Obsah (6)
§ 74§ 184§ 73§ 68§ 75§ 218Kriminaalasi nr 1-20-3168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 25.11.2020 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-20-3
§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Roman Gavrontšukile Tartu Maakohtu 04.06.2020.
a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3168 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Roman Gavrontšukile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
- Sisse nõuda Roman Gavrontšukilt riigituludesse kaitsetasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot 96 senti vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks
- 1
(5)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 04.06.2020. a otsusega tunnistati Roman Gavrontšuk süüdi
§ 184
lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.
§ 73
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati 3 aastast vangistust Roman Gavrontšukile kriminaalasjas nr 1-19-2119 Tartu Maakohtu 15.10.2019. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ja mõisteti Roman Gavrontšukile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud vangistust.
§ 73
lg 4, § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti kohesele ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks 02.01.2020. Ülejäänud karistuse osa 2 aastat 9 kuud vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et Roman Gavrontšuk ei pane 3 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
§ 75
lg 2 p 21 alusel kohustati Roman Gavrontšukki mitte omama ega tarvitama narkootilisi ning psühhotroopseid aineid.
§ 75lg 2 p 9 alusel allutati Roman Gavrontšuk 4 kuuks elektroonilisele valvele.
Roman Gavrontšuki kriminaalhooldus algas 20.06.2020 ja lõppeb 04.12.
- 21.08.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Roman Gavrontšuki suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole Roman Gavrontšuk korduvalt kinni pidanud elektroonilise valve ajakavadest, ei ole ilmunud kokku lepitud ajal registreerimisele, kahel korral on registreerimisel tuvastatud narkootilise aine joove ning ta pole laadinud valveseadme akut nii nagu juhendatud. Tartu Maakohtu 25.09.
- a kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus Roman Gavrontšukile mõistetud ja ära kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendati Roman Gavrontšukile Tartu Maakohtu 04.06.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3168 määratud elektroonilise valve tähtaega 2 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik esitas 12.10.2020 uue erakorralise ettekande Roman Gavrontšuki kohta. Ettekandest nähtuvalt lahkus hooldusalune omavoliliselt ilma eelnevalt kokku lepitud ning kinnitatud ajakavata oma elukohast 20.09.2020 kell 22:53 ning naasis 23:
- Isiku enda sõnul käis ta oma elukohas olevas tualettruumis. Isikule paigaldati käesolevalt kasutatav elektroonilise valve seade 02.09.2020 ning antud ajast saadik ei ole tualettruumis käimisega seoses häireid esinenud. Ei ole eluliselt usutav, et isik pole alates seadme paigaldamisest kordagi kasutanud tualettruumi. Lisaks on selgunud, et Roman Gavrontšukil on üks uus rikkumine
§ 218lg 1 alusel, mille eest mõisteti 19.07.2020 karistuseks rahatrahv 80 eurot.
Isik varastas rahakoti aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx Antud kuupäeval, st 19.07.2020, ei olnud Roman Gavrontšukile ajakava kohaselt mitte ühtegi liikumist elukohast väljumiseks ette nähtud. 13.08.2020 on isik kirjutanud seletuskirjas 19.07.2020 elektroonilise valve süsteemis esinenud elukohast eemal oleku kohta seletuse, et see ei vasta tõele. Kriminaalhooldusametnik tegi
§ 74
p 4 alusel ettepaneku pöörata mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat 9 kuud vangistust täitmisele. Kohtuistungil andis Roman Gavrontšuk ülevaate oma hiljutisest käitumist. Ta möönas, et rikkumisi on esinenud, kuid leidis igale vahejuhtumile selgituse ja lubas edaspidi ennast 2
(5)parandada. Süüdimõistetu andis ülevaate ka oma tervislikust ja perekondlikust olukorrast. Ta on seisukohal, et vangistusse minek mõjuks talle väga halvasti ja palus kohtult veel viimast võimalust. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Tagris Vaher, kes selgitas, et ka erakorralise ettekande esitamise järel on aset leidnud kolm rikkumist. Elektroonilise järelevalve ajakava rikkumist on esinenud seoses poes käimise, koroonatesti tegemise ja ametniku vastuvõtult koju minekuga. Eelmise erakorralise ettekande arutamise käigus anti Roman Gavrontšukile väga selgelt mõista, et talle antakse viimane võimalus ja ta peab oma käitumist muutma. Isiku käitumine ei ole paranenud, sarnased rikkumised on jätkunud. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kaitsja leidis, et ei ole põhjendatud pöörata tähelepanu Roman Gavrontšuki rikkumistele enne eelmise kohtumääruse tegemist, sest nendega on kohus juba arvestanud. Uued rikkumised, mis on sisuliselt mõneminutilised hilinemised ajakavas, ei ole sellised, mis annaksid aluse karistuse täitmisele pööramiseks. Kaitsja tõi ka välja, et hooldusalusele ei ole tehtud kirjalikke hoiatusi, vaid üksnes suulisi, ja palus kohtul ka kaaluda võimalust pikendada katseaega. KOHTU SEISUKOHT
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Roman Gavrontšuki kohustati
§ 75lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele.
Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku poolt kohtuistungil jagatud selgitustest nähtuvalt on hooldusalusel esinenud korduvalt probleeme elektroonilise valve ajakavast kinnipidamisega, mistõttu taotleb ametnik karistuse täitmisele pööramist. Roman Gavrontšuki rikkumised eraldivõetuna ja üksikjuhtumitena vaadates ei ole niivõrd rasked, et tingida karistuse täitmisele pööramist ning kohus nõustub kaitsjaga, et ajakavas eksimist mõne minutiga ei saa pidada piisavalt tõsiseks rikkumiseks vangistuse täitmisele pööramiseks. Küll aga tuleb silmas pidada, et tegemist ei ole ühekordse eksimusega, vaid probleeme elektroonilise valve reeglite täitmisega esineb pidevalt. Üksnes erakorralise ettekande esitamise ja selle arutamiseks peetud kohtuistungi vahepealsel perioodil ehk umbes pooleteise kuu jooksul leidis aset kolm vahejuhtumit. Rikkumiste sagedust arvestades tuleb hooldusaluse eksimusi pidada väga tõsisteks. Roman Gavrontšuki viimane rikkumine toimus päev enne kohtuistungit, mis näitab, et isegi erakorralise ettekande esitamine ja karistuse võimalik täitmisele pööramine ei motiveeritud hooldusalust korrektselt käituma. Siinkohal ei lähtu kohus isiku varasematest, st enne eelmise erakorralise ettekande esitamist toimunud eksimustest, vaid võtab arvesse hooldusaluse käitumist pärast seda. Roman Gavrontšuk tunnistab oma rikkumisi osaliselt, kuid leiab oma käitumisele ka mitmesuguseid õigustusi. Hooldusaluse selgitused aset leidnud rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et ta oma rikkumiste olemust üldse mõistaks. Hooldusalune on selgitanud ajakava rikkumisi nii tualetis käimise kui koroonatesti andmisest tekkinud halva enesetunde ja oksendamisega. Samuti on ta ajakava rikkumist põhjendanud sellega, et auto pritsis ta koduteel poriseks, mistõttu läks ta elukaaslase tütre juurde riideid vahetama, kusjuures tema riided olid juhuslikult varasemast ajast sinna jäänud. Lisaks on rikkumisi põhjustanud ka tehnilised probleemid, sest väidetavalt elektroonilise 3
(5)järelevalve seade ei tööta korralikult ning ei tuvasta tema viibimiskohta, kui ta õue suitsetama läheb. Roman Gavrontšuk tunnistab, et on käinud ilma loata kodust väljas poes, sest väidetavalt ei olnud tal mitte midagi süüa ega ka mitte ühtki inimest, kes võiks talle süüa tuua. Siinkohal tuleb silmas pidada, et isikul on elukaaslane ja lisaks temale ka korterinaaber. Hooldusaluse eelmainitud selgitusi oma rikkumiste kohta ei ole võimalik pidada eluliselt usutavateks, eriti arvestades, et taolised vahejuhtumid leiavad aset pidevalt. Pigem näitab selline käitumine ja selgitused Roman Gavrontšuki hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse ja olematut huvi kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt täita. Samuti tõi Roman Gavrontšuk kohtuistungil välja, et tal ei suju koostöö kriminaalhooldusametnikuga ja ta on proovinud ka kriminaalhooldajat vahetada, kuid edutult. Ka selline seisukoht viitab puudulikule arusaamisele sellest, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuste täitmine on süüdimõistetu enda kohustus ja vastutus. Hooldusalune peab ise olema koostööaldis ning ametnikuga suhtlusele avatud. Nõuete ja kohustuste täitmisega kaasnevaid hooldusalusest endast tulenevaid probleeme ei ole võimalik lahendada ametniku vahetamisega. Kohtuistungil selgitas Roman Gavrontšuk, et kuna ta on suure osa oma elust viibinud vangistuses, siis on tal raske hakkama saada ja ühiskonnaga kohaneda. Ta näib arvavat, et kui tal kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi, eriti elektroonilist järelevalvet, ei oleks, siis oleks tal kergem toime tulla. Isiku puhul, kes peab kriminaalhooldust olmeprobleemiks ja näeb seda eelkõige takistusena oma eluga toime tulemisel, ei ole kriminaalhooldus ilmselt kohane meede karistuse eesmärkide saavutamiseks. Oluline on silmas pidada, et Roman Gavrontšuk on olnud väga hästi teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest ja nende rikkumisele järgnevatest tagajärgedest. Ta märkis ise ka kohtuistungil, et ametnik on sellest mitmel korral rääkinud. Samuti selgitati hooldusalusele tema käitumise võimalikke tagajärgi eelmise erakorralise ettekande arutamise käigus ja vastavas kohtumääruses. Isiku rikkumised on sellegipoolest jätkunud. Kuigi Roman Gavrontšuk lubas kohtuistungil ennast edaspidi parandada ja palus kohtult veel üht võimalust, ei ole taolised lubadused isiku senist käitumist arvestades usutavad. Hooldusalusele ei ole võimalik anda lõputult uusi võimalusi ja võimaldada kriminaalhooldusega jätkata olukorras, kus isik teadlikult ja järjekindlalt nõudeid rikub. Asjaolu, et hooldusalusele ei ole tehtud kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikke hoiatusi, ei ole relevantne.
§ 74
lg 4 sätestab süüdlase käitumisele alternatiivsed järelmid, millest üks on karistuse täitmisele pööramine. Kui rikkumiste olemus, sagedus ja raskus tingib kohtu hinnangul karistuse täitmisele pööramise, siis ei ole vangistuse täitmisele pööramise takistuseks asjaolu, et hooldusalust ei ole varasemalt kirjalikult hoiatatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärke on Roman Gavrontšuki osas võimalik saavutada vaid karistuse täitmisele pööramisega. Katseaja pikendamine või elektroonilise valve tähtaja teistkordne pikendamine ei ole süüdimõistetu käitumist ja suhtumist arvestades piisavalt tõhus meede. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud Roman Gavrontšuki kohta esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 25.11.2020. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Nikolai Kõiv. Kaitsja esitas 4
(5)kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 180,96 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 180,96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Roman Gavrontšukilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)