1-19-5030 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Laura

§ 120

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati Andres Ahase eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2019.

a – 19.06.2019. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Andres Ahasele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.09.2017. a otsusega nr 1-17-8523 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Andres Ahasele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud ja 8 päeva vangistust. 16.11.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Andres Ahase vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on tema viienda vangistusega ning karistust kannab ähvardamise eest ja juurde on liidetud joobes juhtimise paragrahv. Tõdeb, et põhjus, miks vangistusse sattus, on alkohol ja valed tuttavad. Elama plaanib minna vanemate juurde, kellega saab hästi läbi. Soovib minna xxx tööle, mis asub kodu lähedal. Soovib probleemidega tegeleda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andres Ahas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andres Ahase tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab siiski, et süüdimõistetu Andres Ahase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Andres Ahas kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andres Ahas on ära kandnud kohtuistungi toimumise rohkem kui 12 kuud, s.o enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx. Elukoht vastab ka elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Eelöeldu tähendab seda, et Andres Ahase saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Positiivsena saab välja tuua järgmist:  kinnipeetav on osalenud alates 01.06.2020 motiveeritult tööhõives;  puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused;  ametnikega suhtlemisel on rahulikumaks muutunud. Rohkem positiivset kinnipeetava pikast vangistusest ei ole võimalik välja tuua ning kohtu hinnangul Andres Ahase puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Ehkki kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on isikut suhtlemiselt kirjeldatud ülbe ja üleolevana. Vangla materjalidest nähtuvalt on isiku enesehinnang kõrge, väljendudes ümbritsevate olude süüdistamises ja mõttevigadesse klammerdumises. Ka toimepandud kuritegusid on isik õigustanud ning pole suutnud selgitada nende tagajärgi. Hoolimata distsiplinaarkaristuste puudumisest, viitab süüdlase suhtumine siiski tõenäosusele, et vabanedes jätkub ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks. See aga loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks. Isikut on kriminaalkorras karistatud 11 korral, käesolevalt on tegemist tema viienda reaalse vangistusega. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud salajaste varguste, joobes juhtimiste ja karistuse kandmisest kõrvale hoidumise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud grupi mõju, sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk ning impulsiivsus. Praegust karistust kannab ähvardamise eest, mille soodusteguriks olid samuti sõltuvusprobleemid ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kõik eelnimetatu viitab ühtlasi väljakujunenud kriminaalsele käitumismustrile. Andres Ahasele on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikke karistusi. Sellest hoolimata on isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning on pannud katseajal toime ka uue kuriteo, mis teda karistust taaskord kandma ongi toonud. Kuna isik on endiselt jätkanud kuritegude toimepanemist, siis ilmselgelt pole karistused Andres Ahase käitumist püsivalt mõjutanud. Ka varasema ennetähtaegse vabanemisega