MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI LUIST vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Luistile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.09.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Lustile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusega tunnistati Sergei Luist süüdi
lg 1 p 1, § 424 (alates 01.11.2017
lg 1) ja § 424 lg 2 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 8 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 22 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.02.2017 otsusega mõistetud 1 karistuse 2 aastat 8 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.10.2018. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), ei toeta Sergei Luisti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Sergei Luisti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Sergei Luisti ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sattus vanglasse alkoholi tarvitamise pärast, on saanud aru, et alkoholi tarvitamine tekitas talle ja tema perekonnale kahju. Selgitab, et vägivalda avalikus kohas ei ole toime pannud, neil oli hoovis sõiduk noortega, kes kuulasid kõvasti muusikat ja ta tegi neile märkuse, kuid selle peale võtsid nad kurika välja ja sõimasid teda. Ta läks välja, käes oli kingalusikas, kuid nemad arvasid, et külmrelv ja kutsusid politsei, kes tuli ja vahistas ta. Ta on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Juhtimisõigust tal ei ole, käis autokoolis, kuid eksam jäi sooritamata. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ õppis hindama elu väärtusi ja lahendama erinevaid olukordi. Vabanedes on tal olemas töökoht ehitusfirmas OÜ-s R. Ta töötas ka varem selles firmas. Ta ei ole vägivaldne inimene ja ei tea, miks vangla teda niimoodi iseloomustab. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Lust ära kandnud üle 1 aasta 5 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 3 aasta 8 kuu 22 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteri omanik on nõus isiku elama asumisega korteris. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Sergei Luistil on karistusregistri andmete kohaselt kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta samuti mitmendat korda. Seega ei ole siiani varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Suurem osa kuritegudest on vägivaldsed ning pandud toime kas alkoholi liigtarvitamise mõjul või puuduliku probleemide lahendamise tõttu, mis on ka uute kuritegude toimepanemise riskiks. 2 Kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa pidada õiguskuulekaks. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning teda on määratud tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta keeldus tööle asumast, enda sõnul tervise tõttu, kuid meditsiiniosakonna poolt on hinnatud töövõimeliseks. Vanglaametnikega suhtlemisel on probleeme, sest ei taha aru saada ametnike selgitustest ning koostööd nendega teeb siis, kui see on temale kasulik. Lisaks on ta sattunud füüsilisse konflikti kaaskinnipeetavaga. Eeltoodu viitab sellele, et ta ei ole suutnud ka range järelevalve all viibides käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime seda teha vangistusest vabanemisel. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas põhihariduse ning läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht, kus ta ka enne vangistust elas ning garanteeritud töökoht ettevõttes, kus ta ka enne vangistust töötas. Seega ei erine vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust ega ole seega ka määrava tähtsusega uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Teda on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest ning ka käesoleva kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Iseloomustusest nähtuvalt seoseid alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahel ei näe ning püüab õigustada oma tegu. Kohtuistungil avaldatu kohaselt omab mõningast motivatsiooni alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid senine käitumine seda ei toeta. Ta on varem pannud toime alkoholijoobes juhtimisi ning rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu katseajal olles. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist pigem suusõnaliste lubadustega, mida ta siiani ei ole suutnud täide viia ning seega puudub kohtul kindlus selles, et ta seda ka seekord suudaks. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Sergei Lusti vabastamine ei ole põhjendatud. Eelkõige tema varasemast elukäigust ja käitumisest vangistuses viibimise ajal lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid hoidnud kontrollnõuete rikkumisest kõrvale ning pannud toime uusi rikkumisi. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 30. novembri 2020 määrus muutmata. 30.11.2020 kohtumäärus 1-18-5427 jõustus 30. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.