← Eesti

2-20-1480/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtujurist Gerli Alavere Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1480 Tsiviilasi Elaine Medical OÜ hagi GFC Good Finance Company AS-i (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elaine Medical OÜ (registrikood 14037700, asukoht Narva mnt 7-353, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Oleg Matvejev (epost oleg.matvejev@abbyroo.

  1. ee)Kostja: GFC Good Finance Company AS (pankrotis, registrikood 12423254, asukoht Maakri tn 19-1, Tallinn; e-post info@gfc.
  2. ee)Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON 1. Jätta Elaine Medical OÜ hagi GFC Good Finance Company AS-i (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluse asjaolud Hageja esitas 29.01.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis 05.03.2020 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja edastas kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja esitas 26.03.2020 vastuse hagile. Hageja esitas 06.04.2020 seisukoha kostja vastusele. Kostja esitas 04.06.2020 kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna Harju Maakohtu 01.06.2020 määrusega on tsiviilasjas nr 2-20-5056 välja kuulutatud kostja pankrot. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. 20.10.2020 esitas kostja panrotihaldur Toomas Saarma taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Hageja esitas 15.01.2021 kohtule seisukoha, milles vaidles hagi läbivaatamata jätmisele ja menetluskulude hageja kanda jätmisele vastu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS §§ 93
  3. jj)ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja pankrot välja kuulutatud Harju Maakohtu 01.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5056. Antud määrus ei ole jõustunud. Kuna kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud ning pärast seda on kostja suhtes välja kuulutatud pankrot, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 43 lg 3 sätestatule taastab kohus hageja avalduse alusel hagimenetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-145-09 märkinud, et hagi läbivaatamata jätmine PankrS § 43 lg 2 alusel on asjaolu, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.