← Eesti

2-19-20730/28

Obsah (6)§ 403§ 187§ 459§ 463§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-19-20730 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.jaanuar 2021, Pärnu kohtumaja

§ 403lg 1) RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada XX hagi YY, CC ja EE vastu elatise vähendamiseks.

  1. Vähendada tsiviilasjas nr 2-18-18658 Pärnu Maakohtu 14.01.2019 kohtumäärusega kinnitatud kompromisslepingu alusel kokkulepitud elatise suurust järgmiselt: 2.1.Alates elatise vähendamise hagi esitamisest 27.12.2019 kuni YY xx xx xxxx täisealiseks saamiseni lugeda XXlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) YY (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 0 eurot kuus. 2.2.Alates elatise vähendamise hagi esitamisest 27.12.2019 kuni CC xx xx xxxx täisealiseks saamiseni lugeda XXlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) CC (C, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 0 eurot kuus. 2.3.Alates elatise vähendamise hagi esitamisest 27.12.2019 kuni EE xx xx xxxx täisealiseks saamiseni lugeda XXlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) EE (E, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 0 eurot kuus.
  2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta Tsiviilasi nr 2-19-20730 menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. XX esitas Pärnu Maakohtule hagi YY, CC ja EE vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus muuta Pärnu Maakohtu 14.01.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-18-18658 ja määrusega väljamõistetud elatist kostjate ülalpidamiseks 0 euroni.
  2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Pärnu Maakohus 14.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 218-18658 kinnitas kompromisslepingu, milles lepiti kokku, et XX tasub alates 1.veebruarist 2019 laste YY, CC ja EE ülalpidamiseks elatist 400 eurot igale lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni.
  3. Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-16884 kohus 30.08.2019 määrusega kinnitas aga kompromissi, millega lepiti kokku lastega suhtlemise kord selliselt, et alates
  4. aasta septembrikuust viibivad kostjad pool kalendrikuust hagejaga ning pool kalendrikuust emaga ehk võrreldes 14.01.2019 elatise kompromissi sõlmimise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud.
  5. 20.05.2020 menetlusdokumendis kohtu nõudmisel hageja toob oma majandusliku seisundi kohta välja, et tema tööandjaks on xxxxxxxx xx ning perioodil detsember 2019 kuni aprill 2020 oli tema keskmine töötasu 344,56 eurot kuus. Lisaks on tema sissetulekuks xxxxxxxx xx osaniku dividendid, mis perioodil
  6. detsember 2019 kuni
  7. mai 2020 oli kokku 30 000 eurot. Hageja saab lisaks üüritulu aadressil xxx asuva korteri üürimise eest igakuiselt summas 285 eurot ning aadressil xxx asuva korteri üürimise eest igakuiselt summas 360 eurot. Hageja igakuised keskmised sissetulekud
  8. a on olnud järgmised: 344,56 (töötasu) + 6000 (dividendid 5 kuu vahel jagatuna) + 285 (üüritulu xxx eest) + 360 (üüritulu xxx eest) = 6 989,56 eurot. Seejuures palub hageja kohtul arvestada, et kuivõrd väga suure osa hageja sissetulekutest moodustavad dividendid, on hetkel majanduse ebastabiilsust arvesse võttes väga tõenäoline, et lähiajal vähenevad hageja sissetulekud olulisel määral. Hageja igakuised keskmised kulutused on
  9. aastal olnud järgmised: 960 (majalaenu tagasimakse) + 1568,75 (maja ehitamiseks võetud laenu tagasimakse) + 271 (korteri laenu tagasimakse) + 800 (hageja elukoha üür + kommunaalid) + 1050 (keskmine igakuine elatis
  10. a) = 4649,75 eurot. Hageja leiab, et kohtu nõue kohustada vanemaid esitama informatsioon nende sissetulekute ja väljaminekute kohta on asjakohatu. Vanemate varalise seisundi kohta lisainformatsiooni kogumine oleks hageja hinnangul põhjendatud olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem tugineb asjaolule, et tema majanduslik olukord ei võimalda lastele ülalpidamist anda. Samuti ei lahendata antud tsiviilasjas vanemate omavahelisi varasuhteid ja vara jagamisega seonduvaid küsimusi. Hageja rõhutab, et elatise vähendamiseks hagi on esitatud mitte seetõttu, et hageja majanduslik seisund ei võimaldaks lastele ülalpidamist anda, vaid seetõttu, et hageja peab laste emaga samal määral lapsi ülal vahetult ning seega kannab vahetult ka lastega seonduvaid kulutusi. Seega antud juhul tuleb lahendada küsimus, kui suured on vanemate vahel jagamisele kuuluvad lastega seonduvad kulutused ning millises ulatuses kumbki vanem neid kulutusi 2

(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 tasuma peab. Sarnaselt laste emale ei ole ka hagejal midagi varjata, ent ei pea enda isiklike igapäevaste kulude kohtule esitamist kuidagi relevantseks. Eeltoodud põhjustel on täiesti asjasse puutumatud laste ema viited hageja kolme auto ja paadi ülalpidamiskuludele, toidukuludele, riietele, pulmapeole, elukaaslase ülalpidamisele, enda treeningutele, hobidele jmt.
  1. Hageja ei nõustu kostjate seadusliku esindaja DD väitega, et DD enda töötasust (1247 eurot), perehüvitistest (lastetoetus 60 eurot + 60 eurot + 100 eurot, suure pere toetus 300 eurot) ning hageja poolt eelistungil kompromissi korras pakutud elatisest (300 eurot) ei piisa selleks, et katta laste ülalpidamisega seonduvad kulud ajal, mil lapsed viibivad ema juures. See tähendab, et kostjate seadusliku esindaja hinnangul ei ole võimalik kolme last kahe nädala jooksul ülal pidada 2067 euro suuruse sissetuleku juures. Hageja leiab, et sellised väited ei ole eluliselt usutavad, eriti arvestades, et laste eluasemega seonduvad kulud katab suures ulatuses samuti hageja (laenu tagasimaksed on igakuiselt ca 960 eurot).
  2. Lisaks taotleb hageja arvesse võtta ka asjaolu, et lastega seonduvaid toetusi ei ole laste ema kasutanud eesmärgipäraselt. Eelistungil selgus, et hagejate ema algul väidetud peretoetuste kogumise ja laste ülikooliõpingute ajaks hoiustamise asemel on laste ema kogutud perehüvitiste eest tegelikkuses soetanud endale korteri, millelt ta praegu isegi üüritulu ei teeni. Kostjate seaduslik esindaja viitas eelistungil, et kokku on tal koguni kolm üürikorterit, mis tähendab, et nende väljaüürimisel võiks laste ema sissetulekud suureneda veel vähemalt ca 750 euro võrra kuus, tõenäoliselt ka rohkemgi. Sellisel juhul saaks üüritulu arvestada samuti lastega seonduvate ülalpidamiskulude katteks. Samuti on kostjate seaduslikul esindajal võimalus korter maha müüa ning saadud tulu kasutada selleks, milleks perehüvitised tegelikult mõeldud on. Hageja ei pea maksma kostjate seaduslikule esindajale laste eest suuremat elatist seetõttu, et laste ema on soovinud laste hooldamiseks mõeldud raha hoopis oma tarbeks investeerida. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas sellist tegevust saab pidada laste huvidega kooskõlas olevaks. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes on hageja hinnangul ainuõige ja ka õiglane, kui kostjate seaduslik esindaja võõrandaks kinnisasja aadressiga xxx ning kasutaks müügist saadud raha laste ülalpidamisega seonduvate kulude katmiseks. Laste rahade eest soetatud korter on tegelikkuses siiski laste ema, mitte laste nimel, ning lastel puudub igasugune õiguskindlus selles osas, et laste ema reaalselt hiljem ka korteri laste omandisse (või vähemalt kasutusse) annab.
  3. Lapsed elavad vastavalt suhtluskorrale poole ajast isa juures, see tähendab, et lastega seonduvaid kulutusi eluasemele, toidule, transpordile jmt kannavad nii ema kui isa võrdselt ning selliseid kulutusi üks vanem teisele hüvitama ei pea. Kõiki asjaolusid arvestades on hageja hinnangul mõistlik vanemate vahel jagada laste sidekulud, kulutused laste koolikohustuse täitmiseks, kulutused huviringidele, treeningutele ja võistlustele. Hageja märgib huviringidega seonduvalt, et kostjate esindaja on hagejale 11.05.2020 e-kirjas teada andnud, et on lõpetanud kõik laste huviringide ja treeningute lepingud. Hageja jaoks on arusaamatu, mille peale täpselt isa poolt makstav elatis üleüldse kuluks. Samas on hageja nõus vastavalt vajadusele tasuma laste spordilaagrite kulu maksimaalselt 200 eurot ühe spordilaagri kohta.
  4. Hageja ei pea lastega seonduvaid kulutusi kandma proportsionaalselt suuremas osas, kui lapsed elavad poole ajast ema juures ja poole ajast isa juures. Hageja ei nõustu ka sellekohase laste ema seisukohaga, et laste ema kannab jagatavaid kulutusi isaga võrreldes suuremas osas, kuivõrd laste põhielukoht on ema juures. Kui lapsed ajaliselt võrdselt mõlema vanema juures viibivad, siis ei saa ühe vanema kodu pidada laste põhielukohaks. Käesoleval hetkel ei tasu laste ema ise mitte ühtegi jagatavat kulu, st laste kooli, trennide ja huviringidega seotud kulutust, viidates, et tal selleks raha ei jätku. Hetkel on täielikult hageja kanda kõik laste õppimisega seotud kulud, kehalise kasvatuse riiete soetamisega seonduvad kulud, õpetajate sünnipäeva rahad, toidurahad, trennide ja huviringidega seonduvad kulud ning võistluste ja laagritega seonduvad kulud.
  5. Vanemate vahelised varasemad mistahes kokkulepped perehüvitiste kasutamise osas ei ole asjakohased. Pärast sellise kokkuleppe tegemist on laste vanemad lahku läinud ning mõlema vanema varaline seisund on sellest tingituna muutunud. Mõistlik vanem peaks sellises olukorras saama aru, et kui tema sissetulekud ei võimalda enam varasema eluviisiga jätkata, tuleb ümber 3
(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 kohaneda ning vajadusel kasutada lastega seonduvate kulude katmiseks selleks mõeldud lastetoetusi. Hagejal ei ole kohustust ülal pidada laste ema, vaid üksnes oma lapsi.
  1. Kostjate eluaseme kulude leidmiseks ema juures oleks hageja hinnangul õige jagada eluasemega seonduvad kulud viie inimese vahel, kuna kostjate elukohas elab ka ema uus elukaaslane. Kostjate seadusliku esindaja väljatoodud eluaseme kulude summa 240 eurot järgi on kulu ühe inimese kohta tegelikkuses 48 eurot. Laste ema on oma sissetulekutest esmajärjekorras maha arvestanud kulutused iseendale summas 700 eurot. Hageja hinnangul oleks mõistlik, et kui vanema 1840 euro suurusest sissetulekust (mille hulka pole arvestatud üüritulu) vanema hinnangul ei jätku kõigi lastega seonduvate kulutuste katmiseks, tasub vanem esimeses järjekorras lastega seonduvad hädavalikud kulud ning alles seejärel kannab kulusid selliste asjade eest nagu nt aiatarbed, lilled, amplid, libedusetõrje, muld jmt.
  2. Hageja viitab 2020.a veebruaris avaldatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja PWC koostöös valminud aruandele lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta. Aruande kohaselt on võrdlevanalüüsi meetodiga hinnatud lapse kuluks ühe vanema kohta keskmiselt kokku 194 eurot. Arvestades erinevat laste arvu leibkondades, on keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta vahemikus 174 - 201 eurot kuus. Pärnu piirkonnas on keskmise lapse ülalpidamiskulu (mõlema vanema kohta kokku) 337 eurot kuus. Standardeelarve meetodi põhjal hinnates on 3 - 6 aastase lapse kulud kokku ühes kuus (mõlema vanema kohta kokku) 319 eurot ning 7-12 aastase lapse kulud (mõlema vanema kohta kokku) 359 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on aruandes hinnatud keskmine lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta (sõltumata meetodist) oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr, rääkimata hageja poolt seni makstud elatise summast.
  3. Kolme lapsega peres tuleb arvestada juba ka mastaabisäästuga. See tähendab, et teine ja kolmas laps saavad kasutada vanemate laste tarbeesemeid, osaliselt riideid, samuti vähenevad mitme lapselistes leibkondades oluliselt elamispinnaga seotud kulutused ning toidule kuluvad summad. Eelnevalt nimetatud aruande kohaselt on teise ja kolmanda lapse mastaabisäästu kordajaks 3 - 6 aastaste laste puhul 0,85 ning 7 - 12 aastaste laste puhul 0,
  4. See tähendab, et isegi kui arvestada, et esimesele lapsele kulub 584 eurot (seadusest tulenev miinimum 292 x 2) kuus (millega hageja aga ei nõustu), siis teise ja kolmanda lapse puhul oleksid lapsega seonduvad kulud mastaabisäästu arvesse võttes vastavalt 508,08 eurot (584 x 0,87) ja 496,4 eurot (584 x 0,85).
  5. Hageja ei pea enam põhjendatuks ka enda varasemat kompromissipakkumist tasuda elatist 300 eurot kolme lapse peale kokku, kuivõrd, nagu hageja on viidanud, ei tasu laste ema enam mitte ühtegi lastega seotud kulu. Juhul, kui kohus peaks aga leidma, et põhjendatud on siiski mõista hagejalt välja elatis mingis summas, palub hageja kohtul arvesse võtta mastaabisäästu, ning asjaolu, et lapsed viibivad ½ ajast isa juures, laste ema ühtegi lastega seotud kulutust ei tee, hageja tasub ka laste ema elukoha eest ning laste emale laekuvad kõik laste- ja peretoetused.
  6. Hageja palub määrata kindlaks hageja menetluskulud 2927,23 eurot (koos käibemaksuga) ning mõista see summa hageja kasuks kostjate seaduslikult esindajalt DDlt välja. KOSTJATE VASTUS
  7. Kostjad vaidlevad täies mahus hagile vastu. Hagiavalduses ei ole esitatud selliseid väiteid ja tõendeid, mis tingiksid elatisraha vähendamise, seda veel 0 euroni kuus. Hageja ei ole enda poolt tehtud kulutusi tõendanud. Hagist ei nähtu ka mittemingisugust ülevaadet hageja majandusliku seisundi ja igakuuliste kulutuste kohta.
  8. Hagi alusena väljatoodud asjaolu, et elatist peaks vähendama sellepärast, et kostjad elavad pool aega hageja juures, ei ole ammendav põhjus ega kohane alus elatist vähendada, rääkimata siis elatise tasumise kohustusest vabastamisest. Põhielukoht on kostjatel siiski laste ema DD juures, välja on kujunenud läbi aastate olukord, kus just ema muretseb lastele nende igapäevased asjad, tasub trennide eest, korraldab 4
(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 sünnipäevapidusid jne. Seadus ei anna automaatset alust elatist vähendada, kui suhtlemiskord on määratud pooleks. Elatise vähendamisel alla 600 euro kuus saaks kindlasti kahjustatud laste senine elatustase.
  1. DD sissetulekuks on 1247 eurot töötasu ja 16 eurot xx xxxxxxxx xxxxxx tasu. Samuti laekub DDle vahelduva eduga üüritulu, mis kulub DD ja XX kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu (aadressil, xxx, registriosa nr xxxxxxx) ehitusse, kus DD ja kostjad praegu elavad.
  2. Lasteraha, mis laekub riigilt, läheb ja on alati läinud laste tuleviku kindlustamiseks kogumisarvele, et võimaldada lastele kõrghariduse omandamine ja sellel ajal vajalik elamine ning igapäeva toimetulek.
  3. Kulutused on viidud kostjate esindaja poolt miinimumini, et saavutada hagejaga kompromiss ja kiire lahendus menetluses. Elatisraha hulka muidu kuuluvad autoga seotud kulud on DD arvestusest nüüd täielikult välja jätnud, eluasemekulud on jagatud neljaks, nagu praktikas on kohane. Asjaolu, et lapsed elavad pool ajast hagejaga ei vähenda kokkuvõtlikult kuus eluasemekulusid, ega ka muidu kulusid. Ainsana on vähenenud söögile kuluv summa. Kokku sai ainuüksi kostja esindajal lastele kuluv summa (summas on juba arvestatud pool kõigist pooleks jagatavatest kulutustest) elatisrahaks 540 eurot, s.o. 180 eurot lapse kohta, milleni on nõus hageja elatisraha kompromissi korras vähendama. Samas peaks siis kokku leppima, et suuremad erakorralised kulud lastele (nt. klassiekskursioonid) tuleks kooskõlastada ja leppida kokku nende eest tasumine, kuna erakorralisteks kuludeks 540 euro puhul enam DDl rahalisi vahendeid ei jätkuks.
  4. Hageja väidab, et kostja esindaja saab endale lapsetoetuse, mis on umbes 500 eurot kuus ja seetõttu ei peaks hageja kostjate esindajale üleüldse elatist tasuma, kuna lastetoetus katab tema poolt muidu tasumisele kuuluva elatise summa. Varasem kompromiss oli sõlmitud selliselt, et 1200 eurole lisandub lastetoetus, mitte ei arvestata seda elatissummast maha. Hageja oli eelneva kompromissi sõlmimisel nõus ka asjaoluga, et lastele kulub keskmisest oluliselt rohkem. Kostjad paluvad mitte arvestada elatise vähendamise alusena lastetoetuse laekumist emale.
  5. Laste isaga oli laste emal kokkulepe, et laste ema kogub lastetoetuse arvelt lastele raha. Seda juba ajast, kui lastetoetus oli summas 19,18 EUR kuus. See kokkulepe kehtis ka elatisraha tasumise kokkuleppe sõlmimise ajal. Laste isa teadis suurepäraselt, et seda raha kogutakse. Kuna hoiustada 0%-ga ei ole mõtet, aga kinnisvara on alati hinnatud, siis ostis kostjate esindaja lastele mõeldes ka korteri, korter vajab remonti. Remonti teeb kostjate esindaja teistest üürikorteritest saadavast tulust, mis on hetkel üsna prognoosimatu. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, olenemata millises määras, siis on kostjate seaduslik esindaja sunnitudki lasteraha hoiustamise lõpetama ja võtma selle kasutamiseks igapäevasteks lastega seotud kulutusteks, sest muidu kostjate seaduslikul esindajal vahendeid igakuuliselt ei jätku. Laste isa ei tasu enam elatisraha alates mai 2020, mil ta muutis oma kunagist seisukohta ja leidis, et raha ei ole vaja enam laste jaoks koguda, vaid seda tuleb kasutada lastele koheselt. Sellest ajast saadik ongi laste ema lasteraha kasutanud lastele toidu ja riiete ostmiseks jms, kuna elatist enam ei laeku.
  6. Hageja on viidanud kostja esindaja poolt laste huvides soetatud kinnisvarale, et müügu kostja esindaja enda vara maha ja elagu lastega sellest, kuid sama hästi saab kostjate esindaja öelda, et hageja müüks maha oma vara, et tasuda kokkulepitud summas lastele elatist edasi. Kostjate esindaja teada on mõlemal poolel kinnisvara ja sellest saadav tulu on hagejal oluliselt suurem kui kostjate esindajal, samuti on hageja vara väärtus suurem ja lisaks kinnisvarale on hagejal ka muud vara (osaliselt muidugi mugavalt enda firma omandis). Hageja ei ole esitanud pangakonto väljavõtteid tervikuna, vaid selliselt, et näha on ainult konkreetselt viidatud töötasu ja dividendide laekumised, samuti laenumaksed. Samas võib olla ja kostjate seadusliku esindaja eeldusel ka on hagejal veel erinevaid sissetulekuid (raha peaks liikuma ka xxxxxxx xxxxxx xx-st, xxxxxxxxxxxxxxxx xx ja x-xxx xxxxxxxxx, mis aga ei pruugi kajastuda kontoväljavõtetel, vaid saadakse nn mustalt), samuti on eeldatavasti kulutused sellistele asjadele, mis väljuvad tavapäraste kulutuste seast, ehk kallid reisid, hobid jms. Esitatud tõendite pinnalt ei saa mitte mingisugust ülevaadet hageja tegelikust majanduslikust seisundist, 5
(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 tema tuludest-kuludest ja lastele tehtavatest kuludest. Samas, juba ka hageja poolt esitatu näitab selgelt, et sissetulekud on kostjate seaduslikust esindajast ligi viis korda suuremad. Hageja varjab oma tegelikke tulusid. Kostjad, et kohtu nõue saada ülevaade poolte majanduslikust olukorrast ja varast on igati põhjendatud ning muul viisil hagi õiglaselt lahendada ei saa.
  1. Kui hageja väidab, et kulud on lastele teised, kui on välja toonud nii hagivastuses, kui ka seisukohas täiendava tabelina kostjate seaduslik esindaja, siis oleks pidanud ka hageja oma väiteid tõendama. Seda aga hageja teinud ei ole.
  2. Kostjate seadusliku esindaja juures ei ela kedagi püsivalt, tema kaaslasel on oma kodu xxx ja ta töötab väljaspool Eestit, seega on kodus pigem vähe. Lisaks ei ole keegi kolmas isik kohustatud katma kostjate seadusliku esindaja ja tema laste elamise kulusid ning seda ei saaks ka elatise määramisel või vähendamisel arvestada.
  3. Väär on hageja etteheide, et hetkel ei tasu laste ema ise mitte ühtegi jagatavat kulu. Laste isa tasub tõepoolest koolis pikapäeva toiduraha, koolis kogutavad õpetajate sünnipäevade rahad ja teatrid ja väljasõidud. Lisaks ka laste trennid (ehk täpselt see osa, millele laste emal raha ei jätku). Laste ema on avaldanud korduvalt, et juhul, kui laste isa poolt elatis lakkab, mis on juba toimunud, siis laste emale käivad laste trennid üle jõu. Väär on hageja väide, et laste isa poolt on ostetud näiteks kehalise kasvatuse riided. Laste ema on lastele kõik vajalikud kehalise kasvatuse riided soetanud, on ostnud suurematele lastele retuusid, pluusid, dressid, samuti Y ja E kehalise kasvatuse jalanõud. Ka kooliks ja igapäeva- ning peoriieteks on laste ema ostnud kõigile lastele riided ja jalanõud. Kui laste isa on ise enda mugavuse pärast arvamusel, et lastel peaksid olema kõik riided topelt, et ta ei peaks neid kaasa pakkima, on see tema eraldi lõbu ning neid kulutusi ei saa arvestada.
  4. Lisaks on laste ema Yle ja Cle ostnud uued voodid, kumbki voodi 300 eurot. Suvel peeti mõlema tüdruku sünnipäevad (korraldatud peod ja kingitused). Esimesse klassi läinud lapsele ostis lapse ema koolikoti ja pinali koos sisuga ning jooksvalt erinevaid kooliasju, nt pastakad, harilikke pliiatseid, kilekaasi, liimid, käärid, vihikud jms koolitarbed. Lapsed on käinud kõikidel sünnipäevadel, kuhu nad on kutse saanud ja on soovinud minna. Lastele on kaasa antud ema poolt taskuraha ja tehtud joogi- ja toidukotid, kui neil on olnud kinopäev, sügisannipäev, piknikud jms väljasõidud. Lisaks alati ka taskurahad. Lapsed on ka nendel nädalatel, kui emaga koos, käinud võistlustel ja esinemistel, millega kaasnevad kulud. Laste ema on ostnud kõik vajalikud ravimid, sest suurem tüdruk on allergiline ja tekkisid tugevad allergilised reaktsioonid. Kostjad rõhutavad, et laste isa ilmselgelt ei adu tegelike kulutuste suurust lastele. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda, määrata kostjate menetluskulude suuruseks 1200 eurot ja see hagejalt kostjate kasuks välja mõista. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Kohus arutas menetlusosalistega asja suuliselt eelistungil. Poolte nõusolekul kohus jätkas menetlust kirjalikus menetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg-le

  1. Kohus määras tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kuna varasema kohtuotsuse teatavakstegemise ajaga mahukates tsiviilasjades kujunes lahendite vormistamine kavandatust aeganõudvamaks, ei olnud kohtul võimalik kinni pidada järgmistes asjades planeeritud otsuste teatavakstegemise aegadest. Seetõttu ka selles tsiviilasjas tuli kohtul mitmel korral kohtuotsuse teatavakstegemise aega edasi lükata ja kohtulahendi valmimine viibis.
  2. Kuulanud ära menetlusosaliste suulised selgitused, tutvunud kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  3. Asjas ei ole vaidlust, et hagejad YY, CC ja EE on XX ja DD lapsed, kostja on isana kantud kõigi kolme lapse sünniakti. Pärnu Maakohtu 14.01.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-18658 kohus kinnitas YY, CC ja EE ning XX vahelise kompromisslepingu, mille kohaselt XX tasub iga lapse ülalpidamiseks 6

(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 elatist 400 eurot kuus alates 01.02.2019 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuli maksta laste ema, DD, arvelduskontole iga kalendrikuu
  1. kuupäevaks.
  2. Pärast elatise kokkuleppe sõlmimist kinnitas Pärnu Maakohus 30.08.2019 tsiviilasjas nr 2-18-16884 DD ja XX kokkuleppe lastega suhtlemise korraldamise vaidluses. Kinnitatud kokkuleppe järgi elavad lapsed alates 2019.a septembrist pool kalendrikuust isa ja pool kalendrikuust emaga. Kuna poole ajast on lapsed isa vahetul ülalpidamisel, taotleb XX elatise vähendamist 0 euroni.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Tulenevalt PKS § 100 lg-st 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust rahas elatise maksmise teel eelkõige juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 32.

§ 459

lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõudele vastuväiteid esitada. Koostoimes

§ 463

lg-ga 2 saab

§ 459

lg 1 alusel muuta ka määrust, millega on kinnitatud kompromiss korduvate elatise maksete tasumise kohta.

  1. Praeguses asjas on pärast elatise kokkuleppe sõlmimist ja selle kohtumäärusega kinnitamist oluliselt muutunud laste elukorraldus: lapsed elavad 2019.a septembrist võrdse aja kummagi vanema juures ja kumbki vanem peab sel ajal lapsi vahetult ülal. Kohus nõustub hagejaga, et sellisel juhul hageja ei pea lisaks laste vahetuks ülalpidamiseks tehtavatele kuludele tasuma täiendavalt laste emale elatist teistsuguses olukorras sõlmitud kokkuleppe järgi.
  2. Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.10.2015 kohtuotsuses (p 11) tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 on seisukohal, et „Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12).“
  5. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei tule minimaalmääras elatise puhul laste vajadusi tõendada. Nii on 28.10.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 punktis 13 on Riigikohtu tsiviilkolleegium märkinud: „Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  8. aprilli
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral.“
  10. Hageja XX ja kostjate seaduslik esindaja DD on 14.01.2019 kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppes leppinud kokku, et hageja maksab igale lapsele elatist 400 eurot. Sel ajal kehtinud 7

(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 alampalga 540 eurot järgi oli minimaalne elatis ühe lapse kohta kuus 270 eurot. Kokkulepitud elatise summa ühe lapse kohta on miinimumist ligi 1,5 korda suurem. PKS § 116 lg 1 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et ka ülalpidamiskohustus jaguneb üldjuhul vanemate vahel võrdselt. Elatise kokkuleppe kinnitamise määrusest ei nähtu kokkuleppe sõlmimisel arvesse võetud asjaolusid. Kostjate seaduslik esindaja on seisukohal, et miinimumist suurema elatise summaga nõustumisega tunnistas XX, et lastele kulub keskmisest oluliselt rohkem. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa sellise seisukohaga nõustuda. DD eelistungil antud selgitustes ning kirjalikus ülevaates tema sissetulekute ja varade kohta (lk 99) toob välja, et enne lahkuminekut DD ei töötanud, tema sissetulekud, nt vanemahüvitis, olid tema enda kasutada (maksis oma korteri pangalaenu ja pigem säästis, säästudest ostis teise korteri). See tähendab, et vähemalt kooselu lõpuperioodil kattis XX kõik lastega seotud kulud üksinda. Selle põhjal on kohtu hinnangul veenev XX selgitus, et elatise kokkuleppe sõlmimise ajal nõustus ta 400 euro suuruse elatisega, et saaks asja lahendatud. DD enda selgitustest ja kohtule esitatud andmetest saab samuti järeldada, et XX 400 euro suuruse elatisega nõustudes võttis laste alampalgale vastavatest ülalpidamiskuludest enda kanda suurema osa, mitte ei tunnistanud lastel keskmisest suuremaid kulusid.
  1. Kuna kokkuleppe kinnitamise määruses ei ole analüüsitud laste kulusid ega muid asjaolusid, peab kohus elatise suuruse vähendamise hagi lahendamiseks kindlaks tegema laste tegelikud vajadused ja kummagi vanema kanda jääva osa. Vastavalt Riigikohtu praktikale kohus arvestab elatise suurust määrates hageja taotluse alusel ka seda, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p16;
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).
  6. Asjas ei ole vaidlust, et vanemate vahel võrdselt jagatud suhtluskorra tingimustes kumbki vanem katab vahetult laste eluaseme, transpordi- ja toidukulud ajal, mil lapsed on selle vanema juures. Eelduslikult on vanemate kulud võrdsed. Seetõttu puudub vajadus selles osas kulude suurust täpselt kindlaks määrata ning kohus selliste kuludega seotud asjaolusid ei analüüsi.
  7. Ka võrdselt jagatud suhtluskorra kehtestamise järel on lastel kulusid, mida on mõistlik teha ühekordselt ja mida vanemad peavad omavahel võrdselt jagama: kulutused riietele ja jalanõudele (sh spordiriietele ja -varustusele), huviringides ja treeningutel osalemise kulud, võistlustel ja laagrites osalemise kulud, kooli pikapäevarühmas toitlustamise kulud, koolitarvete soetamise ning kooli või lasteaiaga seotud vaba aja veetmise ja ühistegevuste kulud (teatrietenduste ja kontsertide ühiskülastused, väljasõidud (reisikulud ja taskuraha), õpetajate kingituste rahad jms). Kostjate seaduslik esindaja enda sõnul on pidanud kulude üle täpset arvestust ja esitas tabelite kujul andmed iga lapse vastavate kulude kohta alates 2019.aastast. Hageja täiendas tabelit talle teadaolevate andmetega ning leidis, et laste jagatavad kulud on kaetud laste emale laekuvate peretoetustega (lasteraha 60 + 60 + 100 eurot ja suure pere toetus 300 eurot). Samuti hageja tõi välja, et alates 2020.a maikuust tasub tema laste huviringide ja treeningute kulud, lisaks on hageja valmis ka edaspidi katma laste spordilaagrite kulusid kuni 200 eurot lapse kohta aastas.
  8. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kohapeal makstavad võistluste tasud ja võitlustele ning väljasõitudele lastele kaasa antava taskuraha maksab see vanem, kelle juures lapsed sel ajal on, ka hageja on neid tasunud, siis tuleks need laste ema arvestustest välja jätta. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kumb vanem selliseid kulusid tasub, on tegemist erinevas suuruses ja ebaregulaarselt (s.t kulud ei jaotu võrdselt kummagi vanema nädalale) tekkivate kuludega, mida on mõistlik vanemate vahel jagatavate kulude suuruse määramisel arvesse võtta. Seejärel saab kindlaks määrata, kui suures ulatuses on need kulud kaetud perehüvitistega, kas ja kui suur osa jääb vanemate vahel jagamiseks ning kas sellest tulenevalt oleks põhjendatud elatist vähendada hageja taotletust väiksemas ulatuses. 8
(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 41. Laste ema on välja toonud järgmised andmed (tabel lk 69) laste jagatavate kulude kohta: Kulud riietele, spordivarustusele (ühe kuu keskmise leidmiseks summa jagatud august 2019 – veebruar 2020 perioodi 7 kuuga): Y 483 :7 = 69 eurot C 591:7 = 84,43 eurot; E 354:7 = 50,57 eurot. 2019.a võistlused, laagrid (laste ema andmed jagatud 12-
  1. ga)Y 786 : 12 = 65,50 eurot C 96 : 12 = 8 eurot E 36:12 =3 eurot. Kulud koolis, lasteaias – teatrid, kontserdid, õpetajate kingid jm 2019 (jagatud 12-
  2. ga)Y 304 : 12 = 25,35 eurot C 186 : 12 = 15,5 eurot E 55: 12 = 4,58 eurot. DD andmete järgi tuleks vanemate vahel jagada Y kuludest 159,83 eurot kuus, C 107,93 ja E 58,15 eurot, s.o kolme lapse peale kokku 325,91 eurot kuus ehk kummagi vanema kanda jääb jagatavatest kuludest ümmarguselt 163 eurot. Kohus siinkohal juhib tähelepanu sellele, et DD näidatud jagatavate kulude suurus on väiksem, kui talle laekuvate perehüvitiste summa ühes kuus. 42. Laste isa on laste jagatavate kulude hulka täiendavalt juurde arvestanud laste treeningute ja huviringide tasud ning kooli pikapäevarühma toiduraha, mida laste ema tabelis ei ole. Laste isa esitatud andmete (trennide - huviringide tasude, koolitoidu kohta ühes kuus (õppeaasta 9 kuu kulu summa on jagatud 12-ga)) alusel tuleks kummalgi vanemal kanda jagatavatest kuludest veel 145 eurot: Y (jalgpall 36, kitarr 55, koolitoit 15) 106 eurot C (xxx 30, tennis 60, koolitoit 15) 105 eurot E (xxx 30, võimlemisklubi xxx 34, koolitoit 15) 79 eurot. 43. Kui arvestada DD ja XX esitatud jagatavate kulude andmed kokku, kujuneb Ye jagatavate kulude suuruseks 265,85 eurot (69 + 65,5 + 25,35 + 106), Cl 212,93 eurot kuus (84,43 + 8 + 15,5+105) ja El 137,15 eurot kuus (50,57 + 3 + 4,58 + 79). Kokku 3 lapse peale jagatavaid kulusid seega 615,93 eurot, millest ühe vanema osa on 307,97 eurot. Kolme lapse kohta makstakse DDle perehüvitisi 520 eurot kuus (esimese ja teise lapse lapsetoetus 60 eurot, kolmanda lapse lapsetoetus 100 eurot ja suure pere toetus 300 eurot). Arvestades, et riiklike perehüvitistega on laste jagatavatest kuludest kaetud 520 eurot, jääb vanemate kanda 95,93 eurot, seega kummagi vanema osaks jagatavatest kuludest on ümardatult 48 eurot. 44. XX leiab, et riiete ja jalanõude osas on põhjendatud arvestada jagatavaks kuluks üksnes spordi- ja võistlusvarustusele tehtavad kulud, sest muud riided-jalanõud on mõistlik muretseda mõlema vanema juures eraldi. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole lastele kummagi vanema juures täies ulatuses topelt garderoobide soetamine. Kohus leiab, et kulutusi, mida vanem teeb selleks, et lapsele osta enda juures kasutamiseks eraldi riideid või jalanõusid, ei saa arvesse võtta elatise suuruse määramisel. Kohus möönab, et mõlema vanema juures võiks olla olemas väiksemate ja sageli vahetatavate pesuesemete (pesu, sukad-sokid, T-särgid jms) ning õues mängimise riiete varu, mida ei peaks lastele ühe vanema juurest teise juurde liikudes kaasa pakkima. See tähendab, et need kulud on mõlemal vanemal laste vahetul ülalpidamisel ja vastavalt väheneb jagatavate kulude summa. Suuremad riideesemed, mida kasvav laps ei jõua läbi kanda, on mõistlik soetada ühekordselt, kulu tegeval vanemal (seni laste emal) on õigus eeldada, et poole nendest kuludest kannab teine 9
(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 vanem.
  1. Kohus leiab aga, et isegi kõiki laste ema ja isa väljatoodud kulusid arvestades ei anna laste jagatavate kulude suurus alust jätta rahuldamata hageja nõue vähendada elatist 0 euroni. Nimelt on hageja esile toonud, et lisaks laste vahetule ülalpidamisele sel ajal, kui lapsed on suhtluskorra järgi isa juures, on XX alates 2020.a maikuust tasunud ka kõik laste õppimisega, treeningutel, huviringides, võistlustel ja laagrites osalemisega seotud kuud, toidurahad (pikapäevarühmas), õpetajate sünnipäevarahad. DD on vastu vaielnud üksnes hageja väitele laste kehalise kasvatuse riiete soetamise kohta, muude eelnimetatud kulude hageja poolt kandmist ei ole DD vaidlustanud. DD väidetel tema ise lõpetas selliste kulude tasumise, kuna hageja poolt elatise maksmise lõpetamise järel ei ole DDl piisavalt rahalisi vahendeid. See tähendab, et suure osa jagatavatest kuludest kannab praegu faktiliselt hageja üksinda, kuigi laste eest perehüvitisi makstakse DDle.
  2. DD 20.05.2020 menetlusdokumendis esitatud täiendavas arvestuses enda sissetulekute ja laste kulude kohta (tabel lk 101 – 104) märgib, et arvestab oma 1300 euro suurusest kuusissetulekust 700 eurot enda ja pere lemmiklooma kuludeks, laste ülalpidamiseks on tal kasutada enda töötasust 600 eurot ja perehüvitised 540 eurot. DD andmetel temal kulub kolme lapse ülalpidamiseks kokku 1138 eurot kuus (eluase, toit, majapidamistarbed, hügieenitarbed, jõulukingid, riided (ilma treeningvarustuseta), transport, sünnipäevakutsed (ca 5 sünnipäeva 3 lapse kohta kuus), laste endi sünnipäevapeod ja kingitus (500 eurot lapse kohta), vaba aja veetmine lastega (väljas söömine, kino, teater, ujula, muuseum, batuudikeskus), taskurahad võistlustel või koolis laatadel jm. DD sõnul ta ei ole suuteline oma sissetulekute arvelt tasuma laste treeningute, huviringide, koolitoidu, laagrite ja võistluste eest, mistõttu on hädavajalik, et hageja jätkaks elatise maksmist vähemalt 540 eurot kuus.
  3. Kohus leiab, et DD selgitused, tema sissetulekute ja kulude arvestused ei anna samuti alust XX hagi rahuldamata jätmiseks. DD väidetav suutmatus ilma hageja makstava elatiseta laste kulusid kanda ei tulene mitte sissetulekute ebapiisavusest või DD kehvast majanduslikust olukorrast, vaid DD enda valikutest ja raha kasutamise prioriteetidest. DD on suuliselt eelistungil ja kirjalikes dokumentides (nt lk 99) selgitanud, et reaalselt ei ole ta seni laste eest makstavaid perehüvitisi kasutanud laste kulude katmiseks. DD sõnul leppisid vanemad laste sündides kokku, et lasteraha kogutakse nende täiskasvanuks saamiseni eraldi kontole, et seda kasutada lastele hariduse pakkumiseks. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimise ajaga võrreldes on vanemate lahkumineku järel olukord muutunud ja vajadusel tuleb DDl raha kasutada laste kulude katmiseks. Asjas ei ole vaidlust, et faktiliselt on DD väidetavalt laste tuleviku tarbeks kogutavate perehüvitiste eest lahkumineku järel ostnud enda nimele Pärnus xxx asuva remontivajava korteri, DD kavatseb korteri remontida ja tulu teenimiseks välja üürida. See tähendab, et DD on otsustanud riiklike perehüvitiste arvelt laste praeguste vajaduste rahuldamise asemel investeerida kinnisvarasse ja parandada enda varalist seisu. DD väidab, et tulevikus jääb korter lastele. Korter on aga ostetud DD omandisse ning tema üksi saab otsustada korteri edasise kasutamise ja käsutamise üle, hagejal kui laste teisel hooldusõiguslikul vanemal selles osas sõnaõigust ei ole. Kohus leiab, et olukorras, kus DD ei ole riigi poolt laste kulude katteks makstavaid toetusi kasutanud sihtotstarbeliselt, ei ole DDl õiguslikku alust tugineda sellele, et temal laste ülalpidamiseks vahendeid ei piisa ja et seetõttu ka 50:50 suhtluskorra tingimustes on laste huvides hädavajalik, et kostja jätkaks elatise maksmist. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kui DDl ei jätku piisavalt raha, et kanda enda osa laste ülalpidamise kuludest, tuleb tal perehüvitiste eest ostetud korter vajadusel ära müüa. Asjakohane ei ole DD vastuväide, et ka hagejale kuulub mitu kinnisvara ja sõidukeid, mida võiks elatise tasumiseks müüa. Elatise vähendamise nõude aluseks ei ole hagejal kokkulepitud elatise tasumiseks piisavate vahendite puudumine, vaid asjaolu, et vastavalt kokkulepitud suhtluskorrale 10
(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 hageja alates 2019.a augustist hageja peab pool aega lapsi vahetult ülal, mistõttu senises ulatuses elatise nõudmine ei ole enam õiguslikult põhjendatud.
  1. DD esitatud andmetel kuulub talle lisaks veel 2 korterit Pärnus (xxx ja xxx), millelt ta saab üüritulu. See nähtub ka DD pangakonto väljavõttest (lk 36 – 48). DD sõnul lakub üüritulu ebastabiilselt ning ta kasutab seda raha nii talle kuuluvate korterite remondiks ja parendamiseks, kui ehitab edasi tema ja XX kaasomandisse kuuluvat elamut xxx, kus DD koos lastega elab. Kohus jääb eelistungil pooltele selgitatud juurde, et kuna laste ema elukohaks on DD ja XX kaasomandis olev kinnistu, osaleb XX lastele elukoha võimaldamise kaudu nende ülalpidamises osaliselt ka ajal, mil lapsed elavad ema juures. Kaasomandis kinnisasja parendamisega ja laenumaksete tasumisega seotud DD ja XX võimalikud vastastikused rahalised nõuded ei ole tasaarvestatavad ülalpidamiskohustusega, mis vanematel on laste ees. Seega ka DD väited laste elukohaks oleva elamu väljaehitamiseks tehtavate kulude kohta ei põhista samuti XXlt laste ülalpidamiseks elatise nõudmist olukorras, kus XX poole ajast peab lapsi vahetult üleval.
  2. Kohtu hinnangul ei oma praeguses asjas laste kulude ja vajaduste ulatuse määramise seisukohalt tähtsust, kumb vanematest ja millistest vahenditest kaasomandit ehitab-remondib või kes tasub eluasemelaenu. Seetõttu kohus jätab tõenditena tähelepanuta XX esitatud, eraisikuga väidetavalt xxx tn maja ehitamiseks vahendite saamiseks 2018.a sõlmitud laenulepingud (lk 116 -117), hageja konto väljavõtted laenude tasumise kohta (lk 118 -120) ning ei analüüsi DD vastuväiteid nendele tõenditele.
  3. Põhjendatud on hageja tuginemine sellele, et laste kulud on osaliselt kaetud perehüvitistega. DD õigustamatult arvestab laste eest makstavad perehüvitised täies ulatuses üksnes tema poolt lastele tehtavate kulude katteks. Perehüvitiste seadusest tulenevalt makstakse perehüvitisi ühele vanemale. Hüvitised on ette nähtud lastega pere toimetuleku parandamiseks ja laste kulude katmiseks. Vanematel on oma laste ees võrdsed õigused ja kohustused. Lapsed Y, C ja E viibivad mõlema vanema juures ja on nende ülalpidamisel võrdse aja. Mõlemal vanemal tekivad sarnased kulud seoses laste elukohaga, olmekuludega, igapäevase söögiga. Hagejal ei ole kohustust lisaks tema poolt vahetult kantavatele kuludele tasuda elatise maksmise kaudu laste ema sarnaseid kulutusi. Hagejal täiendavalt elatise maksmise kohustus saab tulla kõne alla üksnes seoses nende kuludega, mida tehakse ühekordselt, kui need kulud kannab ema. Kohus tuvastas, et poolte esitatud koondandmete põhjal oleks perehüvitisi arvestades ühe vanema osaks kolme lapse peale kokku 48 eurot kuus. Kuna laste ema on deklareerinud, et rahaliste vahendite puudumise tõttu on ta lõpetanud laste trenni ja huviringide eest tasumise ning alates 2020.a maikuust kannab sellised kulud suuremas summas kui 48 eurot kannab laste isa, siis rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja vähendab hagejalt kostjate kasuks 14.01.2019 kohtumäärusega väljamõistetud elatist 0 euroni. Sisuliselt tähendab see 14.01.2019 kohtumääruse alusel elatise maksmise lõpetamist. Hagejal ei ole kohustust maksta laste vahetule ülalpidamisele ja hageja poolt kantavate nn jagatavatele kuludele lisaks elatist.
  4. Hageja ei ole hagiavalduses selgelt märkinud, mis ajast alates ta elatise vähendamist taotleb.

§ 459

lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul elatist vähendada alates hagi esitamisest 27.12.

  1. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt hageja on pärast hagiavalduse esitamist jätkanud elatise maksmist. Nii nähtub kostjate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest perioodi 27.07.2019 – 27.01.2020 kohta, et 01.01.2020 tasus kostja 1200 eurot (lk 46 pöördel). 05.05.2020 eelistungil DD kinnitas, et aprillis 2020 maksis hageja elatist 600 eurot. Kohus selgitab, et kuigi kohus vähendab elatist alates hagiavalduse esitamise kuupäevast, ei saa hageja juba tasutud elatist tagasi nõuda.
  2. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja nende isa, jätab kohus

§ 162lg 4 alusel 11

(12)Tsiviilasi nr 2-19-20730 menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kohus leiab, et alaealistelt lastelt isa kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks praeguses asjas laste suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.