lg 1, 2 järgi on leping pooltele siduv.
lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita kooskõlas lepinguga ja seadusega.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel TsÜS 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lepingu ülesütlemine on TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing, kuivõrd on suunatud õigusliku tagajärje saabumisele ehk võlasuhte lõpetamisele. TsÜS § 84 lg 1 I lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
lg 1 järgi võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtajaga lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Võlasuhe, antud juhul leping, lõpeb
186 p 6 järgi lepingu ülesütlemisega.
lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse paragrahv 325 lõigete lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on ülesütlemine tühine, kui viidatud nõudeid pole järgitud. Eeltoodust tulenevalt saab lepingu pool teisele lepingupoolele lepingu erakorraliselt üles öelda, kui on olemas ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused (põhjus) ja formaalsed eeldused ehk järgitud on ülesütlemise korda, avalduse vormi ja tähtaegu.
lg 2 p 2,4 järgi hagejale selget öelnud, millal leping üles öeldakse, samuti kuidas saab vaidlustada lepingu ülesülemist ja millise tähtaja jooksul saab seda ülesütlemist vaidlustada. Kirjavahetusest saab järelda, et jutt käib lepingu lõpetamist üüritud asja kohta xxxx ja seda põhjusel, et üüritud ruume ei saa selles esinenud uputuse tõttu kasutada. Nii on võimalik aru saada, et leping on üles öeldud üüritud ruumidele ja näidatud on ära ka ülesütlemise põhjus
lg 2 p 1,3 järgi, kuid kuna näitamata on ära
lg 2 p 2,4 järgi lepingu ülesütlemise kuupäev, ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg, siis ei vasta ülesütlemine
Eeltoodu alusel on õige hageja väide, et lepingu ülesütlemine hagejale on kooskõlas § 325 lg 5 järgi tühine. Kuivõrd lepingu ülesütlemine on tühine, ei ole sellel õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 I lause järgi ning kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemine oli tühine. Kuivõrd kostja ei ole järginud üürilepingu ülesütlemise korda
lg 1, 2 p 2, 4 järgi, siis on ta rikkunud lepingut sellega, et on lepingu lõpetanud alusetult ehk lepingu lõpetamine ei vasta
ÜS § 67 lg 1 tulenevatele nõuetele. Selle tõttu ei pea kohus analüüsima ülesütlemise materiaalõiguslikke eeldusi ülesütlemise põhjuseid ja kostja vastavaid väiteid ega hinnangut esitatud fotodele (tl 67A-67C) ja kostja saadetud videole eluruumist (kostja 24.03.2020 vastuse lisa, vt infosüsteem). Eeltoodu tõttu ei ole vaidluses tähtsust sõnumivahetuses ( lk 82, 25.06.20 dokumendi lisa), mille kohuselt oleks hagejat ähvardatud, et hageja koliks välja, muidu kutsutakse politsei. Kahju
lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi on lepingulise kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 3 on sätestatud, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seetõttu hõlmab otsene varaline kahju ka õigusabikulusid, mida kahjustatud isik kannab oma kahjunõude maksma panemiseks ja nõude esitamiseks. Hageja on esile toonud, et kostja lõpetas lepingu ja hageja oli sunnitud kiiresti korterist välja kolima. Ärakuulamisel selgitas, et lepingu etteteatamine oli 3 päeva ja hageja oli sunnitud välja kolima 05.08.19 ja leidma 1 ööks hotelli ja uue üüritava eluruumi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Hotell Xxxx reserveeringu kinnitusega, et kulu oli 08.08.19-09.08.19 58 € (lk 13, hagi lisa 7). Samuti on hageja tõendanud uue üürilepinguga, et uue eluruumi üür oli 530 eurot kuus (Xxxx tn üürileping, tl 14. hagi lisa 8). Vaidlusaluse üürilepingu järgi oli üür uus 400 €. Seega oli uue üüritud eluruumi üür 130 eurot kuus kõrgem varasemast üürist ja vastav hageja väide on tõendatud. Vaidlusalusest pooltevahelisest üürilepingust nähtuvalt pidi üürileping korraliselt lõppema 17.10.19. Kuna hageja on väitnud, et ta kolis välja 05.08.19 ja kuna pooltevaheline üürileping pidi lõppema 17.10.2019, siis oli hageja sunnitud
lg 2 järgi, mis on seoses kostja poolse kohustuse rikkumisega, mis seisnes selles, et ta ei öelnud lepingut üles seaduses sätestatud korras. Sellise kulu kui kahju tekkimine pidi olema
lg 3 järgi kostjale ka üürilepingut sõlmides ette nähtav ehk et kui ta lõpeb lepingu ebaõigesti ja teine lepingu pool peab üüritud ruumidest enne lepingu tähtaega välja kolima, et siis võivad tekkida teisel lepingu poolel kulud. Selline kahju kuulub kostja poolt hagejale
Hageja on tõendanud, et kolimiseks kasutatava sõiduk hind oli 05.08.19 29,29 € (väljavõte teekonnast) (tl 12). Hageja on tõendanud K. Y. Ö. seletuskirjaga 21.09.20 (tl 91), et kasutas kolimiseks sõbra abi, kes elas Tartus ja sõitis kolimiseks hagejale appi Tallinnasse. Hageja on tõendanud bussipiletiga Tartu – Tallinn- Tartu marsruudil, et bussipiletite hind kokku 20 eurot (hagi lisad 3, 4). Lisaks on ta tõendnaud, et kasutas taksot, et minna kolimisauto juurde ja selle juurest ära uude elupaika, millega seoses kandis kulusid 6,90 € 05.08 marsruutidel xxxx ja xxxx tn (lisa 5). Arvestades lepingu lõppemise asjaolusid ja kostja soovi, et hageja koliks kiiresti korterist välja, leiab kohus, et uude kohta kolmise kulud on need, mis hõlmavad endast kolimisbussi rendi teenust, taksosõidu teenust ja kolimist abistava inimese sõidukulusid. See on hageja varaline kahju 56,19 €
lg 2 järgi, mis on seoses kostja poolt ülevalpool viidatud kohustuse rikkumisega. Sellise kulu kui kahju tekkimine pidi olema
lg 3 järgi kostjale ka üürilepingut sõlmides ette nähtav ehk et kui ta lõpeb lepingu ebaõigesti ja teine lepingu pool peab üüritud ruumidest enne lepingu tähtaega välja kolima, et siis võivad tekkida teisel lepingu poolel kolimiskulud. Selline kahju kuulub kostja poolt hagejale
Kostja väited, et hagejal oli auto ja ta ei pidanud neid kulusid tegema ja et tal oli vähe asju ja tegemist oli vaid sisuliselt ühe kohvri pakkumisega ja sõbra abi polnud vaja, ei ole veenvad ega leidnud kinnitust muude tõenditega. Hageja on esile toonud, et kasutas kohtueelselt vaidluse lahendamiseks õigusabi teenust. Hageja on tõendanud e-kirjadega 28.08.19, 10.09.19 (tl 7), et hageja esindaja I. Lääts pöördus kostja poole, milles palus kostjal kahju hüvitada ning maksta tagasi enammakstud kõrvalkulud ja andis tähtaja 13.09.19. Kostja ei ole väitnud, et ta olnuks nõus need kulud hüvitama enne kui hageja kohtusse pöördus. Seega on õigusabikulud 145 €
lg 2 mõttes hageja varaline kahju, mis on seoses sellega, et kostja rikkus lepingut, kuna rikkus üürilepingu ülesütlemise korda. Nimelt on selliste õigusabikulude tekkimine isikule, kes soovib oma kahju nõuet rikkuja vastu esitada ja kasutada selleks õigusnõustaja abi, ka rikkujale
Eeltoodu alusel on hageja kahjunõue õigusabikulude hüvitamiseks
lg 3, § 128 lg 2 järgi põhjendatud ja kostjal on kohutus selline kahju hagejale hüvitada. Hageja leidis, et ta kaotas ka kahepäeva töötasu mis on tema kahju. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendi ja tööandja 21.09.2020 seletuskirja kohaselt viibis hageja 05.08.19, 06.08.19 puhkusel (tl 19 ja 89) ja sai puhkusetasu 05.08.19 ja 06.08.19 eest 272,38 €. Kui hageja sai puhkusetasu 272,38 €, siis iseenesest on õige ta väide, et ta ei saanud töötasu, kuid puhkusetasu eesmärk oli kompenseerida hagejale puhkuse ajal töötasu (palk) ja kohus nõustub selles osas kostja väitega. Hageja on ise esile
Nimelt, kui hageja oleks olnud tööl, oleks ta saanud nende kahe päeva eest vähem kui ta sai nende päevade eest puhkusetasu. Eeltoodu tõttu ei ole hagejal kahju 220,50 € ulatuses kahju tekkinud ning saamata jäänud töötasu hüvitamise nõue pole kooskõlas
Ülaltoodu asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja kahjunõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud ja tõendatud vastavalt 519,19 € (58+260+56,19+145).
Nimelt sätestab
lg 1, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja on tõendanud pooltevahelise e-kirjavahetusega 30.07.10-04.08.19, et kostja proovis leida hagejale uut eluruumi ja saatis kinnisvaraportaali väljavõtted www.kinnisvara24.ee, www.kv.ee (tl 60, e-kiri 04.08. 20:04, kl 20:12) ja palus hagejal midagi välja valida (e-kiri 04.08.19 kl 20:27). Lisaks selgitas ta, et tal on ka endal 2 korterit, mille võib välja rentida (04.08.19 kl 19:29). Kirjavahetusest ei nähtu, et hagejale oleks midagigi sobinud. Seega on kohtu hinnangul kostja üritanud teha endast oleneva, et pakkuda ruttu hagejale uut eluruumi olukorras, kus vaidlusaluses eluruumis ei olnud võimalik elada. Sellist kostja käitumist tuleb kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik olukorras, kus 1) kostja korter sai kahjustada kolmandast isikust lähtuvalt, 2) kostja lõpetas lepingu küll mitte seaduses sätestatud korras, aga samal ajal üritas olukorda lahendada, 3) hageja ei valinud kostja pakutud eluruumidest midagi välja ega osutanud sellises õnnetuses omapoolset kaasabi kostjale, kogu kahju hüvitis kostjalt hagejale välja mõista. Eeltoodu alusel vähendab kohus hüvistist
Kostja ei ole hüvitanud hagejale kahju, seega rikub ta kahju hüvitamise kohustust
mõttes ning hagejal on õigus nõuda kostjalt
Hagi kahju hüvitamiseks kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõisa 400 €. Kohus märgib, et kostja vastusega esitatud osad lisad korterite päringute kohta pärinevad siiski 2019.a. jaanuarist (tl 51-56) mitte juulist või augustist 2019.a. kui leidis aset uputus ja kostja asus otsima uusi eluruume hagejale (vt ülalpool viidatud e-kirjavahetus poolte vahel). Seega ei oma need päringud vaidluses tähtsust. Enammakstu tagastamine Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda
lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist.
292 kohaselt peab üürnik tasuma kõrvaltuludena vaid kulusid, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt
on eluruumi üürniku kahjuks sätestatud kokkulepped tühised ning ei kuulu täitmisele algusest peale. Seda isegi siis, kui lepinguga on kokku lepitud, et üürnik maksab kõrvakuludena muid kulusid, mis pole seotud asja kasutamisega, on need lepitud kokku vastuolus § 275 ja selline tingimus on TsÜS § 84 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 84 lg 1 II lause järgi tagastatakse tühise
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Pooltevahelise lepingu p 3.3.3 (tl 5) järgi tuleb üürnikul tasuda kõik kommunaalmaksed ja muud korteri kasutamise ja haldamisega seotud kulud vastavalt Eesti Energia, xxxx haldaja poolt esitatud arvetele. Seega on lepingu p 3.3.3 tingimus osas, mis kohustab üürnikku maksma lisaks kommunaalmaksetele neid kulusid, mis pole seotud asja kasutamisega, vastuolus
ÜS § 84 lg 1 järgi ega oma õiguslikku tagajärge. Asjaolu, et hageja on lepingule alla kirjutanud, ei muuda selles osas lepingu tingimust kehtivaks ning kostja vastuväide on seega alusetu. Vaidlus puudus selles, et perioodil
ÜS § 84 lg 1 II lause järgi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda
ÜS § 84 lg 1 II,
lg 1 järgi kohustuse täitmist ja alusetult saadu tagastamist ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista 217,85 €. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on hagi osaliselt tõendatud, osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 400 € ja alusetult saadu 217,85 €. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskuluks kohtukulud ja kohtuvälised kulud, milleks on riigilõiv, esindaja kulud. Tsiviilasja hind on vastavalt 25.12.2019 hagile (mille kohus menetlusse võttis) 996,51 € ja sellelt kuulub tasumisele lõiv RLS Lisa 1 järgi 175 €. Hageja on tasunud lõivu 200 €, seega ettenähtust rohkem ning seetõttu on hagejal õigus taotleda enammakstud lõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4, lg 6 alusel vastava tähtaja jooksul ja ettenähtud korras. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 62 % (617,85/996,51*100). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista lõivu 175 € ja esindaja kulusid 105 € (tl 39), rohkem kulusid ei ole hageja nõudnud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Nimekirja (tl 41) järgi on esindaja kulu 1 tunni eest 105 €. Kohtu arvates vastab see tehtud tööle, tasu määr ei ole ebamõistlikult suur. Seega on põhjendatud esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi 105 eurot ning kõik menetluskulud kokku 280 €. Kuna kuulus osalisele rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista menetluskulude katteks 173,60 €. Kostja menetluskulud jäävad 38% ulatuses hageja kanda aga kuna kostja menetluskulude nõuet ei esitanud, jäävad need kulud tema enda kanda ja kohus nende rahalist suurust kindlaks ei määra.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.