MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on XX hagi YY vastu elatise nõudes. 20.11.2020 esitas alaealine hageja seadusliku esindaja kaudu kohtule avalduse loobumiseks. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja loobumisele oma hagist. oma elatishagist KOHTU SEISUKOHT 1. Hagist loobumine on hageja seadusest tulenev õigus (
Hageja loobumine oma hagist ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab vastu hageja loobumise hagist ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). 2.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas asja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 2.1. Kostja palus jätta enda menetluskulud
Vastuseks kostja taotlusele märgib kohus, et antud asjas on tegemist alaealise lapse elatisnõudega, mille menetemisega seotud kulusid ei saa jätta lapse esindajana menetluses osalenud vanema kanda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-69-13). 2.2. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leidis, et kuna tegemist on hagilise perekonnaasjaga, siis oleks äärmiselt ebaõiglane mõista kostja menetluskulud välja hagejalt (ca 1,5 aastane laps, kelle ema on väikse sissetulekuga üksikvanem).
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Tsiviilasi nr 2-20-9885
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas loobus hageja oma hagist.
lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid antud asjas ei esine, st pooled ei ole asjas sõlminud kompromissi ega selles kokku leppinud menetluskulude jaotust, samuti ei loobunud hageja oma hagist seetõttu, et kostja tema nõude pärast hagi esitamist rahuldas. Hageja loobus hagist põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-20-10264 leidis tuvastamist, et kostja ei olegi hageja vanem (isa), st isik, kellel on seadusest tulenev hageja ülalpidamiskohustus. Seega esineb olukord, kus nii hageja enda kui kostja menetluskulud jäävad
Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et juba enne elatishagi kohtusse esitamist teadis hageja (hageja seaduslik esindaja), et kostja kahtleb oma isaduses hageja suhtes ning keeldub seetõttu elatist maksmast. Seda teades oli hagejal (hageja seaduslikul esindajal) võimalus vältida elatishagiga seotud kohtumenetlust ja sellega seonduvaid menetluskulusi, lahendades eelkõige küsimus hageja põlvnemise kohta kostjast. Tsiviiasja materjalide kohaselt oli hagejal käesolevas menetluses lisaks seaduslikule esindajale ka lepinguline esindaja. Hageja ei taotlenud kohtult riigi õigusabi korras esindaja määramist, vaid hagejat esindas vandeadvokaat nn kokkuleppe korras. Eeltoodust tulenevalt ja advokaatide õigusteenuse turuhinda arvestades ei ole kohtu jaoks usutav ega ka tõendatud, et hageja seadusliku esindaja (ema) majanduslik olukord on halb. Seega ei esine käesoleval juhul ka aluseid
Eeltuvastatut kogumis arvestades jagab kohus poolte menetluskulud
3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus menetlust lõpetavas määruses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (
§-d 174 lg 1, 177 lg 1 p 1). Kostja menetluskuluks on esindaja kulu 330 eurot s.h. käibemaks. Esindaja kulu on menetluskulu (
Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Marika Jaanson Advokaadibüroost Aktseptus. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 69) kohaselt on tema menetluskuluks õigusabi kulu summas 330 eurot (sisaldab käibemaksu) 2,5 tunni õigusabi eest, sellest 03.09.2020 tutvumine hagiavaldusega, e-kirjad kliendile 0,5 tundi; 05.09.2020 menetluse peatamise taotlus, e-kirjad kliendile 0,3 tundi; 10.09.2020 ekirjad kliendile 0,2 tundi; 01.10.2020 kompromissi projekt elatise tasumiseks 1 tund; 02.10.2020 e-kirjad kliendile, kohtule, vastaspoolele kompromissi kooskõlastamine 0,5 tundi. Hageja leidis, et kostja poolt esitatud menetluse peatamise taotlus oli perspektiivitu ja alusetu, mistõttu sellega seotud menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Samuti ei ole kompromissiga seotud kulud ja e-kirjavahetus kliendiga põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Kohtu hinnangul on põhjendamatu 05.09.2020 perspektiivitule menetluse peatamise taotlusele ja e-kirjade koostamiseks kulutatud aeg, kuid mitte samas taotluses sisalduv kostja seisukoht (vastus) hagile. Eeltoodut arvestades loeb kohus 05.09.2020 toimingutele kulutatud ajakulust (0,3 tundi) põhjendatuks 0,2 tundi. Arvestades, et kohus 23.09.2020 kohtumääruses tegi pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga, on kostja poolt kompromissi projekti koostamine, kooskõlastamine ja sellega seotud e-kirjade saatmine ning nende toimingutega seotud ajakulu 01.10 ja 02.10.2020 kokku 1,5 tundi igati põhjendatud. Samuti loeb kohus põhjendatud ajakuluks õigusabile 03.09.2020 kulutatud aja hagiavaldusega tutvumiseks ja e-kirjade koostamiseks kliendile 0,5 tundi ning 10.09.2020 e-kirjade kliendile saatmise ajakulu 0,2 tundi. Seega hindab kohus kostja põhjendatud õigusabitoimingute ajakuluks kokku 2,4 tundi (0,5+0,2+0,2+1,5). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), milline õigusabi osutamise turuhinda arvestades on mõistlik. Arvestades kostja kulu põhjendatud õigusabitoimingute eest ilma käibemaksuta 264 (2,4 tundi x 110 €/tund) eurot.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu kuulub kostjale lepingulise esindaja kulu hüvitamisele ilma käibemaksuta, so summas 264 eurot. Arvestades, et kohus jaotas käesoleva tsiviilasja menetluskulud täielikult hageja kanda, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 264 eurot kostja menetluskulude hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.