Obsah (6)

§ 5§ 436§ 230§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna koht

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

1. Hageja nõuab kahju hüvitamist solidaarselt kahelt kostjalt, kuid kostjate väitel kostja 1 ei saa olla lepingu täitmise eest vastutav kuna töid teostas kostja
2. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis lepingu kostjaga 1, kuid värvimistööd teostas kostja
3. Kostja 1 teavitas 05.08.2016 kirjaga hagejat, et ei saa ise hageja poolt tellitud tööd teostada, kuid saavad teha hagejale pakkumise, milles annavad kogu nende karkasside värvimise ja värvi hankimisega seotud tegevused üle nende Hämenlinna üksusele. Kaaskiri, millega täiendav hinnapakkumine esitati, oli kostja 1 rekvisiitidega. Samuti oli kirjale lisatud pakkumus vormistatud kostja 1 rekvisiitidega kirjablanketil. Samuti viitab kostja 1 oma kodulehel kostjale 2 kui enda alltöövõtjale (tkd I lk 202) 4 Kohus leiab, et arvestades, et hageja ja kostja 1 vahelist lepingut ei lõpetatud, 05.08.2016 esitas kostja 1 enda nimel hagejale pakkumise värvimistöödeks kostja 2 tehases, tööde teostamise kohustuse võtmise leppis kostja 2 kokku kostjaga 1 ning kostja 1 töötajad jätkasid tööde koordineerimist, tuleb kostja 2 poolt töö teostamise kohustuse võtmist hageja ees käsitleda kohustusega ühinemisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 mõttes. Hagejal on õigus valida, kas ja kelle vastu pöörduda kohtusse. Kohtu hinnangul on hagi esitatud kohaste kostjate vastu. Täpsemalt ei hakka kohus seda teemat käsitlema, sest seda on arutatud ja selgitatud juba 08.05.2018 istungil.
4. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist. Riigikohus korduvalt rõhutanud, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20, Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-5-12, p 27): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (RKTKo 14.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 15, RKTKo 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15) Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas võlgnik (kostjad) on lepingut rikkunud. Hageja väidab, et tal on tekkinud kahju lepingu rikkumisest kostjate poolt, mis seisnes toodete värvimise nõuete rikkumises (enne värvimist tuleb värvitav pind karestada taldlihvijaga). Hageja esitas hagi lisana pildid, mis tema hinnangul tõendavad kostjate lepinguliste kohustuste rikkumist. Kohtu hinnangul ei näita pildid, et tegemist on kostja poolt värvitud toodetega. Selleks, et tuvastada, kas tegemist on samade toodetega kohustas kohus 10.05.2019 e-kirjaga hagejat kohtule esitama vastavustabel, mille kohaselt on näha ja kostjal võimalik võrrelda, mis kood kostjatele saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures. Hageja kirjutas oma 23.05.2019 vastuses, et „Erinevad äriühingud tähistavad samu tooteid erinevate koodide või tähistega. See on praktikas tavapärane ning ka loogiline – igal äriühingul on süsteem koodide väljakujunemiseks ning programmidesse märkimiseks. Ei saa eeldada, et Saksamaal tegutsev äriühing ja Soomes tegutsev äriühing kasutaksid täpselt samu tootekoode. Noske kasutab toodete süsteemis märkimiseks toodete kirjeldust (nt Gehäuse für RVKE 225 D), kuid hageja kasutab oma äritegevuses tootekoode (nt 8166.104-00). Hageja lisab 5 tootekoodidele komplektsuse jaoks alamkoodid, sest värvitud, kuid lõpetamata koodid ei saa olla sama koodiga, mis lõpptoode.“ Kohtu hinnangul on selline selgitus üldsõnaline ja hageja ei ole hoolimata kohtu korduvatest selgitustest ja tähtaegadest suutnud näidata, mis kood kostjatele saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures. Seega ei ole hageja tõendanud, et tootekoodid vaidlusalustel toodetel, mida värvisid kostjad, vastavad tootekoodidele, mis on esitatud hageja tellija pretensioonides. Kohus leiab, et kostjad ei ole lepingut rikkunud.
7. Kostjad leiavad, et kahju hüvitamise nõuete üldised eeldused ei ole täidetud, kuna kostjatel ei ole kohustust hüvitada hagejale kahju, mille saabumist nad ei saanud rikkumise võimaliku tagajärjena ette näha VÕS § 127 lg 3 mõttes. Riigikohus on leidnud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju. (RKTKo 13.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-13, p 12) Seega ei ole kahju suurus piiratud hageja poolt tellijatelt tellitud tööde maksumusega. Kostjad oleks pidanud ette nägema, et nende kohustuste rikkumine võib kaasa tuua hageja vastutuse teiste lepingupartnerite ees, mis võib seisneda ka leppetrahvi või kahju hüvitamise kohustuses. Samas kohus ei hakka antud juhul analüüsima kahju ulatust kuna kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja poolt väidetav kahju tekkis kostjate tegevuse tulemusel. Tõendatud ei ole, et kostjad jätsid teostamata lepingujärgse kohustuse ning et sellest tulenevalt tekkis hagejal väidetav kahju. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 6

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hageja hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik 7