Obsah (6)

§ 61§ 238§ 180§ 175§ 306§ 126

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-20-2268 12. augustil 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kattre Vaher ja tõlgi Natalija Mehh juuresolek

§ 61

kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Eduard Kožanovi poolt 23.12.2019 kella 15.45 paiku xxxx asuvas xxxx ühistranspordi peatuses M Tle ühe korra noaga vasakule poole kehapiirkonda löömine on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ütlustega, mida toetavad kannatanu läbivaatusprotokoll koos fototabeliga, väljavõte haigusloost, tunnistajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga ning asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabelitega. Kannatanu M T 23.12.2019 antud ütluste kohaselt (I kd tl 1-2) 23.12.2019 kella 16.00 paiku suundus ta koos oma sõbraga otsima tuttavat S, kes pidi olema kuskil xxxx jaama kandis. Pingi peal magas tema tuttav S, keda temaga kaasas olnud sõber lõi käega, et S üles ärkaks. Samal ajal S kõrval olnud isik tõusis püsti ja lõi teda noaga keha piirkonda. Nägi väga hästi, et tema käes oli nuga. Tundis vasakul pool tugevat valu. Mäletas, et edasi tuli politsei ja kiirabi, ründaja oli talle võõras. 24.12.2019 täiendas kannatanu enda ütlusi (I kd tl 3-5), et oli oma sõbra J Siga ning nad otsisid ühist sõpra S Bt, kell võis olla 15:00 ja 16.00 vahel, läksid xxxx jaama trollipeatusesse, nägi S koos temale võõra meesterahvaga pingi peal istumas. J lähenes S ja lõi teda lahtise käega vastu õlga, ei näinud, et J oleks löönud S kõrval istuvat meesterahvast. Tema ei suhelnud S kõrval istunud meesterahvaga, samuti ei teinud ta mingit provokatiivset liigutust meesterahva suunas. Meesterahvas pööras tema poole ja lõi teda vasakule küljele, tundis tugevat valu. Keeras ringi ja hakkas ära jooksma, meesterahvas järgnes talle. Nägi, et meesterahvas hoidis paremas käes nuga (tera pikkus oli tema arust 10 cm). Tundis 2 löödud kohas soojust ja mööda külge hakkas midagi voolama, sai aru, et teda on löödud noaga. Kükitas, jõi kaasas olnud viina ning seejärel läks tal pilt silmade eest ära. Kannatanu ütlusi tema tervise kahjustamise kohta kinnitavad ka temal tuvastatud vigastused. 23.12.2019 kell 15:56 on toimunud kannatanu M T läbivaatus ning kuriteojälgede kirjeldusena on märgitud, et vasaku külje peal on isikul roiete piirkonnas ca 3 cm lai torkehaav, mida on ka fotografeeritud (I kd lk 11-12). Regionaalhaigla on 23.12.2019 koostanud teatise õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, milles on välja toodud, et M T saabus 23.12.2019 kell 16:12 ning tema kehavigastustena on märgitud

1. roide murd, noahaav vasakul küljel, ulatub kõhuõõnde, diafragma vigastus (I kd tl 13). Asja materjalide juures on ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt välja antud väljavõte M T haigusloost (I kd tl 6-8), millest nähtuvalt viibis T. T ravil alates 23.12.2019 kell 17:31 erakorralise kirurgia osakonnas ning kliinilise diagnoosina on välja toodud roidemurd, kõhuseina lahtine haav ning diafragma vigastuse kahtlus, välispõhjusena on nimetatud rünnet terava esemega. Anamneesina on märgitud, et isikut on löödud terava esemega vasaku külje piirkonda ning vasakus küljes alumiste roiete prk 3 cm sirgete servadega torkehaav. Kannatanu tervise kahjustamist süüdistuses näidatud ajal ja viisil kinnitab ka 28.12.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 49-81), kus vaadeldavaks objektiks olid kannatanu riided (jope, dressipluus ja pluus). Nimelt nähtub esitatud vaatlusprotokollist, et jopel on mitmed kangavigastused, sealhulgas jope vasakul küljel on jope sisevoodril veremäärdumine. Veremäärdumine tuvastati ka kannatanu dressipluusi vasakpoolsel küljel ning pluusi vasaku varruka sisemisel poolel ja vasakul küljel. Pluusi küljel oleva verekahtlase määrdumise keskosas on ka kangast läbiv vigastus. Kannatanu ütlusi tema ründamise kohta toetavad ka tunnistajate J E, J Si, S B, K Ki ja B N ütlused. Tunnistaja J Si ütluste kohaselt läks ta 23.12.2019 koos M Tga xxxx jaama S Bt otsima. Nägid xxxx jaama trollipeatuses pingi peal S koos K istumas. Lõi kohe S õrnalt jalaga kuskile keha piirkonda ning S tõusis püsti. Samal ajal tõusis püsti ka K ja liikus M juurde, seejärel M kohe hõikas, et teda löödi noaga. Helistas Häirekeskusesse ja samal ajal liikus K tema suunas nii, et hoidis nuga enda käes. K sai aru, et ta helistab politseisse, lõpetas tema suunas liikumise ja hakkas ära jooksma. Jooksis K järele ja samal ajal oli ühenduses Häirekeskusega ja rääkis, mis toimus. Nägi, kuidas K pärast tunnelist väljumist pani oma käes oleva noa tunneli väljapääsu juures olevate põõsaste peale. Seejärel juba tuli politsei ja pidas K kinni. Täpsustas, et pärast seda, kui K lõi M noaga, oli tal K kogu aeg visuaalne kontakt ning seetõttu teabki, et politseinikud pidasid kinni M noaga löönud inimese (I kd lk 23-25). Sündmust on kirjeldanud ka tunnistaja S B (I kd tl 26-28) ning tema ütlustest nähtuvalt on J Si poolt nimetatud isiku K tegelik nimi Eduard Kožanov. Nii andis S B ütlusi, et 23.12.2019 tuli tema juurde Eduard Kožanov, kelle hüüdnimi on K ning läksid Eduardiga poest likööri ostma, lõpuks läksid kahekesi xxxx jaama trollipeatusesse. Kuna tal on raskusi kõndimisega, otsustasid istuda trollipeatuses oleva pingi peale. Tarvitasid alkoholi kui tundis järsku lööki selja tagant näo ja kaela piirkonda, löödi vist jalaga, tõusis püsti ja nägi enda selja taga seismas J Si, kellega oli M. Kui pingilt püsti tõusis, tõusis püsti ka Eduard. Ta ei näinud, mida Eduard tegi, kuna läks J eemale. Suhteliselt kohe tuli tema ja J juurde M, kes ütles, et Eduard lõi teda noaga. Seejärel J ja Eduard tõukasid teineteist, lahutas nad ning liikus M juurde, kuna nägi, et M on halb. Ühel hetkel avastas, et Eduard on ära läinud. Kui ta oli M juures, siis M küsis mööduvatelt tütarlastelt telefoni ja helistas Häirekeskusesse. Kui tunnistajad J S ja S B teadsid kannatanut ja süüdistatavat ning J S osundas konkreetselt Eduard Kožanovile kui noaga lööjale, siis tunnistajad K K ja B N olid kõrvalseisjad ning hindasid sündmust eemalt. Kuigi nad kellelegi nimeliselt ei osuta, on nende ütlused haakuvad sündmuse kui tervikuga ning nende ütluste pinnalt saab samuti jaatada süüdistatava poolt kannatanu noaga löömist 3 süüdistuses näidatud ajal ja kohas. K K andis tunnistajana ütlusi, et oli 23.12.2019 umbes kella 15.35 paiku xxxx jaamas bussi/trollipeatuses ning peatuses oleva pingi peal istusid kaks noort meest. Peatusesse tuli kolmas noormees, kes kandis kollast värvi umbes põlvedeni ulatuvat jopet ning kes liikus pingi peal istuvate noormeeste selja taha ja lõi ühte noormeest (nr 1) jalaga vastu pead. Noormees, keda jalaga löödi, tõusis püsti ning see noormees ja lööja hakkasid tõuklema. Pingil istuv teine noormees (nr 2) hakkas kaitsma seda noormeest, keda jalaga löödi. Seejärel toimus kõikide noormeeste vahel sõnaline konflikt. Seejärel nägi, kuidas kollase jopega noormees ning noormees nr 2 liikusid sõiduteele ja nägi, et noormehel nr 2 käes on nuga. Nägi, kuidas noormees nr 2 vehkis noaga kollase jopega oleva noormehe suunas, kuid ei tea, kas ta sai kollase jopega noormehele pihta, kuulis kollase jopega moormeest karjatamas. Ei näinud, et noaga olev meesterahvas oleks noaga löönud neljandat meesterahvast (I kd tl 29-31). Tunnistaja B N ütluste kohaselt oli ta 23.12.2019 ajavahemikus umbes kell 16.00-18.00 tööl xxxx jaamas asuvas Coffee In kioskis, millest on vaade xxxx jaamas asuvale apteegile ja trollipeatusele. Kuulis trollipeatuses venekeelset karjumist ja nägi trollipeatuses nelja meest. Nägi, kuidas nimetatud neljast mehest ühel oli käes suuremõõtmeline nuga ja ta ajas noaga taga teist meesterahvast. Meesterahvas, kes noaga oli, oli pikemat kasvu ja tal oli seljas sinist värvi tepitud jope ning meesterahval, keda nimetatud meesterahvas noaga taga ajas, oli seljas pruuni värvi parka. Nägi, et teised kaks meest üritasid noaga olevat meest kinni hoida, rääkisid temaga vene keeles, seejärel nagu olukord rahunes ja kõik neli liikusid xxxx jaamas oleva apteegi taha (I kd tl 32-33). Kuivõrd kannatanule kui M Tle osundavad lisaks tema enda ütlustele ka temal tuvastatud vigastused ning tunnistaja J. S ütlused, ei loo alust kahtluseks aset leidnud sündmuse osas süüdistuses näidatud viisil ka asjaolu, et S. B, K. K ja B. N konkreetselt süüdistatava poolt kannatanu löömist noaga ei näinud. Küll aga saab kõikide tunnistajate ütluste pinnalt jaatada konfliktset olukorda nelja noormehe vahel, kelleks esitatud tõendite kohaselt olid süüdistatav ja kannatanu ning tunnistajad J S ja S B ning tunnistajad J. S, K. K ja B. N nägid nuga käes Eduard Kožanovil. Süüdistuses kirjeldatud tegevusega haakuvad ka teised kohtus uuritud tõendid. Sündmust toetavaks saab pidada ka tunnistaja J E ütlusi (I kd tl 22), mille kohaselt oli ta 23.12.2019 patrullis, kui said väljakutse xxxx jaama ühistranspordi peatuse juurde, kus oli toimunud kaklus nelja inimese vahel ning kakluse käigus oli kasutatud ka nuga. Oli koha peal kell 15:48 ning nägid ründaja kirjeldusele vastavat isikut ning teatajat J Si, kes nägi, et „salatoi“ lõi noaga M kõhu piirkonda, peale seda „salatoi“ põgenes ning teataja hakkas teda jälitama, „salatoi“ pani noa põõsa peale purskkaevu lähedal. Teataja kinnitas, et politsei pidas kinni õige isiku ning näitas, kus ründaja noa oli pannud. Kuivõrd tunnistaja S B ütluste kohaselt oli süüdistatava hüüdnimeks K, ei ole kohtul kahtlust, et tunnistaja J E poolt kasutatud sõna „salatoi“ all on mõeldud venekeelset sõna xxxx, mis eesti keeles tähendab xxxx ning mis seega osundab Eduard Kožanovile. Tunnistajate ütlustega aset leidnud sündmuse ning tunnistaja J Si ütlustega kuriteo toimepanemise vahendiks oleva noa asukoha kohta haakuvad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga (I kd tl 35-48). Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile teostati vaatlust xxxx tänava alguses tänavast vasakule jääval xxxx väljakul. Väljaku haljasalal on raagus hekk ning heki ülemiste okste vahel on näha vutlaris nuga. Vutlar koos selles oleva noaga on üldpikkusega 22,5 cm, noa üldpikkus on 22 cm, millest tera pikkus on 10 cm. Noa käepidemelt võetud vaatluse käigus DNAproov, pakend nr 1.1., noa teral näha verekahtlast määrdumist, millest võetud DNA-proov (pakend nr 1.2). Noa leiukoht leiab kajastamist ka vaatlusprotokollile lisatud fotodelt, samuti on fotografeeritud leitud nuga ja vutlarit. J Si ütlusi selle kohta, et E. Kožanovile järele joostes oli ühenduses Häirekeskusega ja rääkis, mis toimus, kinnitab ka 16.01.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 129-147). Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et 23.12.2019 kell 15:45 tegi J S Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 kõne, milles teatab, et soovib politseid kutsuda, kuna just löödi inimest noaga. Edasi annab J S teada, et on 4 xxxx jaamas Selveri juures ning ta läheb talle praegu lihtsalt järele, et ta praegu jookseb tema eest ära, aga tema jookseb talle järele. Samast vaatlusprotokollist nähtub, et 23.12.2019 kell 15:50 on kõne Häirekeskuse hädaabinumbrile noahaava tõttu teinud ka kannatanu ise, soovides kiirabi. Samal kuupäeval kell 15:42 on hädaabinumbril helistanud ka naisterahvas, teatades, et xxxx jaama trollibussi peatuses on kolm noormeest, üks neist noaga ja kaklevad. Kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, isikuid ja olukorda sündmuskohal annab detailselt edasi ka 27.01.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 150-165), kus vaadeldavateks objektideks olid failid Apteegi esine, Paviljoni taga, Tallinn/Põhja Tallinn/Toompuiestee – Rannamäe tee-Nunne tn (xxxx jaam trollipeatus) ning Tallinn/kesklinn/Toompuiestee – xxxx tn (suund Suur-Kloostri). Failis Apteegi esine on salvestusel näha xxxx asuvas xxxx jaamas asuva apteegi esine ning Xxxx jaamas asuv trolli/bussipeatus. Vaatlusprotokolli kohaselt on salvestusel olev algusaeg 23.12.2019 kell 15:37 (menetluse käigus on tuvastatud, et kaamerapildil olev ülemine kellaaeg ei vasta reaalajale) ning trollipeatuses on näha pingi peal istumas kahte meesterahvast (S B ja Eduard Kožanov). Kell 15:39 ilmuvad kaamera vaatevälja kaks meesterahvast, kellest üks on tumedates riietes (M T) ja teine pruunika (kollaka) jopega (J S). On näha, kuidas J S lööb selja tagant parema jalaga pingil istuvat S Bt. Seejärel liiguvad kõik neli sõiduteele ning toimub rüselus tumedat värvi jopega ja sinist värvi pükstega meesterahva (Eduard Kožanovi) ja tumedat värvi riietusega meesterahva (M T) vahel. Salvetuse aja järgi kell 15:45 liiguvad kõik neli isikut peatusest eemale ning liikumise ajal on näha, kuidas E. Kožanov nügib pruunikat (kollakat) värvi jopes olevat meesterahvast, kes hoiab paremat kätt kõrva ääres (J S helistab Häirekeskusesse), M T hoiab enda vasakut kätt kõhu vasakus piirkonnas ja kõndimise ajal lonkab. Mõne aja möödudes ilmub kaamera vaatevälja Eduard Kožanov, kellele järgneb J S ning nimetatud isikud jooksevad peatuses ringi ja jooksevad hoone taha (tunnelisse). Failis Paviljoni taga on salvestuselt näha xxxx asuvas xxxx jaama hoone tagune. Salvestusel oleva aja järgi on salvestuse algus 23.12.2019 kell 15:
2. Kell 15:46 ilmuvad kaamera vaatevälja E. Kožanov, J. S ja S. B, kõige ees kõnnib E. Kožanov ning teised järgnevad talle. Salvestuse aja järgi kell 15:52 tuleb kohale kiirabi ja kell 15:53 politsei. Failis Tallinn/Põhja Tallinn/Toompuiestee – Rannamäe teeNunne tn (xxxx jaam trollipeatus) on salvestuselt näha xxxx jaamas asuv trolli/bussipeatus ning selle ümbrus, salvestuse algusaeg on 23.12.2019 kell 15:
3. Salvestuse aja järgi kell 15:40 on näha, kuidas E. Kožanov ja M. T jooksevad sõiduteele nii, et E. Kožanov jookseb M. T järele ja haarab viimasest kinni. Salvestuselt on näha, kuidas E. Kožanovil on paremas käes midagi läikivat ning ta lööb M. T parema käega keha piirkonda. Pärast löömist on näha, kuidas tumedates riietes meesterahvas haarab vasaku käega kinni enda kõhust ja jookseb teda löönud meesterahvast eemale. Kell 15:46 on salvestuselt näha, kuidas E. Kožanov jookseb xxxx jaamas oleva peatuse suunas ja talle jookseb järele J. Smirnov. Eduard Kožanov ei ole süüdistuses kirjeldatud tegu ka eitanud. Juba kohtueelses menetluses 24.12.2019 kahtlustatavana ütlusi andes (I kd tl 182-184) tunnistas Eduard Kožanov kannatanu noaga löömist ning kahetses tehtut. Sarnaselt S Bga andis ütlusi, et läksid koos xxxx jaama trolli/bussipeatusesse, istusid pingil ja hakkasid likööri jooma. Ühel hetkel nägi silmanurgast, et S löödi selja tagant näo piirkonda, talle tundus, et S löödi käega. Samal ajal tuli tema juurde M, tahtis M endast eemale lükata, kuna arvas, et M tahab teda lüüa. Juhtus nii, et ta lükkas Mi parema käega endast eemale, kuid samal ajal oli tal jope parema käe varrukas nuga, millega oli eelnevalt likööri pudeli avanud. Kui lükkas Mi eemale, ütles M, et ta vist lõikas teda noaga. Küsis Mi käest, et kas ta lõikas teda kõvasti, mille peale M vastas, et ta ei tea ja katsus enda kõhtu. Seejärel oli tal sõnaline konflikt Miga koos nende juurde tulnud meesterahvaga, kelle nime ta ei tea. M või S tegi ettepaneku, et ta kakleks nimetatud meesterahvaga üks ühele, mistõttu nimetatud meesterahvas liikus tema suunas ja ta arvas, et ta tahab temaga kakelda. Jooksis nimetatud meesterahva eest ära Xxxx jaama tunnelisse. Tuli tunnelist välja ja jäi tunneli väljapääsu juures asuvate põõsaste juures seisma, siis nägi, et kohale on tulnud politsei. Seejärel viskas noa nimetatud põõsastesse ja jäi põõsaste juurde seisma, sest nägi politseid. Politseinikud tulid tema juurde ja pidasid ta kinni. 5 Eduard Kožanovi kinnipidamine 23.12.2019 kell 15:50 xxxx maja juures oleva purskkaevu juures nähtub ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd tl 166-167). Kuigi tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütluste vahel on mõningane vastuolu, nt osas, kas J S lõi S Bt käe või jalaga või kes konflikti alustas, ei ole ütlused diametraalselt erinevad ning esitatud tõendite pinnalt ei ole kahtlust, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus konflikt Eduard Kožanovi ja M T vahel, mille käigus lõi Eduard Kožanov M Tle ühe korra noaga vasakule poole kehapiirkonda. Taoline seisukoht kajastub ka ekspertiisiaktis nr xxxx. Eksperdiarvamuses on välja toodud, et M Tl tuvastati 23.12.2019 torke-lõikehaav vasakul pool kehatüvel alumiste roiete piirkonnas koos IX roide murru ja diafragma ehk vahelihase vigastusega. Tervisekahjustus on iseloomulik teravale vägivallale ja võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Meditsiinidokumentides kirjeldatud haava pikkust (3cm) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel oleva noa mõõtmeid (noatera pikkus 10 cm ja laius ca 2,5 cm) arvestades võis M Tl tuvastatud tervisekahjustus olla tekitatud nimetatud noaga. Lisaks on eksperdiarvamuses välja toodud, et tervisekahjustus on eluohtlik, kuna tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga (I kd tl 17-19). Seega on esitatud tõenditega tuvastatud, et Eduard Kožanov tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Ilmselgelt noaga löömisega põhjustas süüdistatav kannatanule ka valu, mis pidi tunduma reaalne isegi keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul näitab kuriteo objektiivne väline avaldumine Eduard Kožanovi eesmärgipärast tegevust kannatanu tervise kahjustamisel. Iga keskmise mõistusega isik saab aru, et lüües teist inimest terava esemega elutähtsasse piirkonda, kaasneb sellega kehavigastus. Ka alkoholi tarbinud isik peab suutma eristada õigusvastast tegu õiguspärasest teost ning kohtule ei ole esitatud selliseid usutavaid andmeid, mille pinnalt saaks rääkida Eduard Kožanovi teadmatusest enda tegevuse tagajärgedest. Süüdistatava ütlused, justkui oleks ta kannatanut vaid eemale tahtnud lükata ning nuga oli tema parema käe varrukas juhuslikult, st jäänud sinna alkoholi pudeli avamisest, ei ole usutav ega kooskõlas sündmust kajastavate tõenditega. Juhul, kui nuga oleks olnud tõepoolest vaid süüdistatava varrukas, ei oleks see ka sündmust kirjeldanud isikutele nähtav olnud. Ometi nägid nuga lisaks J Sile ka asjasse puutumatud isikud K K ja B N, kes kirjeldasid, kuidas E. Kožanov sellega ründas. Taolist olukorda arvestades ei kahtle kohus, et rünnak oli agressiivne, st löök oli tugev ning suunatud konkreetselt kannatanu tervise kahjustamisele. Sellise süüdistatava käitumise pinnalt saab jaatada ka seda, et E. Kožanov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et tema pool sooritatud noalöök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused, s.o kõhuõõnde ulatuva haava. Nimetatut kinnitab ka tõsiasi, et pärast rünnet ei jäänud süüdistatav sündmuskohale ega kutsunud kiirabi, vaid põgenes ning viskas minema ka noa. Järelikult teadis ta enda teo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et põhikoosseisu täitmise juures saab rääkida kavatsetult toime pandud teost, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud süüdistuses näidatud ajal ning kohus ning selle pani toime süüdistatav. Eduard Kožanov tuleb süüdi mõista teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamises, millega on põhjustatud oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et nelja mehel vahel aset leidnud konflikti käigus oleks E. Kožanov tõrjunud vahetult või vahetult eesseisvat rünnet ning noaga lüües teostanud ründe ohtlikkusele vastavat hädakaitset. Üksnes seltskonnas viibivate isikute omavaheline konflikt ei anna mingilgi määral õigustust teise isiku tervise kahjustamiseks, antud juhul veel noaga löömiseks. Ka süüdistatav ise ei rääkinud, et noa kasutamine oleks olnud vajalik kellegi elu või tervise kaitseks ning väidetavalt kasutas ta nuga üldse kogemata. Karistuse mõistmine 6 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Eduard Kožanov pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 118 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 4-12 aastat. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Kuna KarS § 118 lg 1 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik E. Kožanovile kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 8 aastat. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse toimepandud kuriteo laadi, süüdistatava käitumist enne ja pärast aset leidnud tegu ning tagajärje raskust. Ilmselgelt pani süüdistatav toime ohtliku tervisevastase süüteo, mida kinnitab juba seadusandaja poolt ette nähtud sanktsiooni raskus. Kuigi Eduard Kožanov põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, arvestab kohus, et enne noalööki ei olnud süüdistatav kannatanu suhtes vägivaldne, tegemist oli ühekordse löögiga ning pärast noahoopi lõpetas süüdistatav kannatanu ründamise. Kuivõrd süüdistatav aga lahkus sündmuskohalt, ei kutsunud kannatanule kiirabi ega tundnud huvi enda poolt tekitatud tagajärgedesse, ei ole võimalik hinnata süüdistatava süüd niivõrd väikeseks, et teda oleks võimalik karistada miinimummääras. Siinjuures arvestab kohus ka tõsiasja, et noarünnak toimus rahvarohkes kohas ning sündmusest olid häiritud ka lähedal viibivad isikud. Kuna aga antud juhul raskendavad asjaolud puuduvad, Eduard Kožanov on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, leiab kohus, et süüdistatavale on siiski võimalik mõista karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 5 aastat vangistust. Selline karistus on piisav, et Eduard Kožanov mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Seda ka olukorras, kus vägivald toimub seltskonnas, kus isikud tarvitavad alkoholi ning selle käigus toimub vastastikune solvamine ja tülitsemine. Kuna kohus arutas asja lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks jääb 3 aastat ja 4 kuud vangistust algusega 23.12.2019, s.o alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Arvestades kuriteo raskust ning tõsiasja, et Eduard Kožanov on varem kriminaalkorras karistatud isik, kes vabanes viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt alles 08.03.2019 ning juba 23.12.2019 pani toime uue kuriteo, ei pea kohus võimalikuks kohaldada Eduard Kožanovi suhtes tema karistusest tingimisi vabastamist ei KarS § 73 ega § 74 alusel. Kuivõrd E. Kožanovi on varasemalt juba vangistusega karistatud, kuid isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, ei ole mingilgi määral usutav, et karistusest tingimisi vabastamine täidaks karistuse eesmärki, st mõjutaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitseks õiguskorra huve. Sarnaselt prokuröriga leiab ka kohus, et kuigi Eduard Kožanovi soovi ja tahet tegeleda enda sõltuvusprobleemiga saab pidada igati positiivseks, siis nimetatu ei saa olla vangistuse kohaldamata jätmise aluseks. Isik saab vastava raviga tegeleda ka pärast karistuse kandmiselt vabastamist, kindlustamaks enda õiguskuulekas käitumine edaspidi ning seega karistustest vaba tulevik. Kaitsja poolt osundatud elukoht ja lähedased olid süüdistataval ka varasemalt, kuid süüdistatava õiguskuulekat käitumist need paraku ei taganud. Õiguskuulekat käitumist saab eelkõige mõjutada ikka isik ise ning loota, et kaitsja 7 poolt osundatud võimalik töökoht tagab süüdistatava normikohase käitumise, on väheusutav, seda veel olukorras, kus tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kelle käitumist ei ole siiani suutnud mõjutada isegi vanglakaristus. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Seega

§ 175

lg 1 p 3,4,9 alusel tuleb Eduard Kožanovilt välja mõista ekspertiisitasu summas 84 eurot, kaitsjatasu summas 541,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot. Kohus võimaldab isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tema sissetulekud on piiratud. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Nuga, mis on vaatluse käigus ära võetud ning mis asub asitõendite hoidlas, tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Samuti tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada noalt võetud proovid ja kannatanult ära võetud riided (jope, dressipluus ja pluus), kuna prokuröri antud seisukoha järgi kannatanu riideid tagasi ei soovi. Kuivõrd E. Kožanov soovis temalt äravõetud riiete ja jalanõude (jope, teksapüksid ja saapad) tagamist, tuleb need süüdistatavale

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada.

Juhindudes

§-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Eduard Kožanov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 aastat.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Eduard Kožanovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses alates 23.12.2019 viibitud aeg, lugeda karistuse kandmise alguseks 23.12.2019.a.

§ 175

lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Eduard Kožanovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 541,20 eurot, ekspertiisitasu 84 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. Menetluskulud kogusummas 2085,20 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 173,76 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99920700032896. 8 Makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Nuga, mis asub asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn) – Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada; Eduard Kožanovi läbivaatusel ära võetud sinist värvi kapuutsiga jope (pakend nr 1); helesinist värvi teksapüksid (pakend nr 2); pruuni värvi parempoolne saabas (pakend nr 3); pruuni värvi vasakpoolne saabas (pakend nr 4), mis asuvad asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn) –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Eduard Kožanovile; 23.12.2019 teostatud kannatanu M T läbivaatusel ära võetud jope (pakend nr 1); dressipluus (pakend nr 2); pluus (pakend nr 3) ning noalt võetud proovid –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 12.08.2020.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 18.09.2020.a. kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9