) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistus vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses menetletakse ka kindlustusandja nõuet, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 otsus 2-19-19561 p 14).
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6. Avaldaja soovib loobuda esitatud avaldusest seoses sellega, et puudutatud isikud on tema nõude rahuldanud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega (
Avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (
2 9. Avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik I on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud, samuti hüvitasid puudutatud isikud avaldaja menetluskulud. Arvestades eeltoodut, jäävad tsiviilasja menetluskulud
10.
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna avaldaja kinnitas kohtule, et ta ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist ja puudutatud isikutelt väljamõistmist, kuna kulud on talle juba hüvitatud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Puudutatud isikutelt avaldaja menetluskulusid välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.