MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VITALIY ZHILIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vitaliy Zhilinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitaliy Zhilini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 30.04.2019 otsusega tunnistati Vitaliy Zhilin süüdi
lg 2 p-de 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates kokku 1 kuu 9 päeva ning lõplikuks 1 karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 21 päeva vangistust.
lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga. Katseajaks allutati Vitaliy Zhilin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 16.05.2019. Viru Maakohus pööras 25.05.2020 määrusega
lg 4 alusel täitmisele Vitaliy Zhilinile Viru Maakohtu 30.04.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 kuu 9 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.2020. Viru Vangla, arvestades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja ohtlikkuse riskifaktoreid, ei toeta Vitaliy Zhilini tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Vitaliy Zhilini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Vitaliy Zhilini ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Elama läheb ema juurde, kellega suhted on head. Tema ei ole ema peksnud, ega kätt oma vanemate vastu tõstnud, selgitab, et isa oli ise purjus ja haaras noast, tahtis võileiba teha ja lõikas endale peopessa, ema pesi end, tuli vannist ja kukkus vastu WC potti. Ta on vanglas olnud juba kuus kuud, alkoholivastast ravi ei ole saanud. Vabaduses läbis sotsiaalprogrammi, õppis sealt, et saab ka ilma alkoholita elada. Oma tegudele annab aru, kuid psüühiline häire on olemas, saab igapäevaselt ravimeid. On lõplikult otsustanud oma eluviisi muuta. Kui vabaneb, siis läheb kohe tööle, xxxx saab tööd. On varem ka ametlikult tööl käinud, xxxx. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vitaliy Zhilin ära kandnud 5 kuud 29 päeva vangistust, mis on üle ühe kolmandiku temale mõistetud 1 aasta 4 kuu 21 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning korteri omanik on andnud nõusoleku isiku sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski 2 vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, on käesolev kuritegu vägivaldne, mitme episoodiga lähedase isiku kehaline väärkohtlemine, mille toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine ühes probleemide lahendamise puuduliku oskusega. Iseloomustuse esitamise ajaks ei olnud kinnipeetav alustanud vanglas talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustega, mis tähendab, et ta ei ole vanglas tegelenud oma käitumise muutmisega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kohus möönab, et kinnipeetava puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal - kehtivad distsiplinaarkaristused tal vangla edastatud materjalide kohaselt puuduvad. Samas on individuaalses täitmiskavas kinnipeetavale ettenähtud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, vestlused alkoholi kuritarvitamise mõjust isiku elule ja ühiskonnas kehtivatest reeglitest, lisaks riigikeele õpe ja töötamine. Seega ei ole kinnipeetav praeguseks ajaks täitnud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Tal on vabanemisel alaline elukoht vanematele kuuluvas korteris xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Korteris hakkaks ta elama koos emaga, kelle suhtes ta käesoleva kriminaalasja raames kehalised väärkohtlemised just nimetatud korteris toime pani. Seega esineb vabanemisjärgse elukoha puhul ohtlikkus ja risk, et kinnipeetav võib samadel asjaoludel, s.o alkoholijoobes olles oskamatusest probleeme seaduskuulekal teel lahendada, panna toime uue vägivaldse kuriteo ema suhtes. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemisel samuti puudub. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime kaudselt ka materiaalse kasu saamiseks, s.t tahtis ema käest raha saada, kuid ema keeldus. Sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension, mida tal on võimalik vabanemisel uuesti taotleda. Seega ei erine vabanemisjärgsed elutingimused sellest, millised need olid enne vangistust ega soodusta ka uute kuritegude toimepanemisest hoidumist. Ka kinnipeetava suhtlusringkond koosneb kuritegeliku mõtteviisiga ja alkoholi tarvitavatest isikutest, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kuigi kuriteod pani kinnipeetav toime üksinda, võivad nad mõjutada teda uuesti alkoholi tarvitama, mistõttu suureneb ka uue kuriteo toimepanemise oht. Kuriteo pani ta toime alkoholijoobes olles ning eesmärgiga saada raha just alkoholi ostmiseks. Ta kaotab alkoholi tarvitanuna oma käitumise üle kontrolli ning varasemalt käitumiskontrollile allutatuna läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ei aidanud tal mõista alkoholi tarvitamise kahjulikkust, ta jätkas alkoholi tarvitamist ning seda juba sama käitumiskontrolli jooksul, rikkudes talle kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu. Isiku suhtumine toimepandud kuritegudesse ja alkoholi tarvitamisse näitab, et ta ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma ning seeläbi oma kuritegelikku käitumist muutma. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus kinnipeetava käitumist karistuse kandmise jooksul ühes kuritegude toimepanemise asjaoludega arvesse võttes, et ta oleks oma 3 varasemast käitumisest vangistuse jooksul teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Vitaliy Zhilini puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vitaliy Zhilini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 27. novembri 2020 määrus muutmata. 27.11.2020 kohtumäärus 1-19-3195 jõustus 04. veebruaril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.