Obsah (7)

§ 428§ 150§ 430§ 661§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2021. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14997 Tsiviilasi A M hagi M S vastu pärandvara ühisuse

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.6. Juhindudes

§ 428

lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromisslepingu kohtumäärusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-20-14997 menetluse seoses kompromisslepingu sõlmimisega. Hageja ja kostja paluvad kohtul kinnitada kompromissleping kirjalikus menetluses. 1.

1. Poolte poolt tehtud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, va ½ hageja poolt tasutud riigilõivust summas 225.00 EUR, mille kostja kohustub hagejale hüvitama hiljemalt 01.07.2021.a.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. 3.

§ 150

lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada A M tasutud riigilõiv summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see arveldusarvele EExxx Pangas.

1. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv ½ ulatuses, summas 225 eurot, kostja kanda. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
2. Hagiavaldus 13.10.2020 esitas A M Pärnu Maakohtu Haapsallu kohtumaja hagiavalduse M S vastu pärandvara ühisuse ja kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse andmise kohustamise nõudes. Hagiavalduse nõudeks on lõpetada 05.02.2019.a. surnud A U pärandvara ühisus ja jätta pärandvara A M`i ja M S kaasomandisse.
3. Kompromissleping Pooled esitasid 08.02.2021 kompromisslepingu ja menetluse lõpetamise taotluse. Pooled kinnitavad, et nad jõudnud kompromissile ning sõlmivad õigusrahu saavutamise eesmärgil kompromisslepingu. Pooled müüvad koos A U pärandvara ühisussse kuuluva kinnistu ning jagavad müügihinnast saadu 66% hagejale ja 34% kostjale, notaritasud ja riigilõivud tasuvad hageja ja kostja võrdsetes osades. Kui kinnistust ei ole õnnestunud müüa hiljemalt 01.0.2021, pöörduvad pooled kohtutäituri poole kinnistu pakkumiseks avalikul enampakkumisel. Täitemenetlusega seotud kulud tasuvad hageja ja kostja võrdselt. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda v.a. ½ riigilõivust summas 225 eurot, mille kostja kohustub hagejale hüvitama hiljemalt 01.07.
5. Kohtu seisukoht 2 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.6

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel loobuda kompromisslepingut kinnitava määruse edasikaebeõigusest.

3.7 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromisslepingu kinnitamise eelduseks oleva pärandvara ühisusse kuuluva kinnistu müümises on pooled saanud kokkuleppele ning soovivad menetluse lõpetada. 3.8

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.9

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingu kohaselt jäävad menetluskulud osaliselt so summas 225 eurot (1/2 tasutud riigilõivust) kostja kandja ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kompromisslepingu kohaselt hüvitab kostja hagejale menetluskulud summas 225 eurot, hiljemalt 01.07.2021.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga ning hageja A M on 3 esitanud taotluse riigilõivust 50% tagastamiseks. Hagilt tasuti hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot, millest 225 eurot tuleb hagejale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik 4