← Eesti

1-20-6740/33

Obsah (6)§ 424§ 65§ 68§ 50§ 83§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 11.jaanuar 2021 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6740 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm

§ 424lg 2 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 9.

novembri 2020 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, riigi õigusabi korras Kolmanda isiku H.H. esindaja vandeadvokaat Rene Varul Süüdistatav Toomas Paas, isikukood: 37801122757; elukoht: XXX, epost: XXX ; viibib Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: OÜ Rastop-juhatuse liige. Kaitsja Vandeadvokaat Marina Kelpman Teised apellatsioonimenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, RESOLUTSIOON:

  1. Tartu Maakohtu
  2. novembri 2020 kohtuotsus jätta muutmata, apellatsioonid jätta rahuldamata.
  3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid Toomas Paasile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 (sada kuuskümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 27 eurot.
  4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Toomas Paasilt Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot.
  5. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  6. Toomas Paasi süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega karistatud

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 11.08.2020.a kella 00.09 paiku Võrumaal Võru linnas Tallinna maanteel mootorsõidukit Volvo V70 reg-nr XXX , olles alkoholijoobeseisundis. Alkoholi tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,94 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht siis, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani T. Paas süüdistuse kohaselt oma tegevusega toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

  1. Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsusega tunnistati T. Paas süüdi

§ 424lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati T. Paasile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 6 kuu vangistuse võrra, ning mõisteti T. Paasile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati T.

Paasile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.10.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7403 mõistetud ärakandmata osa, s.o 9 kuud vangistust, võrra ning mõisteti T. Paasile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 11.08.2020. a.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti T.

Paasilt ära sõiduki juhtimise õigus 9-ks kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks lahendati kriminaalmenetluse kulude ja asitõenditega seotud küsimused.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti Tartu Maakohtu 14.09.2019.a kohtumäärusega arestitud kolmandale isikule H.H. le kuuluv vara, s.o mootorsõiduk Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX (VIN-koodiga XXX ). Kohtu seisukoht karistuse osas 3.

§ 424lg 2 järgi karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega.

Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. 4. Maakohtu hinnangul on T. Paasi tegu kahtlemata mõtlematu ja ohtlik ning alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli väga kõrge, ületades oluliselt LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alamäära 0,75 mg/l. Need asjaolud suurendavad tema süüd. Süüd vähendab asjaolu, et T. Paas istus autorooli südaöö paiku, kus liiklustihedus on ilmselt keskmisest oluliselt madalam. Lisaks 2 tuleb arvesse võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 alusel, mis kokkuvõttes eeltooduga võimaldab mõista karistuse alla keskmise määra. Maakohus pidas põhjendatuks karistada T. Paasi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse karistust 1/3 võrra ehk 1 aastani.

§ 65lg 2 kohaselt tuleb vangistust suurendada Tartu Maakohtu 29.10.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis on 9 kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuu pikkune vangistus. 5. Maakohtu arvates peab T. Paas karistuse kandma reaalselt. Tema suhtumine õiguskorda on taunitav ja seda tuleb karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas arvestada. Suhtumine peegeldub ennekõike tema varasemas karistatuses. T. Paas on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja järelikult ei ole varem mõistetud karistus talle vajalikku mõju avaldanud. See ei ole sundinud süüdistatavat oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Samas täidab süüdistatavale mõistetav reaalne vangistus ka üldpreventiivseid eesmärke ja taastab õigusrahu. Samadest põhimõtetest lähtudes tuleb T. Paasi suhtes kohaldada ka lisakaristust ja võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Kuivõrd

55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale, tagab lisakaristus ka pärast Toomas Paasi vabanemist ühiskonna turvalisust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-18-17, p 13). Kohtu seisukoht konfiskeerimise osas 6. Asjas tuleb kohaldada ka mõjutusvahendina konfiskeerimist.

§ 83

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida kuriteo toimepanemiseks kasutatud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud eseme kasutamisele kuriteo toimepanemisel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2010 otsuse nr 3-1-1-68-10 punktis 19 on selgitatud seda, et sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda.

  1. T. Paas pani kuriteo toime sõiduautoga Volvo V70 registreerimismärgiga XXX . Auto kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt T. Paasi elukaaslasele H.H. le. H.H. ja T. Paasi ütlused kinnitavad ka asjaolu, et H.H. on lubanud sõiduautot T. Paasil kasutada. H.H. ütlustest nähtub, et tema ise mootorsõiduki juhtimise õigust ei omagi.
  2. Tartu Maakohtu 29.10.2019 otsusest 1-19-7403 tuleneb, et alkoholijoobes T. Paas on seda sama Volvot juhtinud ka 01.10.2018 ja 11.01.
  3. Seega on T. Paasi kokku sama autoga alkoholijoobes kinni peetud kolmel korral.
  4. Kolmanda isiku H.H. 19.08.
  5. a antud ütluste kohaselt on Volvo ostetud kaks aastat tagasi, seega umbes 2018 augustis või septembris. T. Paas kasutab autot H.H. nõusolekul. Tartu Maakohtu 29.10.2019 otsuse kohaselt pani T. Paas esimese alkoholijoobes juhtimise toime juba 01.10.
  6. Seega on T. Paas H.H. nõusolekul saanud Volvot kasutada juba alates 2018 sügisest. H.H. l endal juhilube pole. Lube pole ka tema pojal, kellele ta enda sõnul auto lõppkokkuvõttes ostis. Kokkuvõttes järeldas maakohus, et Volvot kasutabki reeglina just T. Paas. Kuivõrd tegemist on elukaaslastega, on loogiline seegi, et enne igat auto kasutamist T. Paas mingit nõusolekut H.H. lt ei küsinud ega ka saanud, vaid tegemist oligi vaikimisi kokkuleppega. 3
  7. H.H. teadis, et T. Paas tarbib alkoholi ja kasutab Volvot alkoholijoobes. Kui mitte varem, siis vähemalt pärast Tartu Maakohtu 29.10.
  8. a otsust, millega T. Paas 25-ks päevaks vangistust kandma saadeti. Järelikult pidas ta pärast seda kohtuotsust võimalikuks, et T. Paas võib taas alkoholijoobes autorooli istuda ja lootis põhjendamatult, et T. Paas siiski alkoholijoobes rooli ei istu. Maakohus rõhutas, et T. Paas on juba kahel korral sõidukit joobes juhtinud. Tõdetut ei väära ka H.H. kinnitus, et tal oli T. Paasiga kokkuleppe, et viimane võib autot kasutada ainult kainena. Maakohtu arvates sellist kinnitust võttes saigi H.H. aru, et T. Paas võib taas joobnult rooli istuda, ehk et ta pidas seda võimalikuks ja lootis põhjendamatult, et T. Paas ka sellest kokkuleppest kinni peab. H.H. aga oleks pidanud tegema midagi enamat kui lihtne suusõnaline keeld, näiteks hoidma autovõtmeid enda valduses ja neid T. Paasile mitte andma. H.H. ütlustest nähtub, et ta oli teadlik T. Paasi kombest tarvitada sõpradega alkoholi. Samas ta usaldas T. Paasi seepärast, et viimane oli umbes 4 kuud kaine. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest, et T. Paasile oli kohtueelse ettekande koostamise seisuga, so 01.09.
  9. a, vormistatud juba kaks kirjalikku hoiatust, millest üks oli tingitud juuli lõpus alkoholi tarvitamisest. Vähetähtis pole ka asjaolu, et T. Paas rikkus kohtuotsusega kehtestatud alkoholikeeldu ja vaatamata sellele lubas H.H. endiselt oma Volvot T. Paasil kasutada.
  10. Kuna T. Paas on kasutanud kuritegude toimepanemiseks ühte ja sama sõidukit korduvalt ning ta pole eelmisest karistusest vajalikke järeldusi teinud, mh pole mõjunud leebemad meetmed, on lisaks karistusele põhjendatud uute süütegude toimepanemise vältimiseks konfiskeerida Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX . T. Paasi on varem karistatud korduva joobes juhtimise eest, ta on kandnud reaalset karistust, temalt on ära võetud juhtimisõigus, kuid ükski nendest karistustest ei mõjunud. Järelikult tuleb sel korral T. Paasi teole anda veelgi karmim hinnang ja konfiskeerida ka tema kasutuses olev auto. Konfiskeerida tuleb Volvo kolmandalt isikult H.H. lt, kuna ta pidas võimalikuks, et T. Paas juhib taas alkoholijoobes tema Volvot, ehk et paneb toime kuriteo, kuid lootis põhjendamatult, et seda siiski ei juhtu. Kuivõrd maakohus mõistis põhikaristuse alla sanktsioonimäära keskmise, vastab täiendava mõjutusvahendi kohaldamine T. Paasi süü suurusele ja on proportsionaalne. Apellatsioonid
  11. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti T. Paasile

§ 424lg 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Teha asjas uus otsus ning mõista karistuseks 1aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada T. Paasile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ning mõista T. Paasile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa kuud vangistust.

65 lg 2 alusel suurendada T. Paasile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7403 mõistetud ärakandmata osa võrra ning mõista T. Paasile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Tühistada maakohtu otsus osas, millega

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti T.

Paasilt ära sõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Teha selles osas asjas uus otsus ning määrata juhtimisõiguse äravõtmise ajaks 4 kuud. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

  1. Apellandi arvates on maakohus põhjendamatult määranud apellandile lisaks vanglakaristusele lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 9-ks kuuks. Apellant on seisukohal, et T. Paasi süü ei ole sedavõrd suur, et see õigustaks niivõrd pikaajalise lisakaristuse 4 kohaldamist.
  2. T. Paas on mõistnud oma süüd, näidanud üles puhtsüdamlikku kahetsust ning selgitas kohtuistungil, et süüteo toimepanemist mõjutasid rasked isiklikud asjaolud s.o rasked tervislikud probleemid ja lahkarvamused elukaaslasega.

§ 57

lg 1 p 4 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul. Kohus ei ole arvestanud karistuse määramisel isiku rasket isiklikku olukorda.

§ 57lg 1 p 3 sätestab, et karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

T. Paas võttis süü omaks ja puhtsüdamlikult kahetses juhtunut. 15. Apellant leiab, et

§ 57lg 2 alusel saab lugeda karistuse kergendavaks asjaoluks ka T.

Paasi leibkonda kuuluva auto konfiskeerimist. Apellant ja tema elukaaslane H.H. soetasid sõiduauto koos. Apellant tasus enamuse ostuhinnast ja on tasunud ka remondi ja sõiduki säilitamiseks vajalikud kulutused. Arvestades asjaoluga, et sõiduk on apellandi pere jaoks oluline vahend tööl käimiseks ja oluline allikas H.H. sissetulekuks, on T. Paas kannatanud ka rahalist kahju. Nimetatud asjaolu tuleb tõlgendada kui karistust T. Paasi jaoks. T. Paas on saanud oma teo tagajärjel ka rahaliselt ja seega korduvalt karistada, mis rikub otseselt ne bis in idem (topeltkaristamise keeld) põhimõtet. 16. Apellant leiab, et T. Paasile mõistetud karistus on ebaproportsionaalselt suur. T. Paas oli karistatud Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega

§ 424lg 2 järgi vangistusega 10 kuud.

Käesolevalt karistati teda juba 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti talle 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Lisaks sellele võeti temalt

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9-ks kuuks ning konfiskeeriti

§ 83lg 3 p 1 alusel T.

Paasi elukaaslasele H.H. le kuuluv mootorsõiduk Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX . 17. Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu 29.10.2019.a kohtuotsusega

§ 424lg 2 järgi mõisteti T.

Paasile 10 kuud vangistust. Vangistus jäeti täitmisele pööramata. Vaidlustatud kohtuotsust tehes on maakohus sellele lahendile viidates lähtunud ebaõigest asjaolust, et T. Paas rikkus kohtuotsusega kehtestatud alkoholikeeldu. 18. Apellant leiab, et õiglane ja proportsionaalne on

§ 424

lg 2 süüdistuse järgi mõistetud karistust vähendada kuue kuu võrra ning määrata karistuse ajaks 12 kuud vangistust. Seejärel KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada T. Paasile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o nelja kuu vangistuse võrra, ning mõista T. Paasile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. 19. T. Paasilt võeti

§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9-ks kuuks.

Antud juhul ei saa pidada õigustatuks lisakaristuse kohaldamist ja juhtimisõiguse äravõtmist niivõrd pikaks ajaks. Senises kohtupraktikas on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine vaid juhul, kui on ilmne, et mõistetud vangistus ei mõjuta menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Apellant leiab, et lisakaristust tuleks vähendada ja kohaldada seda 4-ks kuuks. T. Paasi töölaad ja sissetulek sõltub täielikult juhtimisõiguse ja juhilubade olemasolust. Ta töötab ehitajana ja objektid asuvad erinevates paikades üle Eesti. Juhtimisõigusest ja 5 juhilubadest ilma jätmine 9-ks kuuks mõjutab kogu pere sh peres kasvava alaealise lapse elukvaliteedi. Lisaks sõltub T. Paasil juhtimisõiguse olemasolust ka H.H. sissetulek, mille oluliseks osaks on sõiduauto kasutamine. Kuna H.H. l puudub juhtimisõigus, aitas T. Paas seni teda ka tööalastel sõitudel.

  1. Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Rene Varul palub tühistada Tartu Maakohtu otsus osas, millega otsustati H.H. le kuuluva mootorsõiduki Volvo V70 konfiskeerimine ja teha tühistatud osas ise uus lahend, millega jätta sõiduk konfiskeerimata.
  2. Kolmas isik H.H. ja süüdistatav T. Paas on elukaaslased, ning asjas ei ole vaidlust, et apellant on lubanud T. Paasile sõidukit juhtida, kuna viimasel on olemas juhtimisõigus. Riigikohus on lahendis 3-1-1-68-10 leidnud, et kui üks pereliige kasutab kuriteo toimepanemiseks teistele pereliikmetele kuuluvat, kuid faktiliselt kõigi pereliikmete kasutuses olnud sõidukit, ei saa eeldada, et sõiduki tegelik omanik kaalub iga kord, kas konkreetsel juhul võidakse sõidukit kasutada süüteo toimepanemiseks, ja sellest tulenevalt otsustab iga kord eraldi, kas lubada sõiduki kasutamist. Vastupidi, sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda.
  3. Apellant on seisukohal, et asjas ei ole tõendeid, mille kohaselt pidas H.H. 11.08.2020.a intsidendi puhul võimalikuks, et tema sõidukit Volvo kasutatakse süüteo toimepanemiseks, st. et süüdistatav T. Paas läheb sellega Võru linnas alkoholijoobes liiklusesse. Kohus ei ole arvestanud H.H. kohtueelselt antud selgitusi, mille kohaselt „olen Toomast usaldanud ja lubanud tal autot kasutada, kuna ta on olnud pikka aega kaine. Toomas ei tarvitanud alkoholi ca 4 kuud. 2020.a. augustis sai Toomas ühe töö Võrru, korteriremont. Toomasel oli vaja oma tööriistad kaasa võtta, mistõttu lubasin talle autot. Võrus töötamise ajal viibis ja ööbis Toomas selles samas korteris, mida ta remontis. Suhtlesime ikka Toomasega telefoni teel ja siis kui me rääkisime oli ta alati kaine.“ Seega nähtub apellandi ütlustest, et T. Paas läks autoga Võrru n.ö komandeeringusse ja viibis seal pidevalt korteri remontimise ajaks. Seega oli apellandi ettekujutus, et T. Paas kasutab sõidukit tööalaselt ja Võrus olles tegeleb sealse korteri remondiga. Eelnevast tulenevalt ei pidanud H.H. võimalikuks, et T. Paas hakkab Võrus olles alkoholi pruukima ja peale selle läheb veel apellandi sõidukiga 11.08.2020.a öisel ajal liiklema (tanklasse suitsu ostma).
  4. Kohtuotsuse kohaselt oleks H.H. pidanud tegema midagi enamat kui lihtne suusõnaline keeld, näiteks hoidma autovõtmeid enda valduses ja neid T. Paasile mitte andma. Apellandi arvates ei vasta kohtu järeldused sellele, kuidas apellant olukorda selgitanud on. Kohus ütleb ju sisuliselt seda, et T. Paasile ei pidanud üldse autovõtmeid enam andma, st. keelata tal üldse autoga sõitmine ära, kuid see ei ole ju mõistlik ega arvesta seda, et T. Paas läks selle autoga Võrru perele elatist teenima, vedades sellega oma tööriistasid. Seda veel olukorras, 6 kus ta oli apellandi sõnul 4 kuud kaine olnud.
  5. Kohtu peamise järelduse kohaselt teadis H.H. , et T. Paas tarbib alkoholi. Samuti teadis ta seda, et T. Paas kasutab Volvot alkoholijoobes. Kui mitte enne, siis vähemalt pärast Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsust, millega T. Paas 25-ks päevaks vangistust kandma saadeti (vt. otsuse p. 19).
  6. Apellant ei nõustu selliste väidetega. H.H. selgitas, et T. Paas eriti alkoholi ei tarbi ja tarvitamiste vahed on olnud neli kuud ja pool aastat. See ei viita ju alkoholismile või pidevale tarvitamisele. Kohus viitab aga otsuses ju sellele, et H.H. teadis T. Paasi pidevast alkoholi tarvitamisest, mis ei ole aga tõendatud.
  7. Samuti ei saa järeldada, et H.H. teadnuks seda, et T. Paas kasutab Volvot alkoholijoobes. Selliseid tõendeid asja juures ei ole. H.H. teadis, et T. Paas on varasemalt korra (11.01.2019.a) autot joobes olles juhtinud, kuid see juhtum oli juba 1 aasta 7 kuud varem praegu vaadeldavast juhtumist (11.08.2020.a), mistõttu ei saa sellest järeldada Toomas Paasi olulist retsidiivi. Ühest varasemast juhtumist ei saa teha üldistust, et H.H. pidanuks 11.08.2020.a juhtumi eelselt olema teadlik sellest, et T. Paasil on kombeks joobes peaga autot juhtida.
  8. Lõpetuseks arvab apellant, et kolmanda isiku vara konfiskeerimist on kohus käesoleval kohaldanud liiga kergekäeliselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning jätab apellatsioonid rahuldamata. Tartu Maakohus on T. Paasi süüdimõistmisel ja karistamisel teinud õige ning igakülgselt põhjendatud kohtuotsuse, mille tühistamist apellatsioonid ei tingi. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal täiel määral ei korda ning vastab vaid kaebuste põhiväidetele.
  10. T. Paasi süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega karistatud

§ 424

lg 2 järgi, juhtis taaskord 11.08.2020.a kella 00.09 paiku Võrumaal Võru linnas Tallinna maanteel mootorsõidukit Volvo V70 reg-nr XXX , olles alkoholijoobeseisundis. Alkoholi tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,94 mg/l.

  1. Maakohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud tegu on toimunud ning selle pani toime T. Paas. T. Paasi süüd ei vaidlustata. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et maakohus on T. Paasi karistanud liialt karmilt. T. Paasile mõistetud põhikaristuse ja lisakaristuse pikkust tuleks lühendada. Põhikaristuse pikkuseks pakub kaebaja 1 aasta ning lisakaristuseks 4 kuud.
  2. T. Paasi süü suurusele hinnangut andes tõdes maakohus, et T. Paasi tegu oli mõtlematu ja ohtlik, seda eelkõige seetõttu, et alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli väga kõrge (lõplik tulem 0,94 mg/l). Samas vähendab isiku süüd see, et T. Paas istus autorooli südaöö paiku, mil liiklustihedus Võru linnas ei olnud suur. T. Paasi süüd kergendava asjaoluna võttis maakohus arvesse tema poolt avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse. Kokkuvõttes karistas maakohus T. Paasi vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra.
  3. Apellant leiab, et T. Paasi süü suurust saab vähendada, sest T. Paas selgitas, et teo toimepanemist mõjutasid rasked isiklikud asjaolud, s.o rasked tervislikud probleemid ja lahkarvamused elukaaslasega. 7
  4. Ringkonnakohus ei näe ühtegi põhjust, miks tuleks T. Paasile mõistetud karistust vähendada

§ 57lg 1 p 4 alusel – süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul.

Toimiku materjalidest tuleneb, et T. Paas otsustas 11.08.2020 südaöö paiku alkoholijoobes minna autoga sõitma seetõttu, et tal oli suitsuisu. Enne seda jõi ta koos kahe isikuga umbes liitri jagu 80 kraadist piiritust. Jõi sellepärast, et oli väsinud eraelust ja kõigest ning tahtis leevendada pingeid (vt 12.08.2020 T. Paasi kahtlustatavana antud ütlused, lk 28). Asja arutamisel kohtuistungil 21.10.2020 polnud T. Paasil suurt midagi sisuliselt öelda, kahetsedes ja tunnistades oma tegu. Ringkonnakohus leiab, et T. Paasi selgitus autoga sõitma minemise kohta joobeseisundis on hinnatav lihtsakoeliste eneseõigustusena, mis karistuse kergendamiseks põhjust ei anna. 34. Kaitsja arvates tuleks karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 2 mõttes pidada ka seda, et konfiskeeriti T.

Paasi leibkonda kuuluv auto. Kuna auto on pere jaoks oluline vahend tööl käimiseks ja oluline allikas T. Paasi elukaaslase H.H. sissetulekuks, kannatab T. Paas auto konfiskeerimise näol ka rahalist kahju.

  1. Kuna T. Paasi poolt kasutatud sõiduki konfiskeerimise otsustust on vaidlustanud kolmanda isiku H.H. esindaja, siis konfiskeerimise teemal peatub kohtukolleegium eraldi allpool.
  2. Kaitsja toob välja, et viidates eelmisele, s.o Tartu Maakohtu 29.10.2019 kohtuotsusele, on maakohus lähtunud ebaõigest asjaolust, et T. Paas rikkus kohtuotsusega kehtestatud alkoholikeeldu.
  3. Kohtukolleegium möönab, et tõepoolest on käesolevalt vaidlustatud kohtuotsuses järgmine lause – „Vähetähtis pole ka asjaolu, et Toomas Paas rikkus kohtuotsusega kehtestatud alkoholikeeldu ja vaatamata sellele lubas H.H. endiselt oma Volvot Toomas Paasil kasutada“ (kohtuotsuse viimane lehekülg). Tartu Maakohtu 29.10.2019 kokkuleppeotsuses, millega T. Paas süüdi tunnistati

§ 424

lg 2 järgi ning karistati 10- kuulise vangistusega, kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole. Seega ei ole maakohtu vastav viide asjakohane. Arvestades aga kõiki maakohtu poolt õigesti tuvastatud muid asjaolusid, s.h T. Paasi isikusse puutuvat, (vt muuhulgas kohtueelset ettekannet, lk 54-55), ei too nimetatud asjaolu puudumine endaga kaasa T. Paasi leebemat karistusõiguslikku kohtlemist.

  1. T. Paasi kaitsja ei ole nõus ka lisakaristuse pikkusega ning pakub välja, et T. Paasilt võiks juhtimisõigus olla ära võetud 4-ks kuuks.
  2. Maakohus otsustas võtta T. Paasilt juhtimisõiguse 9-ks kuuks. Kohtukolleegium seda ei lühenda. Eelmise, s.o 29.10.2019 kohtuotsusega kohaldas Tartu Maakohus T. Paasile lisakaristust, võttes temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse 4-ks kuuks. Kuna T. Paasile eelmise kohtuotsusega mõistetud karistused mingit mõju pole omanud ja T. Paas juhtis taaskord autot alkoholijoobeseisundis, siis tulebki teda karmimalt kohelda. Juhtimisõiguse äravõtmist 9-ks kuuks ei saa pidada ebaõiglaselt karmiks karistuseks.
  3. Kaitsja toob välja, et T. Paas on ehitaja ning objektid asuvad üle Eesti, mille vahel on tal vaja sõita. Samuti mõjutab juhtimisõigusest ilmajätmine 9-ks kuuks oluliselt T. Paasi pere elukvaliteeti.
  4. Kohtukolleegium on seisukohal, et T. Paasi karistamine peab olema mõjus. Varasem karistus pole T. Paasi pannud käituma õiguskuulekalt. Paratamatult mõjutab P. Paasi 8 varasemast karmim karistamine ka tema perekonna senist elukorraldust, kuid see on tingitud vaid T. Paasi enesekesksest elustiilist. Inimene, kes korduvalt rikub õiguskorda, sõites autoga alkoholijoobeseisundis, lähtub vaid enda hetkevajadusest, mõtlemata seejuures sellele, milliseid tagajärgi tema kergemeelne tegu perele kaasa toob.
  5. Kolmanda isiku H.H. esindaja vaidlustas maakohtu otsuse sõiduauto konfiskeerimises. Kaebuses leitakse, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et H.H. pidas võimalikuks, et T. Paas läheb 11.08.2020 Võru linnas autoga sõitma alkoholijoobes. Kohus ei ole arvestanud H.H. kohtueelselt antud selgitusi.
  6. Maakohus leidis, et asjas tuleb kohaldada konfiskeerimist.

§ 83

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida kuriteo toimepanemiseks kasutatud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta vähemalt kergemeelsusega on aidanud kaasa eseme kasutamisele kuriteo toimepanemisel. T. Paas pani kuriteo toime sõiduautoga Volvo V70 reg nr XXX , mis kuulub liiklusregistri andmetel T. Paasi elukaaslasele H.H. le. Selles vaidlust ei ole. Asjas on tuvastatud, et H.H. l puudub juhtimisõigus ning autoga sõidabki vaid T. Paas. Maakohus tegi kindlaks, et ka eelmise süüteo, s.t mootorsõiduki joobes juhtimise pani T. Paas toime sama sõiduautoga (vt Tartu Maakohtu 29.10.2019 kohtuotsus, lk 15-18). Samast otsusest nähtub seegi, et T. Paas kasutas sama sõidukit joobes sõitmiseks 01.10.2018 ja 11.01.

  1. Seega kasutas T. Paas samasugusel viisil sama sõiduautot kolmel korral.
  2. Kohtukolleegium ei nõustu kaebaja väitega, nagu poleks kohus arvestanud H.H. kohtueelseid selgitusi. See ei ole nii. H.H. selgitused on välja toodud kohtuotsuses ning neist ongi kohus konfiskeerimisotsustuse tegemisel lähtunud (vt kohtuotsuse p-d 18 jj, H.H. kohtueelsed ütlused, lk 46-47). H.H. selgitas muuhulgas, et autot kasutab reeglina T. Paas, sest temal juhilube pole. Kohtukolleegium leiab samaselt maakohtuga, et kuivõrd T. Paas ja H.H. on elukaaslased, siis puudub põhjus arvata, et enne igat auto kasutamist küsis T. Paas H.H. lt nõusolekut autoga sõitma minna. Igati loogiline on see, et ainsana juhtimisõigust omav T. Paas autoga sõitiski ning sellega oli nõus H.H. .
  3. Kohtukolleegiumil pole kahtlust selleski, et H.H. le oli teada T. Paasi alkoholi tarbimine. Ühise pere puhul on vaieldamatult teada seegi, et T. Paas sõitis autoga joobeseisundis. Õige on maakohtu märkus, et kui mitte varem, siis vähemalt eelmise, s.o Tartu Maakohtu 29.10.2019 (maakohtu otsuses on ekslikult p-19 all märgitud kohtuotsuse aastanumbriks 2020) otsuse järel sai H.H. teada T. Paasi kalduvusest minna autoga sõitma joobes peaga. Seega pidas H.H. vähemalt võimalikuks, et T. Paas võib uuesti joobeseisundis sõitma minna.
  4. Kaebuses märgitakse, et kuna T. Paas oli suutnud olla ca 4 kuud kaine, siis polnud H.H. l põhjust arvata, et T. Paas taaskord võib autot juhtida joobes.
  5. Kuigi T. Paasi 4 kuud kainust võimaldas H.H. sõnul uskuda, et T. Paas enam autoga joobeseisundis sõitma ei lähe, leiab kohtukolleegium, et H.H. lootus oli põhjendamatu. Kriminaalasjas pole mingeid andmeid selle kohta, et T. Paas oleks püüdnud tegeleda alkoholiprobleemiga. Pigem vastupidi, jääb mulje, et T. Paas sellist probleemi endal ei näe. H.H. sõnul oli neil T. Paasiga kokkulepe, et T. Paas kasutab autot ainult kainena. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et niisuguse kokkuleppe tegemine T. Paasiga näitab hoopiski, et H.H. sai aru, et T. Paas võib taas autot juhtida joobes.
  6. Kohtukolleegium rõhutab, et T. Paas juhtis autot joobeseisundis enne käesolevat korda 9 varem kahel korral (eelmise kohtuotsuse kohaselt 01.10.2018 ja 11.01.2019). T. Paas pani kolmel korral kuriteod toime kasutades sama autot, mistõttu on põhjust järeldada, et T. Paas pole varasemast karistusest (10 kuud vangistust, sh reaalselt 25 päeva, ja 4 kuud lisakaristust) vajalikke järeldusi teinud. Kuna leebemad vahendid pole aidanud, tuleb käesoleval korral konfiskeerida ka tema kasutuses olev sõiduauto.
  7. Kohtukolleegium ei nõustu T. Paasi kaitsjaga selles, et auto konfiskeerimisest tulenevat rahalist kahju tuleb hinnata karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 mõttes.

Asjaolu, et T. Paasi vastutustundetu tegu mõjutab ka tema pereelu, ei saa kuidagi kergendada tema süüd.

  1. Juhindudes KrMS § 339 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse T. Paasi süüdistusasjas muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
  2. Kaitsja M. Kelpman esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks T. Paasile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 180 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid 162 eurot, koos käibemaksuga. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Eeltoodut arvestades loeb kolleegium ajakulu põhjendatuks ja rahuldab riigi õigusabi tasu. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel T. Paasilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.