← Eesti

2-19-11604/13

Obsah (13)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 176§ 175§ 138§ 144§ 477§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11604 Tsiviilasi S K`i hagi J K`i vastu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud hageja (tlk 4); • vanemate kooselu lõppes
  3. a märtsis ning pärast lahkuminekut jäi hageja elama emaga.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.01.2019 kuni 31.07.2019 eest summas 175 eurot ning alates 01.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras.
  5. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et täidab lapse ülalpidamiskohustust (i) tasudes enda korteri laenumakseid (ii) kandes lapse kulusid vahetult, mil laps on tema hoole all, (iii) ostes lapsele vajalikke esemeid, (iv) makstes lapse ema arvelduskontole igakuist 7

(14)elatist. Lisaks märgib kostja, et (
  1. vi)lapse kulud on ülepaisutatud, (vii) elatise miinimummäär on ebamõistlikult kõrge (seda kinnitab nii Riigikohtu praktika kui ka RAKE ja PwC uuringud, väljatöötamisel on uus PKS, mis seob elatise lahti töötasu alammäärast) ning (viii) elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapsele makstava lapsetoetusega. Viimaks märgib kostja, et (
  2. ix)tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta majanduslikult raskesse olukorda. 31. Esmalt märgib kohus, et jätab tähelepanuta kõik kostja väited teemal „seaduses sätestatud miinimummäär on liiga kõrge“, sh viited vastavatele Riigikohtu lahenditele ja RAKE ning PwC uuringule, ühtlasi ka viited uue PKS väljatöötamisele. Kohus selgitab, et lahendab käesoleva vaidluse kehtiva seaduse alusel, mistahes muud õigusallikad kohtule vaidluse lahendamise seisukohalt siduvad ei ole. Kostja viidatud uuringute pinnalt ei saa teha järeldusi hageja põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades sealjuures hageja elulaadi jms. Nimetatud asjaolud tuleb iga tsiviilasja raames eraldi kindlaks teha. Nimetatud kohtupraktika ning uuringud saavad olla aluseks üksnes seadusandja tegevusele ning seadusandja tegevuse tulem (s.o seadusmuudatus) omakorda saab olla aluseks õigusemõistmisele. 32. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 33. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kumbki vanem ei ole käesolevas vaidluses tuginenud asjaolule, et tema majanduslik olukord ei võimalda lapsele miinimummääras ülalpidamist anda. Seega, tuginedes ülalviidatud kohtupraktikale, eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 34. Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil laps on tema hoole all, mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka 8
(14)juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  9. jaanuari
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  11. juuni
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  13. märtsi
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
  15. Kostja on esile toonud, et laps viibib kostjaga 1/3 ehk 10 päeva kuus ning kostja puhkuse ajal umbes 2 nädalat kuus. Hageja sõnul toimub isaga suhtlemine selliselt, et laps ööbib isa juures 3 korda kuus ja täiendavalt veedab temaga 1-2 õhtut kuus. Kostja ja hageja vahel on Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2019 määrusega nr 2-18-19514 (tlk 76-83) kindlaks määratud suhtluskord. Käesoleva vaidluse seisukohalt on olulised järgmised suhtluskorra punktid (asjasse mittepuutuv tekst kustutatud): „ 1.6 … kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb argipäevadele, toimub kohtumine vabade päevade perioodi esimesel kahel järjestikusel õhtul pärast lapse lasteaeda (esmaspäev, kolmapäev ja reede 17.00-21.00, teisipäev 16.30-21.00 või neljapäev 18.00-21.00). Kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb osaliselt nädalavahetusele, toimub kohtumine koos ööbimisega (reedel pärast lasteaeda kell 17.00 kuni pühapäeval kella 20.30-ni või laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni) või pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 20.30-ni. 9
(14)Suvekuudel (juuni - august), kui laps lasteaias ei viibi, toimub isa ja lapse kohtumine argipäevadel (esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel) hommikul kella 10.00-st kuni kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni – august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on reedest pühapäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni – august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on laupäevast teisipäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine pühapäeval kella 10.00-st kuni esmaspäeval kella 20.30-ni. 1.7 Paaritul aastal veedab laps isaga jõulud (24.-
  1. detsember) ja emaga aastavahetuse (
  2. detsember-
  3. jaanuar), paarisaastal vastupidi. 1.8 Laps veedab isaga isa sünnipäeva ja sellele eelneva või järgneva päeva. 1.9 Isal on õigus oma puhkuse ajal veeta lapsega vähemalt 7 järjestikust päeva. 1.14 Lapse isa töögraafikujärgsed vabad päevad on 2019 aastal jaanuarikuus: 5-
  4. jaanuar, 16-
  5. jaanuar, 28-
  6. jaanuar, veebruarikuus: 9-
  7. veebruar, 15-
  8. veebruar, 21-
  9. veebruar; märtsikuus: 5-
  10. märts, 11-
  11. märts, 30-
  12. märts; aprillikuus: 4-
  13. aprill,
  14. aprill, 22-
  15. aprill; maikuus: 4-
  16. mai, 16-
  17. mai, 28-
  18. mai; juunis: 15-
  19. juuni, 21-
  20. juuni, 27-
  21. juuni; juulis: 9-
  22. juuli, 27-
  23. juuli; augustis: 3-
  24. august,
  25. august, 20-
  26. august; septembris: 7-
  27. september, 19-
  28. september; oktoobris: 7-
  29. oktoober, 25-
  30. oktoober; novembris: 6-
  31. november, 18-
  32. november; detsembris: 7-
  33. detsember, 18-
  34. detsember, 24-
  35. detsember,
  36. detsember -
  37. jaanuar. Igal järgneval aastal eelmärgitud lapse ja isa suhtlemispäevad lükkuvad 1 päeva võrra edasi võrreldes eelmise aasta suhtlemispäevadega.“ Kohus leiab, et lapse ja isa koosviibimise osas tuleb lähtuda kindlaksmääratud suhtluskorrast. Muud tõendid (sh fotod tlk 122-165 ja pangakontoväljavõtted tlk 84-121 ning tšekid tlk 166-173) ei ole asjakohased, kuivõrd neist ei ole võimalik järeldada lapse viibimist isa juures konkreetsetel kuupäevadel. Arvestades määruse p-is 1.14 sätestatud kostja vabade päevade graafikut ja nende langemist nädalavahetustele või argipäevadele (nädalavahetusele langevad päevad arvestatud täispäevana; argipäeva õhtud arvestusega 1 õhtu = 0,5 päeva; suvisel perioodil argipäevad täispäeva arvestusega) ning määrusega kehtestatud suhtluskorda, viibib hageja kostja juures ca 72,5 päeva aastas, seega keskmiselt 20% ühest kalendrikuust, s.o 6 päeva.
  38. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et igakuised hagejaga seotud kulud on järgmised: eluasemekulud (üür, kommunaalkulud, kaabeltelevisioon) 140 eurot; toit 210 eurot (7 eurot päevas); kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot; kulutused tervisele, vitamiinidele 25 eurot; kulutused vabaajale 25 eurot; kulutused harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) 10 eurot; lasteaiamaks 80 eurot; telefon ja Internet 10 eurot; muud kulud 10 eurot, huviringid 155 eurot (sporditrennid – 24 eurot, inglise keele kursused – 28 eurot, tantsustuudio – 32 eurot, muusika – 41 eurot ja robootika – 30 eurot). Kulu kokku 695 eurot. Kostja on märkinud, et lapse kulud on ülemäärased. Kohus nõustub kostjaga osaliselt. Eluasemekulud ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult suured. Toidukulu on põhjendatud osaliselt. Laps küll käib lasteaias ning saab argipäeviti seal ka süüa, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et lasteaia toitu ei tarbita suvekuudel ning nädalavahetustel. Lisaks on hageja puhul tegemist kasvava lapsega, kes vajab täisväärtuslikku toiduvalikut, mis omakorda nõuab tavapärasest kvaliteetsema ja kallima toidu soetamist. Kohus nõustub kostjaga, et ka kostjal tekib hagejaga seonduvalt toidukulu perioodil, mil laps kostjaga on. Kuna hageja on märkinud, et lapse toidukulu on 7 eurot päevas ning kohus on tuvastanud, et laps viibib arvestuslikult 6 päeva ühes kalendrikuus kostjaga, on toidukulu põhjendatud 10
(14)168 euro ulatuses. Asjaolu, et isa lapsele ema palvel vitamiine ostis, ei tähenda, et nimetatud kulu ei oleks põhjendatud. Vitamiine läheb hagejal ka edaspidi tarvis. Asjaolu, et kostja kannab samuti hageja vabaajaveetmise kulusid, ei tähenda, et hageja poolt märgitud kulud oleks ülepaisutatud. Kulude suurus on teenuste ja piletite üldiseid hindasid arvestades mõistlik. Kohus nõustub, et lasteaiamaks on ülemäärane ning loeb hageja lasteaiamaksu suuruseks 65,88 eurot kuus. Kohus nõustub kostja vastuväitega ka telefonija internetikulusid puudutavas osas – hageja ei ole esile toonud, et lapsel oleks telefon ja et laps kasutaks interneti. Muud kulud 10 euro ulatuses on põhjendatud. Seega on kostja tõendanud, et hageja kulud on ülemäärased 66,12 euro ulatuses. Elatise miinimummääras väljamõistmiseks peavad lapse kulud olema vähemalt 584 eurot kuus. Ülaltnähtuvalt on hageja kulud põhjendatud 628,88 euro ulatuses (695 - 66,12), mistõttu puudub alus nõutavat elatise summat vähendada alla miinimummäära põhjendusel, et hageja kulud ei ole piisavalt suured, et miinimummääras elatis välja mõista. Kohus on kostjale selgitanud, et elatise väljamõistmisel saab lapse viibimist kostjaga arvestada üksnes juhul, kui kostja toob välja ja tõendab, milliseid kulusid ta nimetatud perioodil vahetult hagejaga seoses kannab. Kostja poolt on tõendatud (sh põhistatud), et tema igakuised püsikulud hagejale on järgmised: kuna hagejal on oma tuba, siis kuulub hageja ülalpidamiseks korteri laenust 135 eurot (tlk 45-49, laenulepingu väljavõte), lisandub toidukulu, riided ja jalanõud, vaba aja kulu, mänguasjad, kodusisustus. Kohus leiab, et hageja osas on põhjendatud eluasemekulu 20,27 euro ulatuses (arvestusega, et laenusaajad on kostja ja tema elukaaslane, mistõttu on kostja kanda eelduslikult pool igakuisest laenukohustusest s.o 202,69 eurot ning hageja osas sellest omakorda pool, s.o 101,34 eurot ning seda eeldusel, et laps viibib seal kogu kuu. Kohus on tuvastanud, et laps viibib seal 20% ajast, mistõttu on hageja kanda jääv laenukulu 20,27 eurot). Toidukulu on põhjendatud 42 euro ulatuses (arvestusega 7 eurot päev ning eeldusel, et laps viibi kostja juures arvestuslikult 6 päeva kuus). Vaba aja veetmise kulu loeb kohus põhjendatuks 15 euro ulatuses, hügieenitarvete kulu on mõistlik 5 euro ulatuses. Kuivõrd kostja on esile toonud, et peab enda elukohta ostma lapsele eraldi riideid ja jalanõusid ning mänguasju, loeb kohus põhjendatuks riided ja jalanõud 20 euro ulatuses ühes kuus, mänguasjade kulu 10 eurot kuus. Kodusisustuse kulu arvestab kohus arvestusega 5 eurot kuus, kuivõrd tegemist on ühekordse kuluga ning sisustus amortiseerub üsna pika aja jooksul. Kulu kokku 117,27 eurot. 37. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. 38. Ülalt nähtub, et isa teeb lapsele igakuiselt kulutusi 117,27 euro ulatuses ning ema 628,88 euro ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibib 20% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada ka eluasemekulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 140 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud tuleb vähendada 20% võrra, kuna laps viibib 20% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava eluasemekulu suuruseks 112 eurot. Toidukulu puhul on kohus juba nimetatut arvestanud. 11
(14)
  1. Eeltoodust tulenvalt on hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkivad kulud 600,88 eurot: o eluasemekulud 112 eurot; o toit 168 eurot; o riided ja jalanõud 30 eurot; o tervis ja vitamiinid 25 eurot; o vaba aeg 25 eurot; o kulutused harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) 10 eurot; o lasteaiamaks 65,88 eurot; o huviringid 155 eurot; o muud kulud 10 eurot. - isa juures tekkivad kulud 117,27 eurot: o eluasemekulud 20,27 eurot; o sisustus 5 eurot: o toidukulu 42 eurot; o hügieen 5 eurot; o riided ja jalanõud 20 eurot; o mänguasjad 10 eurot; o vaba aeg 15 eurot.
  2. Lapse igakuised kulud on kokku 718,15 eurot, millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 359,08 eurot. Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kannab igakuiselt lapse kulusid vahetult (tasutavat elatist arvestamata) arvestuslikult summas eurot 117,27 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 241,81 euro ulatuses (359,08 - 117,27).
  3. Kohus nõustub hagejaga, et lapsetoetust summas 60 eurot kuus ei saa arvestada elatise väljamõistmisel, kuna kostja ei ole oma tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Ühtlasi ei ole kostja varaline seisund halb.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.01.2019 kuni 31.07.2019 eest summas 175 eurot (7 kuud x 270 eurot - 1715 eurot tasutud elatis, tlk 5 konto väljavõte). PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd kohus on hageja elatisenõuet pidanud põhjendatuks 241,81 euro ulatuses, jääb tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Kostja pidanuks ajavahemikul 01.01.2019 kuni 31.07.2019 tasuma elatist 1692,67 eurot (7 kuud x 241,81 eurot), kuid on tasunud 1715 eurot, s.o 22,33 rohkem.
  5. Hageja soovib edasiulatuva elatise väljamõistmist alates 01.08.
  6. Kostja on kohtumenetluse vältel jätkanud elatise maksmist. Kohus leiab, et lahendi võimaliku sundtäitmise raames ebaselguste vältimiseks tuleb ülemääraselt tasutud elatise ning menetluse käigus tasutud elatise arvelt n.ö nihutada elatise tasumise kohustuse alguskuupäeva vastavalt edasi. Kohus on ülal tuvastanud, et kostja oli 01.08.2019 seisuga tasunud elatist ülemääraselt 22,33 euro ulatuses ning perioodil 08.2019 kuni 03.2020 on tasunud 1840 eurot (8 kuud x 230 eurot; tlk 70, konto väljavõte), seega kokku 1862,33 12
(14)eurot. Nimetatud summa arvelt tuleb kostja elatise tasumise kohustus lugeda täidetuks kuni 20.02.
  1. Elatis tuleb mõista välja järgnevast päevast alates.
  2. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 21.02.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 241,81 eurot.
  3. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et kostja on kohustatud tasuma elatise hageja seadusliku esindaja pangakontole.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda igakuiselt

  1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja M K arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „elatis S Kile”.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 47.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast ja töötasu alammäärast (ning selle muutumisest 2020. a seisuga) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2518 eurot. Menetluskulude jaotus 48.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu täies ulatuses. Kuivõrd kohus leidis, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ja mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 49.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 50. Hageja esindaja esitas 25.03.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 6,5h ulatuses tunnihinnaga 30 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 195 eurot. Hageja on esitanud tõendina õigusabikulude arved ja maksekorralduse nende tasumise kohta. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 13

(14)51. Kostja märgib, et pole nõus hageja menetluskuludega, kuna hagejal puudus käesolevas asjas esindaja. Nõustaja menetluskulusid

§ 175lg 2 järgi ei hüvitata.

52.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 53. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 54. Kohus nõustub siinkohal kostjaga ning asub seisukohale, et hageja lepingulise esindajakulude osas esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks on, et lepinguline esindaja menetluses ka aktiivselt osaleb. Käesoleval juhul ei ole esindaja kohtule volikirja ning haridust tõendavat dokumenti esitanud. Menetlusdokumentides ei ole esindaja olemasolu välja toodud. Esindaja ei ole kohtule dokumente esitanud. Seega puudub alus vastavate kulude hüvitamiseks vastaspoole poolt. 55.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.