) § 371 lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
Jooksva viivise nõude esitamise korral liidetakse
lg 2 kohaselt hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.
lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega tuleks käesoleval juhul hagihinna arvutamisel liita põhivõla, intressi ja leppetrahvi nõuetele, mis on kokku 1500 eurot, ühe aasta eest arvestatud viivise summa. Kuna hageja ei ole täpsustanud, millise määraga hageja jooksva viivise väljamõistmist taotleb, ei ole kohtul võimalik hagihinda lõplikult välja arvutada. Hageja ei ole lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivule summas 45 eurot täiendavat riigilõivu tasunud. Riigilõivuseaduse lisas 1 ettenähtud väikseim riigilõivumäär on 75 eurot, seega ei võimalda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagi isegi osaliselt menetleda, mistõttu tuleb hagi tervikuna jätta menetlusse võtmata. 7.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust uue samasisulise hagiga kohtusse pöörduda. 8.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.