Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 68§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7709 (18284000528) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsus Toomas Maali

§ 424

lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 6 kuud, millest kandmata karistus 5 kuud 27 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Iris Asuküla Süüdimõistetu Toomas Maalinn (isikukood: 37510072754; elukoht: XXX) Asja arutamise kuupäev 05.01.2021 ja 06.01.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: määras: 1.

Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Toomas Maalinnale Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. Pikendada Toomas Maalinnale Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7709 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
4. september 2021.a. 3.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Toomas Maalinnale täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

1. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
2. Toomas Maalinn on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsusega

§ 424

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 25.-27.12.2018, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Toomas Maalinnale määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Toomas Maalinn ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Toomas Maalinnale määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Toomas Maalinnale kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Toomas Maalinnalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Toomas Maalinna kohta. Ettekandest nähtuvalt Toomas Maalinn ei ilmunud kokkulepitud ajal – 12.10.2020 kell 14.00 – registreerimisele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse ega teavitanud eelnevalt kriminaalhooldusametnikku; Toomas Maalinn esitas kriminaalhooldusametnikule viimati vereanalüüsi tulemuse (CDT) 22.06.2020 – isikule on korduvalt selgitatud kohustus tuua vereanalüüs (sh tehtud kirjalik hoiatus vastuse mitte esitamise tõttu 10.09.2020), kuid isik ei ole jätkuvalt ametnikule vereanalüüsi vastust esitanud; Toomas Maalinnal puudus mõjuv põhjus kokkulepitud ajal – 16.11.2020 kell 14.00 – Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse ilmumata jätmiseks (16.11.2020 kella 11.00 ajal helistas Toomas Maalinn ning soovis registreerimisaega muuta, põhjuseks tõi mitteametliku töötamise). Esmakohtumine toimus Toomas Maalinnaga 31.01.2020, mil isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. 12.02.2020 esitas Toomas Maalinn esimese, 07.02.2020, antud vereproovi tulemuse – XXX. 26.02.2020 tutvustati Toomas Maalinnale esimest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtuvalt on senini registreerimistel vesteldud alkoholi tarvitamisest (AUDIT-test) ja ametliku töötamise otsingustest. Toomas Maalinn helistas 19.02.2020 kell 12.00 ning soovis muuta 19.02.2020 (14.00) registreerimisaega. Registreerimisaja muutmise kohta andis Toomas Maalinn 26.02.2020 järgmise seletuse: „Olin XXX juures XXX ja ei saanud transporti, et registreeritud ajaks Viljandisse kriminaalhooldaja juurde määratud tähtajaks jõuda. Helistasin ja määrasime uue aja kokku.“ Toomas Maalinn pidi kokkuleppe kohaselt esitama 10.03.2020 registreerimisel uue vereproovi tulemuse. Vereproovi tulemust Toomas Maalinn 10.03.2020 registreerimisel ei esitanud, põhjuseks tõi ID-kaardi puudumise (mis on eelduseks vereproovi andmisele). Toomas Maalinn esitas 14.04.2020 kriminaalhooldusametnikule 09.04.2020 antud vereproovi tulemuse – XXX. Toomas Maalinn helistas 03.06.2020 kella 09.00 paiku ning soovis muuta 11.06.2020 (14.00) registreerimisaega. Registreerimisaja muutmise kohta andis Toomas Maalinn 08.06.2020 järgmise 2 seletuse: „Kuna olen hetkel juhutööl, siis ei saanud määratud ajaks tulla. Muidu oleks töö kaotanud. Seega sai lepitud kokku uus aeg.“ Toomas Maalinn esitas 28.06.2020 kriminaalhooldusametnikule 22.06.2020 antud vereproovi tulemuse – XXX. Verenäitaja tõusu kohta andis Toomas Maalinn 29.06.2020 järgmise seletuse: „Kuna käisin nädalavahetusel pulmas ja tarbisin vähesel määral ka alkoholi, siis siit võis tulla ka selline näit. Ei oleks tohtinud üldse pruukida.“ Kordusproovi näitaja suurenemisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega 29.06.
2. 02.09.2020 kell 09.15 helistas Toomas Maalinn ning soovis muuta 02.09.2020 (10.00) registreerimisaega. Lepitud isikuga telefoni teel kokku, et uueks registreerimisajaks on 09.09.2020 kell 13.
3. 09.09.2020 kell 13.00 Toomas Maalinn registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. Registreerimisaja muutmise ja registreerimiskohustuse rikkumise kohta andis Toomas Maalinn 10.09.2020 järgmise seletuse: „Olin kogemata pannud aja oma kalendrisse vale päeva peale.“ Toomas Maalinn pidi kokkuleppe kohaselt ametnikuga esitama uue vereproovi vastuse hiljemalt 03.09.2020 registreerimisel. 03.09.2020 registreerimisel Toomas Maalinn vereanalüüsi vastust ei esitanud, väitis, et tuli just laborist vereproovi andmast ja esitab vastuse koheselt peale tulemuse saamist. Vereanalüüsi vastust Toomas Maalinn ei esitanud. Vereanalüüsi tulemuse mitteesitamise kohta andis Toomas Maalinn 10.09.2020 järgmise seletuse: „Kuna puudub hetkel töökoht, siis ei ole kusagilt raha olnud saada, et vereanalüüsi teha. Raske olukord on hetkel.“ Vereanalüüsi mitteesitamise tõttu reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega 10.09.
4. 29.10.2020 esitas Toomas Maalinn XXX poolt väljastatud teavituse, mitte kohaselt on Toomas Maalinn XXX alates 21.10.
5. Katseajal on isik registreerimiskohustust rikkunud kahel korral (09.09.2020, 12.10.2020) ning registreerimisaega soovinud muuta mõjuva põhjuseta neljal korral (19.02.2020; 11.06.2020; 02.09.2020; 16.11.2020) . Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 13 registreerimist. Isiku pidev registreerimisaja muutmine, registreerimiskohustuse rikkumine ja kohtu poolt määratud kohustuse mittetäitmine (CDT) näitab selgelt, et käitumiskontroll ei ole olnud piisav meede Toomas Maalinna käitumise muutmiseks õiguskuulekaks – isik jätkab tahtlikult ja järjepidevalt kohtu poolt määratud kohustuste rikkumist, sh registreerimiskohustuse rikkumist. Pidev registreerimisaja muutmine ning vereanalüüsi kokkulepitud ajaks esitamata jätmine takistab järelevalve teostamist Toomas Maalinna üle. Seniste rikkumiste õigustamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Sellest tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata Toomas Maalinna kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
6. Kohtuistung. Süüdimõistetu erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et ta on asjaoludega erakorralises ettekandes tema poolt käitumise kontrollnõuete rikkumise kohta nõus ja kõik on ettekandes õige. Saab aru, et kohustusi peab täitama, aga kuna on juhtunud sellised olukorrad, siis see on paraku nii läinud, kuna ei ole tööd ja ei ole sissetulekut, et saaks analüüse teha. Süüdimõistetu avaldab istungil soovi jätkuvalt täita kriminaalhooldusnõudeid ja võtta enesele täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Isik ei ole juunikuust alates esitanud ametnikule ühtegi vereanalüüsi vastust. Põhjuseks toob pidevalt töökoha puudumise, aga minule teadaolevalt alates oktoobrist on XXX ja sellega seoses on ta soovinud pidevalt muuta registreerimise aega, et juhutööde eest saada raha, aga viimase 7 kuu jooksul ei ole ta leidnud 30 eurot, et teha vereanalüüs, mis on vastuolu. Lisaks isik 03.
7. registreerimisel valetas ametnikule, et just tuli laborist vereproovi andmast, aga seal ta ei käinud, kuna vastus ei ole jõudnud ametnikuni senini. Isikule on selgitatud ka seda, et pöörduda alkoholi tarvitamise häirete kabineti poole Viljandi Haiglas, kus saab vereanalüüse tasuta anda. 3 Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et antud juhul on võimalik isikule panna alkoholi tarvitamise keeld, mis on odavam kui analüüsi andmine. Katseaega tuleks paari kuu võrra pikendada. II KOHTU PÕHJENDUSED
8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 13 registreerimist. Katseajal on süüdimõistetu registreerimiskohustust rikkunud kahel korral s.o 09.09.2020 ja 12.10.2020 ning registreerimisaega soovinud muuta mõjuva põhjuseta neljal korral (19.02.2020, 11.06.2020, 02.09.2020, 16.11.2020). Kohus tuvastas, et rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused (s.t mõjuvad põhjused puuduvad). Viimase vereanalüüsi tulemuse (CDT) esitas Toomas Maalinn kriminaalhooldusametnikule 22.06.2020, mille XXX (tl 65). Rikkumise kohta on Toomas Maalinn selgitanud, et kuna käis nädalavahetusel pulmas ja tarbis vähesel määral alkoholi, siis siit võis tulla ka sellina näit. Ei oleks tahtnud üldse pruukida (tl 66). Nimetatud rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille Toomas Maalinn on allkirjastanud 29.06.2020 (tl 67). Kokkulepitu kohaselt pidi Toomas Maalinn esitama vereanalüüsi 03.08.2020, Seisuga 4 10.09.2020 Toomas Maalinn ametnikule vereanalüüsi esitanud ei olnud. Oma kirjalikus seletuses on Toomas Maalinn märkinud, et kuna hetkel puudub töökoht, siis ei ole kusagilt olnud raha saada, et vereanalüüsi teha (tl 69). Rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega, mille Toomas Maalinn on 10.09.2020 allkirjastanud (tl 70). Kohus leiab, et süüdimõistetul mõjuvad põhjused laboratoorse vereanalüüsi andmata jätmiseks puuduvad. Asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on katseaja vältel siiski tegelenud juhutöödega (tl 64, 72), millest on saanud sissetulekuid ja mille arvelt oleks saanud tasuda analüüside eest. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetule selgitanud ka seda, et on võimalik pöörduda alkoholi tarvitamise häirete kabineti poole Viljandi Haiglas, kus saab vereanalüüse tasuta anda. 5. Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata Toomas Maalinnale mõistetud karistust täitmisele, kuna süüdimõistetu on motiveeritud käitumise kontrollnõudeid edaspidi täitma korrektselt. Toomas Maalinna puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist oli süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita. Selleks on süüdimõistetu andnud nõusoleku talle täiendava kohustuse määramiseks. Arvestades rikkumise asjaolusid ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut on katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle võimalus näidata tahet kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisel. Seega, on põhjendatud

§ 74

lg-le 4 alusel Toomas Maalinnale kohtuotsusega määratud katseaega pikendada 2 kuu võrra, s.o katseaja lõpptähtajaga 09. september 2021 ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Toomas Maalinnale täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5