lg 1 p 3).

2.80.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 2.81.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Evgeny Ekimenkolt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1460 eurot, milline summa vastab 2, 5 kuupalga alammäärale, kuna 2020.a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 584 eurot. 2.

1. Evgeny Ekimenkole riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 644, 76 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 74-90). 23 2.
2. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tõendina vastu võtnud kaks ekspertiisiakti: 26.01.2020 kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 1/3, mille maksumuseks on õiendite kohaselt kokku 1267, 80 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 23-28) ja 11.12.2019 ekspertiisiakt nr 19E-IDI0090, mille maksumuseks on õiendi kohaselt 84 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 4). Mõlemad ekspertiisiaktid omavad tõenduslikku tähendust käesolevas kriminaalasjas. 2.
3. Kohtuekspertiisiseaduse (edaspidi KES) § 274 p 2 kohaselt isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi haiglas, vanglas või kinnipidamiskohas hinnaks on 84 eurot. Kohtul puudub alus kahelda selles, et käesoleval juhul on tegemist keeruka kohtuarstliku ekspertiisiga ja seetõttu peab kohus eeltoodud õiendis kajastatud ekspertiisimaksumust põhjendatuks. 2.
4. KES § 275 p 2 kohaselt isiku kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi hinnaks on 380 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 52 lg 3 kohaselt ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud vahendite või ajakulu suurenemise tõttu võib kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu suurendada kuni kolm korda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ekspertide poolt esitatud arvete põhistustega (KoTo, tõendite köide, tl 24, 27) tõendatud see, et põhjendatud on kohaldada ekspertiisi keerukusest ja mahukusest tulenevalt kordajat
5. Vastavalt eeltoodud määruse § 51 lg-le 2 ekspertiisi käigus eksperdi elu- või tegevuskohast rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulud hüvitatakse vastavalt läbitavale vahemaale, arvestades 0,25 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, kuid kuni 63,90 eurot ühe ekspertiisi kohta. Arvestades seda, et üldteada olevalt on Jõhvi Tartust kaugemal kui 50 kilomeetrit, siis on põhjendatud hüvitada ekspertide sõidukulud summas 63, 90 eurot. Seega on põhjendatud mõista süüdistatavalt välja ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumusena 1267, 80 eurot. Kokku on põhjendatud mõista Evgeny Ekimenkolt välja ekspertiisitasud summas 1351, 80 eurot. 2.
6. Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Evgeny Ekimenkolt välja kokku 3456, 56 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 1460 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 1996, 56 eurot. 2.
7. Enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa esitas süüdistatava kaitsja taotluse jätta kõik menetluskulud riigi kanda, sh ka valitud kaitsjaga seotud menetluskulud. Nende menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks esitas kaitsja kohtule 19.06.2020 arve nr 190620/1F (KoTo, tl 96-97), mille kohaselt kohustub Evgeny Ekimenko hüvitama talle seoses õigusabi osutamisega kokku 15 398, 40 eurot.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt RKKKo 4-18-616/54, p 47.) Kohtu hinnangul on esindaja arvel kajastatud tunnitasu hind mõistlik. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (vt nt RKKKm 3-1-1-37-14, p 26.3;

1. oktoobri
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-15, p 11 ja 3-1-1-84-15, p 15.1). Arvel märgitud toimingud on vajalikud (v.a kohtupraktika analüüs 2 tunni ulatuses, sest õigusabiteenust osutava advokaadi puhul saab eeldada seda, et ta on niigi kursis kehtiva kohtupraktikaga ja tegemist ei olnud ka süüdistusega sellise paragrahvi järgi, mida kohtupraktikas esineb üliharva ning asjakohasele kohtupraktikale kaitsja kaitsekõnes ka ei viidanud) ja neile kulutatud aeg põhjendatud (v.a 19.06.2020 toimunud kohtuistung, mis kestis 09:00 kuni 10:20, s.o 1 tund ja 20 minutit ja seega mitte 5 tundi nagu on eeltoodud arvel kajastatud). Seoses süüdimõistva 24 kohtuotsuse tegemisega tuleb jätta Evgeny Ekimenko kokkuleppel kaitsja mõistliku suurusega tasu kui kriminaalmenetluse kulu

§ 175lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel Evgeny Ekimenko kanda.

2.88. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 2.89. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tulenevalt

§ 180

lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda, arvestades E. Ekimenko varalist seisundit ja resotsialseerumisväljavaateid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada ka toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, sest sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mis annaksid aluse jaatada E. Ekimenko äärmiselt kehva majanduslikku olukorda. Ka ei toonud kaitsja ega süüdistatav kohtuliku uurimise ajal välja ühtegi sellist aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumise. Arvestades seda, et süüdistatav pani toime tahtliku esimese astme isikuvastase vägivallakuriteo ja teda pole varasemalt karistatud, siis ei aita kohtu hinnangul ka menetluskulude osaline riigi kanda jätmine kaasa tema resotsialiseerumisele. Seda seetõttu, et kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena ei selgunud see, et Evgeny Ekimenko varalise seisundi ja kriminaalkorras karistatava tegevuse vahel esineks mingi seos. 2.90. Samas arvestades välja mõistetavate menetluskulude kogusuurust ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Kiik Rahvakohtunik 25 26