KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsembril 2020, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3662 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Ei

§ 33

lg 11 p 2 ja

§ 69

lg 3 nõuete rikkumise eest, mis on kvalifitseeritavad

§ 224lg 2 järgi.

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Riho Kasak mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,68 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l luges kohtuväline menetleja lõplikuks mõõtetulemuseks 0,63 mg/l. Teo toimepanemise aeg 21.07.2020 kl 07.32 ning koht XXX, Tartu linn, Tartu maakond. 2. 14.08.2020 kohtuvälise menetleja otsusega määrati Riho Kasakule KarS § 56 lg 1 alusel karistuseks

§ 224lg 2 alusel rahatrahv 195 trahviühikut, s.o 780 eurot.

1. 30.08.2020 esitas Riho Kasak Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei teavitanud liikluspolitseinik Urmas Lepist enne alkoholi mõõtmise seadmesse puhumist kaebuse esitaja õigusest keelduda puhumast seadmesse ja nõuda alkoholisisalduse määramiseks vereproovi võtmist. Selle kohta ei tehtud kohapeal koostatud väärteoprotokolli kirjalikku märget ega võetud menetlusaluse isiku allkirja. Alkomeetrisse puhus Riho Kasak kaks korda viieminutilise vahega. Mõlema korra tulemused olid erinevad. Teine liikluspolitseinik väitis menetlusalusele isikule, et tal välised joobetunnused puuduvad, karistusregistris kehtivad karistused puuduvad, seega määratakse talle ilmselt karistuseks osalemine programmis „Kaine juht“. Kuna informatsioon tuli ametiisiku poolt omaalgatuslikult, siis ei hakanud ta enam nõudma vereproovi võtmist, pidades seda infole tuginedes üleliigseks. Videomaterjalist nähtub, et tema sõidustiil oli korrektne ja kõiki liikluseeskirjade nõudeid järgiv. Alkoholilõhna tajumine U.L. poolt on ilmselt raseerimisejärgne nahavärskendusvedeliku lõhn, mis sisaldas koostises 60% piiritust. Otsuses ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud, miks on määratud karistuseks 780 eurot rahatrahvi. Kaebaja selgitab, et pani alkoholijoobes juhtimise toime esmakordselt, tunnistab oma teo seaduse vastasust. Ta ei oma varasemaid kehtivaid karistusi. Tarbib alkoholi väga harva, kuna on XXX ning autojuhiload on olnud 35 aastat. Alkoholi tarbimise tingis edukas esinemine spordivõistlustel, kus XXXX XXX maleva koosseisus saavutasid võistkondlikult I koha. 21.07.2020 töökohale sõitma asudes ei tunnetanud organismis alkoholile viitavaid tunnuseid. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, määrata õigusrikkumise eest minimaalselt võimalik karistus – on valmis osalema programmis „Kaine juht“.
2. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 22.10.2020, milles märkis, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja karistuse ümbervaatamiseks puuduvad alused ja põhjus. Alkoholisisaldus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga ning mõõtmist teostas pädevust omav politseiametnik. Isiku süü on suur, kuna õigusrikkumine pandi toime elava liiklusega suurel maanteel. Alkoholisisaldus oli suur, jäädes mõõtevahemiku ülemise piiri lähedale (

§ 224lg 2 järgi).

Asjas kogutud materjal näitab üheselt, et puhumisprotseduur on toimetatud läbipaistvalt, toetavalt ja järgides kõiki reegleid. Isik on allkirjastanud väljatrüki ja KorS § 38 õiguste lehe. Seega olid seal sisaldunud õigused Riho Kasakule teada, mh ka see, et ta võib keelduda tõendusliku alkomeetri protseduurist ning nõuda vereproovi. Sotsiaalprogrammi 2 mittesaatmine ei muuda taadeldud tõendusliku alkomeetri mõõtetulemust. Sõidumaneeri osas märgib kohtuväline menetleja, et politsei infosüsteemi andmetel laekus 21.07.2020 kl 07.10 hädaabinumbrile 112 kõne, milles viidati võimalikule joobes juhile, kes suundub Tabiverest Tartu poole. Kõne kokkuvõtte kohaselt liigub Tabiverest Tartu poole auto, mis vingerdab teel ja kaldub vastassuunda. Samuti on kohtuväline menetleja veendumusel, et 0,63 mg/l väljahingatavas õhus oli tajutav terviseseisund. Karistus vastab isiku süüle ja karistuse soovitud eesmärkidele.

1. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, leides, et alkomeeter ei olnud korras ning rikuti menetlusprotsessi reegleid, kuna isikule ei teavitatud võimalusest vereprooviga tuvastada alkoholijoove. Politseiametnik lubas, et talle määratakse sotsiaalne rehabilitatsiooniprogramm ning tema käitumine oli sellest tingitud. Karistuse määramisel pole arvesse võetud varasemate karistuste puudumist.
2. Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. Alkomeeter oli taadeldud, tuvastas alkoholisisalduse 0,68 mg/l. Isik puhus kaks korda, kuna esimesel korral puhus väga tugevalt ja see on kõige klassikalisem alkomeetri veateate koht. Menetlusalune allkirjastas väärteoprotokolli ja õiguste lehe ning nõustus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Karistus vastab isiku süüle, jääb keskmisest kõrgemasse määra. Tegu pandi toime otsese tahtlusega. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 8.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem.

§ 33

lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. 9.

§ 224

näeb ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

1. Väärteomaterjalide hulgas on tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk, millest nähtub, et politseiametnik Sten Truija on tuvastanud Riho Kasakul (ik 35711210225) 21.07.2020 kl 07.59-08.02 Tartu linnas, XXX alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 0,68 mg/l kohta, mis arvestades laiendmääramatust (0,05 mg/l), on lõplikuks tulemiks vähemalt 0,63 mg/l.
2. Tulenevalt mõõteseaduse § 5 lg-st 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja. Mõõtmine on toimunud taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE (taadeldud 14.02.2020) ning mõõtmine on teostatud pädeva ametniku poolt – S.T. on läbinud 08.10.2015 pädeva mõõtja koolituse.
3. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole tõenduslik alkomeeter näidanud korrektset tulemust ning palub tulemusega mitte arvestada. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteomaterjalidest, et mõõtetulemus oleks ebakorrektne või teostatud mittenõuetekohase alkomeetriga. Nähtuvalt väärteomaterjalidele lisatud politseiametniku rinnakaamera salvestisest puhus Riho Kasak esmalt alkomeetrisse kaks korda ajavahemikul 07.53-07.54, kuid testi tuli korrata, kuna alkomeeter ei lugenud puhumist nõuetekohaseks. Kohtuvälise menetleja 3 esindaja on kohtuistungil selgitanud, et isik pidi mitu korda puhuma, kuna alkomeeter andis veateate ilmselt väga tugeva puhumise tõttu. Teistkordsel katsel olid tulemused loetavad ning nõuetekohaselt teostatud, seega on mõõtetulem korrektne.
4. Riho Kasak on kaebuses märkinud, et mõõtmise teostamisel rikuti tema õiguseid, kuna kohtuvälise menetleja ametnikud ei teavitanud teda, et tal on õigus keelduda tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest ning taotleda vereproovi tegemist. Kohtu hinnangul näitavad väärteomaterjalid üheselt, et mõõtmise protseduur on läbi viidud nõuetekohaselt ning isik pidi olema teadlik talle tutvustatud õigustest. Esmalt nähtub KorS § 38 õiguste lehelt, et Riho Kasak on allkirjastanud nimetatud õiguse lehe käsikirjalise allkirjaga 21.07.2020 kuupäeval. Nimetatud lehelt nähtub mh, et isikul on mh õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest., samuti on isikul õigus indikaatorvahendiga kontrollimisel vaidlustada indikaatorvahendi näit ning nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. Väärteomaterjalidele lisatud kohtuvälise menetleja ametniku rinnakaamera videosalvestisest nähtub, et Riho Kasak puhus tõenduslikku alkomeetrisse ning talle tutvustati alkomeetri väljatrükki, millele ta andis allkirjad. Politseiametnik selgitab menetlusalusele isikule, et „ühte allkirja tahan siia, et olite nõus siia puhuma ja teist allkirja siia, et tutvustasin Teile väljatrüki ära“. Lisaks nähtub nimetatud videosalvestiselt, et politseiametnik liikus seejärel patrullsõidukisse ning kinnitab alkomeetri väljatrüki KorS § 38 õiguste lehega, millelt nähtub käsikirjaline allkiri. Seega on tuvastatav, et menetlusalune isik on õiguste lehe allkirjastanud enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist ja ta on teadlik talle õiguste lehega tutvustatud õigustest.
5. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestiselt peatab politseipatrull sõiduki Ford Focus registreerimismärgiga XXX 21.07.2020 kella 07.32 ajal, sõiduki juhina tuvastatakse Riho Kasak, kel palutakse puhuda alkomeetrisse. Ka isik ise ei ole eitanud, et juhtis mootorsõidukit vahetult enne joobekontrolli teostamist.
6. Seega on tõendatud, et Riho Kasaki väljahingatavas õhus oli kontrollimise hetkel alkoholisisaldus vähemalt 0,63 mg/l ning väärteomenetluses on leidnud tõendamist, et Riho Kasak juhtis vahetult enne joobekontrolli sõidukit, seega on menetlusalune isik objektiivselt täitnud

§ 224lg 2 koosseisu. 16. Karistusseadustiku (Kar

S) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Käesolevalt on menetlusalune isik tunnistanud, et ta tarvitas eelneval päeval alkoholi. Alkoholi tarvitamise tingis eelmisel päeval edukas esinemine spordivõistlusel. Arvestades Riho Kasakul mõõdetud alkoholisisaldust, mis oli vähemalt 0,63 mg/l, pidi isik olema teadlik alkoholi tarvitamise mõjust oma organismile. Sellise joobe puhul on tuntavad häired enda psüühilistes, füüsilistes ja tajufunktsioonides. Isik oli teadlik, et ta ei tohiks sellises seisundis mootorsõidukit juhtima. Kui Riho Kasak sellele vaatamata sõidukit juhtima asus, leiab kohus, et subjektiivsest küljest pani ta teo toime otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. 4 19.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juhul, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. 20. Kaebuse esitaja on taotlenud, et talle määratakse karistuseks sotsiaalprogramm, kuid

§ 224lg 2 sellist karistust ette ei näe.

Kohtuväline menetleja on määranud Riho Kasakule põhikaristuseks rahatrahvi summas 195 trahviühikut.

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on karistust määrates võtnud arvesse, et isikul varasemad karistused puuduvad. Kohtu hinnangul on Riho Kasaku süü suur. Seda iseloomustavad teo toimepanemise asjaolud. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimesi organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on tegemist ohtliku rikkumisega. Sellises seisundis isikul on halvenenud nii taju kui ka reaktsioonivõime. Lisaks nähtub videosalvestiselt, et Riho Kasak liikles mootorsõidukiga tiheda liiklusega ajal maanteel, mistõttu võis ohtu seada nii iseenda kui ka kaasliiklejad. Isiku süü suurust suurendab ka tema joobe suurus – 0,63 mg/l, mis on

§ 224lg 2 toodud vahemikus maksimaalsele suurusele lähedane suurus.

Kuigi isik on leidnud, et tema sõidu-ja kõndimismaneerid olid eeskujulikud, leiab kohus nõustuvalt kohtuvälise menetlejaga, et isiku sõidumaneer ei saanud olla eeskujulik, kuivõrd jäi silma kaasliiklejale, kes helistas kl 07.19 hädaabinumbril 112 ning kirjeldas mootorsõiduki liikumist vingerdavana ja vastassuuna kalduvana. Väliseid joobetunnuseid kohtuväline menetleja ei ole kirjeldanud, videosalvestiselt on tuvastatav, et kohtuvälise menetleja ametnik kirjeldab Riho Kasaku puhul, et väliseid joobetunnuseid ei paista. Samas tuleb siiski arvestada alkomeetri näiduga, milles tuvastatu kohaselt ei ole tegemist vaid jääknähtudega (alla 0,10 mg/l kohta väljahingatavas õhus), vaid oluliselt suurema alkoholijoobega, mis pidi isikule olema füüsiliselt tajutav.

1. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest peab andma isikule määratav karistus ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus.
2. Kohus võtab arvesse, et Riho Kasakul puuduvad kehtivad karistused. Seega ei olnud tegemist väljakujunenud käitumismustriga, vaid ühekordse rikkumisega. Riho Kasak on selgitanud, et tal on pikaajaliselt olnud juhiload ning ta tarbib alkoholi väga harva. Seega on kohtul olemas lootus, et isik ei jätkaks tulevikus liiklusalaste väärtegude toimepanemist ning antud karistus on isikule distsiplineeriv mõju.
3. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Riho Kasakule määratud karistus rahatrahvi näol on proportsionaalne ja põhjendatud karistuse liik. Rahatrahv sanktsiooni keskmist määra ületavas määras on sobiv karistus, arvestades isiku süü suurust. Puudub alus rahatrahvi vähendamiseks kaebuses nimetatud põhjustel.
4. Sellest tulenevalt jätab kohus Riho Kasaku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna Prefektuuri 14.08.2020.a otsuse muutmata.
5. Võttes arvesse Riho Kasaku esitatud tõendit tema sissetuleku osas, peab kohus vajalikuks võimaldada Riho Kasakul tasuda rahatrahv ositi 9 kuu jooksul käesoleva 5 kohtuotsuse jõustumisest KarS § 66 alusel. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses toodud pangakontole, märkides ära viitenumbri
6. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 6