← Eesti

2-20-14621/15

Obsah (12)§ 187§ 413§ 314§ 129§ 445§ 162§ 174§ 175§ 138§ 144§ 218§ 468

2-20-14621 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-14621 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas Viru Maakohtule

  1. oktoobril 2020 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks alates
  2. oktoobrist 2020 summas 292 eurot kuus kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hageja vanem, kes ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Elatise palub hageja kanda hageja ema arveldusarvele. Kostja ei ole nõus elatusraha suurusega. KOHTUISTUNG Kostja Viru Maakohtu
  3. detsembri 2020 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse. PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413lg 3 p 1-3 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile 2

(4)2-20-14621 ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus kontrollib

§ 413lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi.

Kohtukutse on saadetud kostjale 27. novembril 2020 emailiga aadressile dani.strogi@mail.ru. Selle emaili pealt on kostja saatnud kohtule kostja vastuse ja allkirjastatud versiooni kostja vastuse tõlke. Seega on kostja sedasama aadressi menetluses juba korra kasutanud ja kohus loeb

§ 314

-1 alusel kohtukutse kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel ärasaatmisest, ehk 03.detsembril 2020. Kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust. Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kohtukutse on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (

§ 413lg 3 p 1).

Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (

§ 413lg 3 p 2).

Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (

§ 413lg 3 p 3).

Kohus ei tuvastanud

§ 413

lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb

§ 413lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96; § 97 p 1; § 100 lg 1, lg 2; § 101 lg 1, lg 2, Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg
  2. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 292 eurot alates
  3. oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt

§ 129lg 2 on tsiviilasja hind 2628 eurot (292*9).

Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas

§ 445

lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Menetluskulud Lähtuvalt

§ 162lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 3

(4)2-20-14621 Hageja esitas kohtule taotluse õigusabikulude kokku summas 130 eurot (taotluses on ekslikult märgitud 130,95 eurot) väljamõistmiseks, s.o õigusalane nõustamine – 20 eurot, istungiks ettevalmistamine – 50 eurot ja kohtuistungil osalemine – 60 eurot. Kohus toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale arvamuse andmiseks. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta hageja menetluskulude kohta. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (

§ 138

lg 2).

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

Käesolevas tsiviilasjas esindab hagejat

§ 218sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on sõltuvalt menetlustoimingust 20, 100 ja 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud kliendiga konsulteerimiseks ja asja arutamiseks - 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamiseks - 0,5 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi, kokku 2 töötundi. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kokku summas 130 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 130 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.