1-19-424/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-19-424 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Hindrek Kuslapuu (isikukood 37608206515) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Hindrek Kuslapuu kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
3. Jätta Hindrek Kuslapuu kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
4. Määrata Advokaadibüroo Rein Napa OÜ-le vandeadvokaadi Rein Napa poolt määruskaebemenetluses Hindrek Kuslapuule riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 49 eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 8 eurot 20 senti.
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Hindrek Kuslapuult Eesti Vabariigi kasuks välja 49 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
6. Tartu Maakohus jättis
7. detsembri 2020 määrusega Hindrek Kuslapuu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. H. Kuslapuu kannab vangistust alates
8. detsembrist 2018 ja tema karistusaeg lõpeb
9. juunil
10. Viimase otsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise eest, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Vabanemiseks vajaliku karistusaja on H. Kuslapuu ära kandnud. Ka on tal vabaduses elukoht. Veel on positiivne see, et ta on vanglas läbinud sotsialaprogrammid „Jõud muutuda“ ja „Viha juhtimine“, töötades neis kaasa korrektselt ning aktiivselt. Vanglast vabastada teda aga siiski ei saa. Kuigi H. Kuslapuu käitumine vangistuses on olnud hea ja ta on osalenud talle määratud programmides, on tema retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. H. Kuslapuu kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud märkimisväärne. Kehtivaid karistusi on kuus ja ka vanglas viibib ta juba kuuendat korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutusi H. Kuslapuu eluviisides kaasa toonud. Ta sooritab endiselt hetkeajal erinevaid vägivaldse sisuga tegusid. Enamasti on selline käitumine olnud tingitud puudulikust probleemide lahendamise oskusest ja alkoholi liigtarvitamisest. Kõik kuriteod on H. Kuslapuu toime pannud alkoholijoobes. Alkohol ongi suurim murekoht tema seadusekuulekuse seisukohalt. Kuigi ta on sotsiaalprogrammides osalemisega ja ka suusõnaliselt avaldanud soovi probleemiga tegeleda, ei ole see riskitegur kuhugi kadunud. Lisaks ei räägi H. Kuslapuu kasuks kindla töökoha puudumine ning tema kesine töökogemus. Tema viimane ametlik töökoht jääb aastasse
11. Vabaduses oleks H. Kuslapuu kindlaks sissetulekuks töövõimetuspension, seega päris sissetulekuta ta ei jääks. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid 6175,56 eurot ja vabanemisfondis on vaid 36 eurot. Lähedasi teda toetamas pole.
13. jaanuaril 2021 esitas H. Kuslapuu kaitsja maakohtu määruse peale kaebuse, paludes kaitsealuse vabastada. Kaitsja argumendid on sellised. H. Kuslapuu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Jõud muutuda“ ja „Viha juhtimine“, ta on osalenud majandustöödel ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Sotsiaalprogrammides on H. Kuslapuu kaasa töötanud aktiivselt. Ta tunnistab alkoholisõltuvust ja on valmis sellest vabanemiseks kasutama tugiisiku või tugirühma abi. Käitumiskontrolli ajal tuleks H. Kuslapuul keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleks kohustada otsima endale töökoht või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele. Vabanemisel on tal elukoht.
14. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja H. Kuslapuu kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
15. Kaitsja R. Napa on ringkonnakohtule esitanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse esitamiseks kokku 45 minutit, mille eest ta soovib tasu määramist summas 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu H. Kuslapuult riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2