Obsah (9)

§ 442§ 187§ 459§ 129§ 173§ 174§ 162§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5063 Tsiviilasi G M hagi R M vastu elatis

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE /Kohtu märkus- Hageja nõuded/seisukohad on siin ja edaspidi kajastatud redigeerimata kujul/ 02.04.2020 saabunud meilis soovib hageja elatismäära vähendada hetkel 100 eurole, sest jäi töötuks (1.03.2020a seisuga) ja hetkel koroonaviiruse leviku tõttu ja majanduslanguse alguses ei ole tal enam sissetulekut ja maksimaalne elatismäär, mida ta suudab igakuiselt tasuda, on 100 eurot. Telemeedia kajastas märts 2020a Tartu Ülikooli põhjalikku uuringut, sellest oli ka televisioonis videoklipp, reaalsest, igakuisest kulust alla 12a lapsele ja see oli 300€ eurot ja kui hageja maksab hetkel 100 ja lapse ema maksab 100 ning riik toetab 60 euroga, siis see on kokku peaaegu 300 eurot, mis tähendab, et raskel ajal kokku hoides on hageja poeg R M söönud, soojas toas, pestud, terve, riides ja rõõmus. Viimase makse teostas hageja 10.03.2020a märtsikuu eest ette summas 262 eurot. Järgmise makse summas 100 eurot teeb hageja 10.04.2020a.(aprilli kuu eest ette). Hageja palub kohtul tema taotlus, tõsise kavatsusega oma poega toetada, vastu võtta ja mõista, et see 100 eurot elatismäär on hetkel tõesti maksimum, mida ta maksta suudab. Hageja palub kohtul hiljem, majanduslanguse lõppedes või hagejal töökohta leides, mitte sisse nõuda igakuise, senini hageja poolt makstud, elatismäära vahet ehk 262-100=162 eurot kuus, sest kunagi tööd leides on ta langenud ise nii sügavatesse majanduslikesse raskustesse, et sellest olukorrast toibumine võtab pikalt aega ja tagasiulatuvad nõuded muudaksid võimatuks tema edasise elu majandusliku tõusu ja kehvemal juhul satub ta tänavale rahaliste raskuste tõttu. Hageja palub kohtul ka lapse ema edasiulatuvat hagi tema vastu mitte arutlusele võtta, sest ta tõesti soovib oma poega toetada ja on ka kohut teavitanud enne järgmise makse teostamist oma võimalustest, mis tähendab, et ta on soovinud rahumeelset ja mõistvat lahendust kõikidelt osapooltelt. Korrigeeritult 30.04.2020 (tlk 12) esitatud hagi kohaselt palub hageja tühistada tsiviilasi 2-18-19002 kohtuotsus majandusliku olukorra ja asjaolude muutumise tõttu; vähendada Viru Maakohtu lahendiga tsiviilasjas nr. 2-18-19002 R M kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni kuus hageja puuduva sissetuleku ja majandusraskuste tõttu üheksaks kuuks tähtajaga kuni 1.01.2021a; mitte võimaldada kostjal hilisemat, tagasiulatuvat nõuet alimentide osas hagejalt sisse nõuda ja jätta hageja menetluskulud riigi kanda tema majandusraskuste tõttu. Hageja lisab tõendid: Kontoväljavõte tõendab puuduvat sissetulekut ja miinuses olevat kontoseisu. Varade nimekiri tõendab madalat varade väärtust ja raskesti realiseeritavust majanduslanguses. Hageja püsikulud: elatis hetkel 262 eurot, palve muuta 100 eurole, üürikulu 100, toit 200, hügieenitarbed 30, ravimid 20, telekommunikatsiooni- ja sidevahendid 50 ja riided, jalanõud 50 eurot. Riigikohus märgib lahendis 3-2-1-124-15, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12) (p 11). Kostja vastuse osas märgib hageja, et kostja poolsed screenshotid ja muud dokumendid on fabritseeritud ja kohut eksitavad, sest: 2 1) mitte ükski kostja esitatud dokument et tõenda, et hageja töötaks hetkel. Hageja ütleb, et tööd otsida sotsiaalmeedias ei ole kuritegu, aga kahjuks on hetkelise majanduslanguse ajal tööpakkujad jäänud ootama majanduse stabiliseerumist ja seega on tööturg hääbunud. 2) Hageja poolt kohtule esitatud varade nimekiri oli, on tõene, aga kostja püüe kohtule näidata justkui hageja varad on kõrgema väärtusega ja hageja on nö “petis“, on soov hagejat mustata hageja järele ahistavalt luurates, sest hageja kirjutas kohtule varade soetusmaksumuse. Hagejal on õigus püüda varasid kallimalt müüa, aga kahjuks müük ei ole õnnestunud, varad on alles ja nüüdseks ka antud kohtuasja raames kohtutäitur Kaire Põlts poolt arestitud ja arest halvendab hageja võimalusi tasuda alimente. 3) Hageja poolt loodud ettevõte Xxxx OÜ tegutses aktiivselt 2019a lõpus ja 2020a alguses ja hageja väidabki, et ta sai ka palka ettevõttest kuni märts 2020a, aga peale seda on sissetulek peatunud. Kostja püüe näidata kohtule, et hagejal on ettevõte ja kindlasti on ka hagejal pudrumäed, piimajõed ei vasta tegelikule hageja maj.olukorrale ja juriidilise keha 2020a majandusaruanne tuleb esitada 2021a kevadeks, mis tähendab, et kostja püüdlus hagivaidlusesse kaasata hageja ettevõte, ei ole antud tsiviilasja raame asjakohane ja on kostja poolne püsiv ahistamine. Hageja juhib kohtu tähelepanu faktile, et juriidiline keha-ettevõte ka ei vastuta alimentide tasumise eest. 4)Hageja tunnistab, et on püüdnud kunagi kinnisasju müüa, aga kindlasti mitte 2020a (kostja dokumendid on vanad ja kohut eksitavad, sest neil pole kuupäevi, aastat) ja siinkohal ei ole kostja dokumendid asjakohased, ausad ja kostja püüab peale kõikide varasemate ahistamiskatsete siiani jälitustegevusega ahistada ja eraelu häirida. 5)Hageja tunnistab, et on ka sõidukeid püüdnud kunagi müüa, aga täna on mõlemad sõidukid alles ja kohtutäitur Kaire Põlts poolt antud kohtuasja raames arestitud. Hageja on ka elu jooksul sotsiaalmeedias antud sõidukitele varuosi ostnud ja müünud ja viimati müüski hageja ühe sõiduki alt valuveljed (auto seisab kivide peal), et alimente maksta. Siinkohal ei ole kostja dokumendid sõidukite kohta asjakohased, ausad ja kostja püüab peale kõikide varasemate ahistamiskatsete siiani jälitustegevusega hagejat ahistada ja eraelu häirida. 6)Hageja varad on arestitud, pangakonto on arestitud. Hagejal ei ole isegi võimalik varasid müüa, et alimente maksta, aga siiani, ka 10.06.2020a juuni kuu eest ette, on hageja maksnud 100 eurot alimente, nagu on lubanud hagi alguses. Hageja palub jääda kohtul algse hageja hagiavalduse sisu juurde ja hageja palub kohtul mitte võtta arvesse kostja dokumente ja meeleheitlikke püüdlusi hagejat kohtu ees mustata hageja vastu valedokumente esitades. Hageja ei oska hetkel kohtule menetluskulusid välja tuua, sest hageja kaitseb end raske majandusliku olukorra tõttu isiklikult aga hageja ei välista menetluskulude tekkimist. Garry Männiste esitas hagi ja hagi saabus 03.04.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja, mis on registreeritud hagiavaldusena elatise vähendamise nõudes ja G M teavitas ka käesolevast hagist L I nõudel täitemenetluse 15.04.2020a alustanud kohtutäitur Kaire Põlts-i aga Kaire Põlts siiski alustas täitemenetlust, arestis G M varad ja kontod, mis tähendab, et G Ml on piiratud varade müümise ja kontolt maksete tegemise võimalus, mis aga tähendab, et ka juuni 2020a alimendimakse teostamine on piiratud. Mai 2020a alimendimakse jõudis hageja teostada enne konto arestimist. Hageja palub vähendada Viru Maakohtu lahendiga tsiviilasjas nr. 2-18-19002 R M kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni kuus hageja puuduva sissetuleku, puuduva tervisekindlustuse, kehva tervise ja majandusraskuste tõttu minimaalselt tähtajaga 1.01.2021a. G M tervis on halvenenud alates august 2018a, selle põhjusteks on mitmed kohtuasjad L I poolt, pidev majandusliku olukorra raskendamine ja tänaseks juba 22 ja rohkemaks kuuks ühise poja äravõtmine L I poolt. Hagejal puudub usk ja lootus olukorra paranemisse. Lubab kõiki osapooli koheselt teavitada paranevast sissetulekust ja tervisest. 3 Hageja palub kohtul tühistada täitemenetluse alustanud kohtutäitur Kaire Põltsi nõue, sest G M teavitas kohut hagiga ennem majandusraskustest tingitud esimesest vähendatud alimendimakset, mis tähendab, et hageja soovis, et kõik osapooled teaksid maj. olukorrast. Kaire Põlts täitemenetlus halvendab hageja olukorda veelgi ja tekitab majandusliku olukorra, kus alimente ei ole võimalik üldse maksta. Hageja palub kohtul muuta algse alimendivaidluse tsiviilasjas nr. 2-18-19002 tehtud otsust hageja kasuks; kõiki hageja fakte, selgitusi ja tõendeid võtta arvesse; teha kostjale ettekirjutus koheselt lõpetada ahistav jälitamine hageja suunal, vastasel korral peab hageja oma eraelu rahu tagamiseks andma kostja kohtusse KarS paragrahv 157 punkt 3 alusel korduva jälitamise, ahistamise ja eraelu häirimise alusel. KOSTJA VASTUVÄITED 2.Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Hageja ja kostja poolt on tsiviilasja nr 2-18-19002 raames sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:1) G Ml on kohustus maksta elatist R M ülalpidamiseks alates menetlust lõpetavast määrusest igakuuliselt 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus kuni lapse täiealiseks saamiseni ja 2) G Ml on õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuulisest elatisest eelnevalt maha arvata 50% perehüvitiseseaduse § 17 lg 3 alusel hagejale makstud igakuuliselt lapsele makstavast toetusest. Hageja töötus ja COVID-19 viirus Hageja jäi väidetavalt töötuks 01.03.2020, ehk ajal, mil COVID - 19 polnud maailmapilti eriolukorra loojana või pandeemiana üldse veel tekkinudki. Seega ei ole hageja väidetav töötuks jäämine ja Covid-19 kuidagi omavahelises seoses. Hageja töötab ehitussektoris – see paistab nii hageja enda poole 19.11.2019 asutatud ja oma elukohta registreeritud ettevõtte xxxx (xxxx) tegevusala järgi „mujal liigitamata eriehitustööd“. Hageja on nii selle ettevõtte ainuosanik kui ka ainuke juhatuse liige. Hageja pole seda ettevõtet oma omandina kirjeldanud ja on seda varana kohtu eest varjanud. Selgelt hageja mh ehitustegevusega ka peale 01.03.2020 väidetavat töötuks jäämist tegeleb – mh viimati 17.04.2020 kuulutas ta end sotsiaalvõrgustikus Facebook ehitustööde tegijana. Ehitusettevõtjate liidu kodulehel aga (eeel.ee) on näha, et ehitussektor saab riigilt Covid-19 olukorraga seoses 145 miljonit eurot toetust (http://eeel.ee/ehitussektor-saab-riigilt-rahasusti ) ning ka toetused nt korterelamute renoveerimisele on tõusnud võrreldes eelmise aastaga (http://eeel.ee/korterelamute-rekonstrueerimistoetus-tuleb-sel-aastal-uute-tingimustega). Seega saab ehitussektor olukorra üleelamiseks olulisel määral toetusi ning nii Covid-19 kui sellega kaasnev võimalik majanduslangus ei saa olla takistuseks töö tegemisel ehitussektoris. Lisaks eeltoodule ei ole hageja oma väidete tõendamiseks esitanud ainsatki tõendit ei oma töötuse ega selle seotusega Covid 19 pandeemia olukorraga Hageja poolt Tartu ülikooli uuringu kuulmine Kostja hinnangul ainuüksi fakt, et hageja on kuulnud elatist puudutavat uuringut, pole aluseks elatise vähendamisele. Kostja nõustub, et uuringud saavad olla aluseks õiguskorra muutmisele, kui antud olukorras õiguskord ise kehtivalt on sätestanud elatismiinimumi. Pooled ja kohus on kehtiva õiguskorraga seotud. Ka Hageja ise on sellega kompromissi sõlmides nõustunud. Hageja vara väärtus Kostja hinnangul on hageja oma toodud vara loetelus moonutanud nii vara väärtust kui selle koosseisu. Kostja vara koosseisu kuulub veel vara, sh. kuulub sinna OÜ xxxx 100% osalus. Sõiduauto xxxx, 1995a on hageja hinnanud väärtusega 500 eur. Samas kui hageja ise on sedasama autot müünud kiirmüügihinnaga 1000 eurot. 4 Sõiduauto xxxx, 2001a, väärtuseks on hageja hinnanud 800 eur. Kiire otsing autode müügikuulutuste internetikeskkonnas näitab, et 2001a xxxx keskmine müügihind on 1421,7 eurot. Kinnisasi xxxx, majaosa on hageja hinnanud selle väidetava soetusväärtuse järgi 200 eur vääriliseks. Tegelikkuses müüakse sarnaseid kinnisasju aga keskeltläbi hinnaga 3109 eur. Kinnisasi xxxx, korteri, on hageja hinnanud selle väidetava soetusväärtuse järgi 200 eur vääriliseks. Tegelikkuses müüakse sarnaseid kinnisasju aga keskeltläbi hinnaga 5683,33 eur. Ka hageja ise on hinnanud oma kinnisvara vähemalt sedavõrd kõrgelt, et loodab saada sellevastu elamumaad xxxx või xxxx. Hageja on seega varjanud oma vara koosseisu ning selgelt moonutab oma vara tegelikku turuväärtust, et kohtule ilmestada oma väidetavat halba majanduslikku seisu. Tema vara on kordades kallim, vara koosseis suurem ning kogu see näilikkus on kantud soovist näidata enese olukorda kohtule tunduvalt halvemana kui see tegelikult on. Ühtki tõendit hageja oma vara tegeliku väärtuse kohta esitanud pole. Hageja väited vara väärtuse kohta on paljasõnalised. Hageja pangaväljavõte tema halva majandusliku olukorra tõendina Hageja on esitanud 1 kalendrikuu pangaväljavõtte tõendamaks oma majanduslikku halba olukorda. Kostja on seisukohal, et esitatud pangaväljavõte ei tõenda soovitut ning annab aluse kahelda ka muudes kostja väidetes ja seisukohtades ning seda eelkõige järgmiste asjaolude tõttu: Sedavõrd lühikest perioodi kattev pangaväljavõte ei anna sisuliselt mingit infot isiku tegelike kulude ja tulude kohata. Kalendrikuu on liiga lühike aeg selleks, et teha sellest pikale ulatuvaid järeldusi – eelkõige lapse ülalpidamist puudutavaid järeldusi. Väljavõte „räägib“ aga sellest, et meie majanduslikult sedavõrd halvas olukorras hageja on sunnitud oma ülalpidamist oma pojale vähendama seetõttu, et ta saaks ise käia väljas söömas ning ka suitsetamine on olulisem, kui oma poja ülalpidamine. Kostja juhib kohtu tähelapanu ka asjaoludele, mida väljavõttest ei nähtu – hageja on sedastanud, et tema igakuiste väljaminekute hulka kuulub mh üüri tasumine 100 eur kuus. Konto väljavõte, milline on mõni päev pikem kui kalendrikuu, ei sisalda üüri kannet. Seega on hagejal konto väljavõttes kajastamata kulusid. Kuna konto väljavõttest ei kajastu ka sularaha väljavõttu, on selge, et üürikulu katmiseks tuli hagejal kasutada ka tulu, mida konto väljavõte ei kajasta. Seega on hagejal ka tulusid, mida ta ei kajasta ja mida ta ei nimeta hagiavalduses. Hageja varjab oma tulusid kohtu eest. Hageja tegelikud motiivid Reaalses elus on hageja olnud kogu aeg sisuliselt seisukohal, et ta ei peagi üldse oma pojale rohkem ülalpidamist maksma kui `a 100 eurot kuus. Tsiviilasjas nr 2-18-19002 raames 18.06.2019 toimunud kohtuistungil selgitas Hageja mh järgmist: “ /…… minu käest nõutav elatis on oluliselt suurem kui varasema kooselu jooksul lapsele on kulunud kõiki vajadusi kattes. Lapse emale laekub ka lapsetoetus. Varasema kooselu jooksul oli lapse väljaminek kuni 300 eurot, selle raames on saanud ostetud kõik vajaminevad mänguasjad, söök, elukoht, riided, meelelahutus. Täna ema poolt näidatav kulu lapsele jääb 600 euro raamesse, mis on 100% rohkem kui varasemalt on lapse peale kulunud. Laps ei ole oluliselt vanemaks saanud ja tema väljaminekud ei ole oluliselt suurenenud. Pakun summaks 125 eurot. Varasemalt sai hakkama 300 euroga ning see mõlema vahel ära jagatuna ning maha tuleb on arvestada ka lapsetoetus…./“. Ka tolles menetluses, sarnaselt käesolevas menetluses olevale hagile, on hageja poolt kohtule väide, et lapsele kulub vaid 300 eur kuus. Kuigi kostja selle väitega ei nõustu, tuleb tõdeda, et tegelikult pole ju hageja hinnangul lapse olukord kuidagi muutunud, ta on sisuliselt samal seisukohal, kui varasemas elatisasja menetluses. Selles olukorras G M ju kompromissi sõlmiski. Tegemist on olukorraga, kus hageja lihtsalt ei ole rahul sõlmitud kompromisslepinguga ning soovib sellest sisuliselt taganeda, kuigi põhjuseid elatise muutmiseks, eelkõige selle vähendamise suunas pole. Selgelt ja värvikalt kajastub see nt G M e-kirjavahetuses oma esindajaga sõlmitud kompromissi asjas, mille esindaja esitas kohtule kui usalduse puudumist tõendava dokumendi. 5 Olgu märgitud, et kõnealune toiming päädis esindaja eemaldamisega menetlusest ning G M poolt oma esindaja kohta kaebuse tegemisega Eesti Advokatuuri. Viidatud kirjavahetuse sedastas G M selgelt pahameelt „/…..Millist kokkulepet te alimendivaidluses võiduks pidasite? T.M.H te võiksite aru saada, et teie töö vili on sisuliselt
3. Lootsin teist rohkemat…./, et kompromiss üldse sellisel kujul sõlmitud sai.“ Hagis olev viide riigikohtu praktikale Hageja viitab oma hagiavalduses riigikohtu lahendile nr 3-2-1-124-15 ja sedastab, et sellest nähtub, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Kostja on seisukohal et see sedastus on kontekstist välja rebitud ja on kontekstita eksitav. Tõepoolest on riigikohus jõudnud sellisele järeldusele lahendi punktis 11, öeldes, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Riigikohus läheb sellest aga edasi ja leiab punktis 13, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
6. aprilli
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral. Seega tuleneb sellest Riigikohtu lahendist, et miinimummääras elatise puhul pole vaja tõendada lapse vajadusi ning seda ka mitte elatise suuruse muutmise korral. Kostja seadusliku esindaja olukord Jättes kõik tõendid ja väited kõrvale, kui ka hüpoteetiliselt eeldada, et hagejal lapse isana on ajutiselt majanduslikult raske, ei ole ta ainuke, kes tänases ülemailmses olukorras raskustes on. Nimelt sai kostja seaduslik esindaja L I oma tööandjalt suuliselt 06.05.2020 ja kirjalikult 11.05.2020 teada, et tema tööleping lõpeb 29.05.2020 ning seda ei pikendata. Seega vähenevad selgelt ka lapse ema võimalused lapse ülalpidamiseks. Kokkuvõte Hageja pole esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et on olemas reaalne alus ja vajadus elatise vähendamiseks. Kõik hageja väited on paljasõnalised. Hageja motiiv hagiavalduse esitamisel pole tegelikult mitte elatise vähendamine, vaid L I läbi erinevate kohtuprotsesside läbivalt ilmestunud psühholoogilise surve avaldamine. Ka L I kaotab töö, mis nüüd siis G M arust toimuma hakkab? Laps peab jääma üldse toiduta? Peavarjuta? Riiteteta? G M on töövõimeline lapse isa. Lapse isana ta oma õigusi soovib kehtestada täies määras, sellega kaasnevaid kohustusi ta aga kanda ei soovi. Selline olukord pole lapse huvides. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud. 6 4.Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on

§ 459

kohaselt alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Sealjuures tuleb tuvastada, kas need asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suurust muuta. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. 5.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. 6.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kostja isa ja vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja ei ela koos kostjaga ja seega ei osale hageja vahetult ka kostja ülalpidamisel. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas hagejal on kohustus kostjale maksta elatist või mitte. Vaidlus on selle üle, millises summas peaks hageja osalema lapse ülalpidamises. 7.Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus ühe lapse kohta 8.Seadusandja on elatise miinimumsuuruse kehtestamisega eeldanud, et selle kahekordne määr katab lapse eeldatavad kulud ja seega miinimumpalga suurenemisel on kostja õigustatud vastavas suuruses elatist ka saama. Vaidlust ei ole selle üle, et vastavalt poolte poolt eelmises tsiviilasjas (tlk 41) kokkulepitule arvestatakse elatisena makstavast miinimumsuurusest maha 50% kostjale makstavast peretoetusest. 9.Hageja peab tõendama, et eelmise lahendiga võrreldes on muutunud need asjaolud, mis annaks aluse elatise suurust muuta hagis taotletud ulatuses. 10.Elatise suuruse muutmise aluseks saab olla kohustatud isiku ehk antud juhul hageja varandusliku olukorra ja kostja vajaduste oluline muutumine võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 kohaselt saab elatise miinimumsuuruse muutumisel eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused. Kuna eelmise lahendi tegemise ajal oli miinimumsuuruseks 270 eurot ja alates 2020 on selleks 292 eurot, siis RK lahendi alusel saab lugeda, et 22 euro võrra on eeldatavalt suurenenud ka lapse vajadus. Miinimumelatise piires lapse vajadusi kostja tõendama ei pea. 11.Riigikohus oma 07.02.2018 tehtud lahendis tsiviilasjas nr 2-15-15909 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). 12.Hageja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. 7 13.Hagi asjaoluna ehk elatise vähendamise alusena pidanuks hageja esile tooma ja tõendama, et sõltumata elatise miinimumsuuruse muutumisest, ei ole lapse vajadused kas muutunud või on vähenenud, ja et seetõttu ei peaks hageja enam elatist niipalju maksma, kui määras kehtiv kompromissimäärus. Hageja sellele tuginenud ei ole. Hageja arvamus, et kostja peaks hakkama saama tema poolt makstava 100 euroga, ema poolt lapse ülalpidamises samaväärses ulatuses osalemisena 100 euroga + 60 euroga peretoetuse näol, ehk 260 euroga, on meelevaldne ja subjektiivne. Nimetatud summa on väiksem isegi 2019 kehtinud elatise miinimumsuurusest, rääkimata sellest, et 2020 ehk juba rohkem kui pool aastat on miinimumsumma ehk lapse tõendatud vajadus veel suurem. 14.Hageja on viidanud, et ta on lugenud Tartu Ülikooli põhjalikku uuringut ja et selle kohaselt on alla 12 a lapse igakuine kulu 300 eurot. Eeldatavalt on hageja silmas pidanud elatist puudutavat RAKE uuringut. Kohus nõustub kostjaga, et üksnes uuring ei anna aluseks elatise vähendamiseks alla miinimumsummat. Uuringu tulemina pole seni veel muudetud seadusandlikku regulatsiooni ehk elatise miinimumsuuruse seostamist Vabariigi Valitsuse määratava töötasu alammääraga. Kohus möönab, et elatise miinimumsuuruse tasumine on kohustatud isikutele aja jooksul muutunud ebamõistlikult koormavaks, kuid kohtul puudub alus seadusjõus olevast regulatsioonist mööda vaadata ja seda eriti olukorras, kus elatise vähendamiseks PKS 102 lg 2 alusel puudub alus- elatise vähendamist taotleva hageja varanduslik seisund võimaldab tal nõuetekohase suuruses elatisnõude täitmine tagada. Hagejal on ekslik arusaam, et hinnang tema varanduslikule seisundile kujundatakse vaid töötasu saamise/mittesaamise alusel. 15.Hageja väidab- hagi asjaoluna-, et tema varanduslik olukord on muutunud. Hageja väide, et tal hetkel puudub töökoht, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Elatise suuruse muutmise võimalus ei ole mõeldud toimima kohustatud isiku igakordsel töösuhte lõppemisel. Kohus nõustub kostjaga, et hageja töösuhte lõppemine ei ole seostatav koroonakriisiga ja isegi kui oleks, siis hagejal ei ole mingit subjektiivset takistust uue töö otsimiseks. 16.Hageja väidetav halvenenud tervis on tõendamata. 17.Hageja (tõendamata) väide tema kontode arestimise kohta, ei ole arvestatav vähendamise alusena. elatise 18.Kohus nõustub kostjaga, et hageja on oma vara koosseisu ja väärtuse esitanud eksitavalt. Vara koosseis on hagis märgitust suurem. Hagi lisaks olevas vara loetelus (tlk 18) ei ole märgitud, et hageja on ka OÜ xxxx (tlk 44) omanik. Hageja on oma vara väärtust näidanud selgelt väiksemana kui on analoogse vara väärtused vastavalt kostja poolt esitatud tõenditele (tlk 48-51) tuvastatavad erinevates varaportaalides nähtavate keskmiste turuhindade kaudu. Eeltoodu annab aluse väita, et isegi kui möönda, et uue töösuhte leidmine koheselt peale eelmise töösuhte lõppemist ei pruugi alati õnnestuda, siis see võib, aga ei pea, viivitamatult mõjutama hageja võimet ennast ja oma alaealist last üleval pidada. Hagejal pole oma varandusliku seisundi parendamiseks takistust oma arvukat vara elatise tasumise kohustuse täitmiseks realiseerida. Hageja ei pea, kohustuste olemasolu korral, omama mitut sõiduautot ja mitut kinnisasja. 19.Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt 1-kuulise perioodi kohta esitatud pangakonto väljavõte (tlk 16) ei anna indikatsiooni hageja tegelike kulude-tulude kohta. Tõendist nähtuvad sisuliselt vaid toidukaupluste ja tanklate külastused-arved, kuid puuduvad andmed hageja muude elukondlike, vältimatute püsikulude kohta. Asjakohane on kostja märkus, et kuluna ei nähtu nt ka 30.04.2020 hagi (tlk 13) tõendite alapealkirja all ära toodud kulud üürile summas 100 eurot, mis eeldatavalt peaks olema tasutud vähemalt kord kuus. Eristavad ei ole kontoväljavõttelt ka 8 väidetud kulud hügieenitarvetele 30 eurot, ravimitele 20 eurot (on 11.79, mis on ligi 2x väiksem väidetud kulust), sidekulud 50 eurot ja riided- jalanõud 50 eurot. Hageja püsikulud on eelnimetatud väite kohaselt kokku (arvestades elatiseks 100 eurot) 550 eurot. Hageja pangakonto kohaselt on väljaminekud 1-kuulise perioodi kestel olnud poole väiksemad. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ostab nt riideid või tasub sidekulusid erinevates tanklates või toidupoodides. Seega on kohtu hinnangul hageja oma väidetega kohut eksitanud, mistõttu kohus peab eluliselt usutavaks kostja seisukohta, et hagejal peavad olema muud vahendid ja muud sissetulekud, millede liikumine ei nähtu hageja esitatud pangakonto väljavõttelt. 20.Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks hagejale aluse taotleda elatise vähendamist summani alla miinimumsuurust, ei esine. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra ja mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Antud juhul ei ole hageja aga ei väitnud ega tõendanud, et tema puhul oleks tegemist (osaliseltki) töövõimetu isikuga. 21.Kohus nõustub hagejaga, et tõepoolest sellele asjaolule, et kostja esindaja saab peretoetusi, tuginemisel oleks teoreetiliselt võimalik taotleda elatise vähendamist ja väljamõistmist miinimumist väiksemas summas, kuid selleks peavad (asjakohase kohtupraktikana nt Riigikohtu 28.03.2018 otsus nr 2-16-11905, 07.02.2018 otsus nr 2-16-118651, 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-3517 ja 3-2-1-174-16 kohaselt) samaaegselt esinema ka muud asjaolud, nt et kostja vajadused on väiksemad, mida eeltoodu kohaselt hageja tõendanud ei ole ja/või et hagejal on halb varanduslik seisund, mis ka pole osutunud tõendatuks. 22.Riigikohus on nt 28.03.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-16-11905 mõjuvaks põhjuseks, mis lubab PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, lugenud asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist õigustatud saama hagejate emal on õigus saada lapsetoetust. 23.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja seaduslik esindaja saab peretoetust, aga see tähendab, et kui saadavale peretoetusele lisada hagis taotletu kohaselt hageja poolt seni- kompromissimäärust eiravana- elatisena tegelikult tasutud 100 eurot, siis on kostja vajaduste katmiseks reaalselt rahalisi vahendeid 160 (hageja elatis pluss toetus) euro ulatuses. Seda on ilmselgelt liiga vähe ja sellise summa puhul ei saa nõustuda hageja väitega, et ka kummagi vanema 100 eurose osalusega ja hüvituste-toetustega summas 60 eurot (ehk kokku 100+100+60) saab lapse vajadused kaetud. Selles summa vaid toidugi peale arvestamisel jääb igapäevaseks kulutuseks 8,6 eurot. Tervislikku, vaheldusrikast toitu on kasvavale lapsele sellise ratsiooni juures keeruline tagada. Lisaks on aga lapsel ka muud vältimatud püsikulutused, mida ära jätta on keeruline või võimatu: riidedjalanõud, osa eluasemekuludest, ravimid, hügieenitarbed, tänapäeva ühiskonnakorralduse juures tuleb ka sidekulud juba lugeda vältimatuks püsikuluks jms. Seega, lapse vajaduste katmiseks ei piisa lapsetoetusest ja hageja poolt senigi tasutavast 100 eurot suurusest elatisest. 24.Kohus leiab, et hageja on eelmisega lahendiga võrreldes „asjaolude mittemuutumise“ ise tekitanud. Hageja on oma varandusliku võimetuse/võimekuse ise oma tegevusega hoidnud sellises konditsioonis, mis tema- põhjendamatu- arvamuse kohaselt välistaks temalt elatise nõudmise miinimumelatise suuruseski. 9 25.Kohus leiab, et hagejal on võimalik oma varanduslikku seisundit parendada. Riigikohus oma 13.02.20018 lahendis tsiviilasjas nr 2-16-2343 on märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). 26.Hageja 11.06.2020 selgitustes (tlk 65) märgib hageja resolutsiooni punktis 1., et „hageja palub jääda kohtul algse hageja hagiavalduse sisu juurde“. Eeltoodust lähtuvalt on kohus menetlusse võtnud hagi elatise vähendamise nõudes ning ei analüüsi ega hinda 11.06.2020 selgituste resolutsiooni punktides 5 ja 8 esitatud võimalikke (mis on sel kujul ebaselged) nõudeid. Kohus ei käsitle käesoleva elatise vähendamise nõudega hagi raames ka 30.04.2020 hagi resolutsiooni p 3 ja asjaolude p 3 märgitut, kus hageja palub „mitte võimaldada kostjal hilisemat, tagasiulatuvat nõuet alimentide osas hagejalt sisse nõuda“. Kehtiva kohtulahendi alusel elatise võla sissenõudmise õigust on hagejal võimalik vaidlustada, vastavate asjaolude esinemisel, nõuetekohaselt eraldi vormistatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Sellise hagi hüpoteetiline esitamine tulevikus ei takista käesoleva elatise vähendamise nõudega hagi lahendamist. Tõendid. 27.Kohus on esitatud tõenditele viidanud kohtuotsuse põhjendavas osas. Kostja esitatud istungiprotokolli tsiviilasjas 2-18-19002 ja hageja kirjavahetust oma eelmise menetluse esindajaga ei pea kohus antud vaidluse lahendamiseks vajalikuks, sest kohus ei hinda hagi lahendamiseks seda asjaolu, mille tõendamiseks need on esitatud, ehk hageja tegelikke motiive. Hageja ei ole kostja vastuse osas esitatud seisukohas (tlk 65) vaidlustanud asjaolu, et L Iu töösuhe tema senise tööandjaga lõpeb, mistõttu kohus ei pea vajalikuks sellel tõendil eraldi peatuda. Hagi hind 28.Kohus selgitab menetlusosalistele, et

§ 442lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind.

Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise muutmise nõude hagihind (262-100=162 x 9) =1458 eurot.

Menetluskulud 29.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise/muutmise hagi läbivaatamise eest. 30.Hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Hageja ei ole menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust esitanud, kuid palub jätta kostja menetluskulud arvesse võtmata. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ajaline kulu õigusabile kokku 6h 15 minutit. Esinduse tunnihind selle kliendile oli 100 eurot+ käibemaks, taotletav menetluskulu suurus on seega 750 eurot (s h käibemaks). 10 31.Kohus leiab, et kulud ei ole täies mahus põhjendatud. On ootuspärane, et hagiga tuleb tutvuda, kuid käesolevas asjas on hagi erinevad versioonid olnud väga lakoonilised ja on ootuspärane, et koostada tuleb kostja vastus kostjapoolse menetluses osalemise põhidokumendina. Konsultatsioonid ja määruse lugemine ei ole sellised tegevused, mis peaks saama vastaspoole poolt hüvitatud. Menetluskulu nimekirja koostamist on kohtupraktika (vt nr 2-18-7550 Tartu Ringkonnakohtu lahendi seisukoht) kohaselt peetud küll põhjendatud ja vajalikuks kuluks, kuid antud vaidluse puhul ei pea kohus vajalikuks sellega seonduvat ajakulu-30 min- arvestada ei kulude jaotuse ega selle rahalise väljamõistmise osas. 32.

§ 164

lg 3 erinormina kohaldamisele ei kuulu, sest antud menetlust ei ole põhjustanud kostja. Menetluskulude jaotuse aluseks on

§ 162

lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolele, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 33.Kohus leiab, et elatise vähendamise hagis on ebamõistlik jätta kostja kulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus nõustub hagejaga selles, et see pingestab elatise maksmise kohustuse täitmise võimalikkust. Kohus peab aga võimalikuks ja vajalikuks jätta hageja kanda kostja kulud osaliselt seetõttu, et hageja pidanuks rohkem kaaluma elatise vähendamise hagi perspektiivikust. Kohus jätab kostja põhjendatud kuludest, so 300. eurost kostja enda kanda 150 eurot ja mõistab 150 eurot + käibemaks, ehk 180 eurot välja hagejalt kostja kasuks. 34.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 31.08.2020 kohtuotsus 2-20-5063 jõustus 28.01.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Kai Rosar referent 11