lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kohus leiab, et töövõtjast kostja kui äriühing tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ja tellijast hageja on võlaõigusseaduse (
) § 1 lg 5 kohaselt tarbija. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu kirjaliku lepingu sõlmimist poolte vahel. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt töövõtjast kostja osutas tellijast hageja xxxx esiklaasi vahetust ja autoklaasi tellis kostja. Autoklaasi tellimine kostja poolt ei kujuta endast eraldi müügilepingut hageja ja kostja vahel. Hageja kui tellija eesmärk oli saada endale terve klaasiga 3
lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul ei ole pooltel sõnaselget kokkulepet selle kohta, millistele omadustele ja kvaliteedile pidid vastama kokkulepitud töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) ning poolte vahel ei ole sõlmitud erikokkulepet tööde teostamise kvaliteedi kohta, mistõttu peab kohus lähtuma seadusest. Kohtu hinnangul pidid vaidlusalune töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (
Kohus leiab, et kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses. See tähendab, et töö pidid vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi omava töövõtja teostatud sarnasel tööl. Hageja on välja toonud ja kostja pole vastu vaielnud, et 13.11.2017 tagastas kostja hagejale auto, millelt eemaldatud esiklaas oli teipidega tagasi pandud ning ostetud esiklaas oli paigutatud auto pagasiruumi. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Kui kokkulepitud töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi tegemata, ei saa esineda töö vastamist või mittevastamist lepingutingimustele. Puudub lepingujärgne töö. Kostja vastutab töö tegemata jätmise eest. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (
Juhul kui vana autoklaasi eemaldamist ja uuesti selle teipidega paigaldamist käsitleda lepingujärgse töö tegemisena, siis see töö ei vastata lepingutingimustele. xxxx ei vahetatud uut esiklaasi. Kostja ei saa vastuväidetes tugineda
-i töö lepingutingimustele mittevastavuse töövõtjat kaitsvatele sätetele, sest hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Isegi juhul kui kostja saab
-i töö lepingutingimustele mittevastavuse töövõtjat kaitsvatele sätetele tugineda, siis kostja vastuväited ei välista hageja nõuet. Kohus põhjendab seisukohta järgnevalt. 9. Kostja on esitanud hageja nõudele vastutusest vabanemise vastuväite, mis seisneb selles, et töö lepingutingimustele mittevastavus tulenes hageja juhisest (hageja sai enda poolt soovitud esiklaasi).
lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Sätte kohaselt on kostja vastutus välistatud, kui lepingutingimustele mittevastavus tulenes hageja juhistest kostjale. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellitud esiklaas ei sobinud hageja sõiduautole. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). 4
Kohus leiab, et äriühingust kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ja oli vaidlusaluse töö spetsialist. Kohus leiab, et vaidlusaluse töö tegemine (autoklaasi vahetus) nõuab eriteadmiste olemasolu, mistõttu kostja (töövõtja) ei või küsimuses, millele vastamine eeldab kostjalt (töövõtja) oodatavate eriteadmiste olemasolu, tarbijast hageja (tellija) juhiseid järgida. Sellise juhise järgimise keelu tõttu ei saa hageja (tellija) poolt kostjale (töövõtja) antud võimalikel juhistel olla õiguslikke tagajärgi ja kostja (töövõtja) ei vabane sellele viidates oma vastutusest. Isegi juhul, kui eeldada lepingutingimustele mittevastavust hageja poolt antud juhistest esiklaasi tellimisel, ei vabaneks kostja vastusest tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ebaõige esiklaas sai kostja poolt tellitud eelkõige seetõttu, et hageja ei avaldanud kostjale auto xxxx VIN-koodi. Samas nähtub kostja tunnistaja antud ütlustest, et kostjal oli võimalik auto VIN-kood ise välja selgitada ja selle järgi õige esiklaas tellida. Kostja tunnistaja P Zi 04.12.2020 istungil andis muuhulgas järgmised ütlused: „Me pakkusime eelkõige otsida originaalset detaili, kuna auto oli meie juures ja me juba võtsime autolt VIN-koodi. [---] Kasutades VIN-koodi leidsime originaalklaasi ja saime tarnijalt informatsiooni selle kohta, et antud auto pärineb Ameerika turult, mitte Euroopa turult ja sellepärast oligi väike erinevus.“. Eeltoodust tulenevalt kostja vastutab ebaõige autoklaasi tellimise eest. 10.
lg 1 esimese lause kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
lg 1 esimese lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on esitanud vastuväite, et mittevastavusest tuleb teavitada mõistliku aja jooksul, mida hageja teinud ei ole. Kostja ei ole kohtule avaldanud, millal hageja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja avaldas, et ta teavitas kostjat kohe sellest, kui ta lahkus tema poest. Hageja andis 04.12.2020 istungil vande all ütluse: „Peale seda ma ütlesin, et ma lähen kohtusse ja seda ma tegingi.“. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Seega esines töö tegemata jätmine ka riisiko ülemineku ajal hagejale. Kohus leiab, et töö tegemata jätmisest teatamine toimus mõistliku aja jooksul. Kohus on seisukohal, et kuivõrd töö jäi tegemata, ei saanud hageja teatada kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest. 11. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Selleks tuleb tuvastada, kas hageja (tellija) poolt olid täidetud lepingust taganemise kui õiguskaitse vahendi eeldused.
lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Tulenevalt
§-st 116 lg 1 on lepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks lepingust tuleneva kohustuse oluline rikkumine teise lepingupoole poolt. Sama sätte lõikes 2 on välja toodud lahtine loetelu olulistest lepingurikkumisest. Seega
mõtte kohaselt ei õigusta lepingust taganema mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. Olulisus sõltub konkreetsest lepingust. 10.09.2018 istungil hageja muuhulgas avaldas, et taganeb sõlmitud lepingust. Kohtute infosüsteemi andmetel on 10.09.2018 istungi protokoll kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 12.09.2018. Seejuures kohus selgitas 07.09.2020 elektronkirjas muuhulgas pooltele (sh kostjale), et hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hageja avaldas 10.09.2018 kohtuistungil, et ta taganeb kostjaga sõlmitud lepingust. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud 5
lg 1, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kohus eelnevalt leidis, et hageja poolt 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingust taganemine on kehtiv. Kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu lepingu taganemisest tulenev nõue 213,60 eurot. Kohus rahuldab hageja lepingu taganemisest tuleneva nõude 213,60 eurot kostja vastu. 14. Vastavalt
§-le 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustus rikkunud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja nõue asendusauto kasutamisega seonduvate kulude 390 eurot hüvitamiseks kujutab endast otsese varalise kahju hüvitamise nõuet. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus lepingut - hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Lepingu rikkumine ei olnud vabandatav - kostja ei vabane vastutusest töö tegemata jätmise eest. Kohtu hinnangul esineb lepingurikkumise ja hageja kahju vahel põhjuslik seos, sest lepingutingimustele vastava töö tegemisel ei oleks hageja pidanud esitama kostjale kohtu kaudu nõuet ega kandma asendusauto rentimise kulusid 390 eurot, s.o kahju (
Kohtu hinnangul oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, sest lepingu rikkumise korral peab kostja (töövõtja) arvestama tema suhtes õiguskaitsevahendite kasutamisega (
Kostja on esitanud vastuväite, et hageja, jättes kostja pakkumise vastu võtmata ja rentides ise kolmandalt isikult sõiduki, tekitas ise endale teadlikult kulutusi, milliseid oleks saanud vältida. Kostja ei vastuta hageja rendiautoga seotud kulutuste eest. Kostja viitab
lg-le 1.
§-i 127 lõigetes 1-4 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju 390 eurot hüvitamise nõue (asendusauto kasutamisega seonduvad kulud ajavahemikus 01.11.2017 kuni 13.11.2017). Kohus rahuldab hageja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude 390 eurot kostja vastu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.