Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-116144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-116

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 23.02.2019 sõlmis P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 1650,00 eurot (1000 + 80 + 70 + 200 + 100 + 200 = 1650). Kuna kostja on võtnud välja krediiti ja teostanud iga graafiku alusel tagasimakseid, on kostja kasutusele võetud krediidi kogusumma tagasimakstud summade arvelt suurenenud. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Igakordse krediidi väljavõtmisega muutus tagasimaksete graafik. Kostja on teostanud tagasimakseid põhiosa katteks 198,80 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 1451,20 eurot (1650 - 198,80 = 1451,20). Kostjal on intressi võlgnevus alates

1. osamaksest 12.10.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud
2. osamakseni 12.12.2019 summas 145,77 eurot (48,36 + 49,64 + 47,77 = 145,77). Seega on intressi võlgnevus summas 145,77 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113.2 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.
3. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1451,20 eurot kostja viimase makse päevast alates s.o 27.12.2019 kuni hagi esitamiseni 12.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,97% kooskõlas laenulepingu 2 2-20-116144 üldtingimuste punktiga 7.
4. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 510,33 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 510,33 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 13.11.2020 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Hageja palub: Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1451,20 eurot, intress 145,77 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 510,33 eurot; Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 13.11.2020 kuni põhinõude summas 1451,20 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 250,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot; Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.12.
5. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu 250 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 490 eurot (250+240). 3 2-20-116144

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (490 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4