Obsah (4)

§ 118§ 64§ 76§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-1056 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi V

§ 118

lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 8 aastat vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 11.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 15 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 8 kuud 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.

1. 1 Viru Vangla esitas 26.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Reimo Laasi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et arvestades Reimo Laasi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk), ei toeta Viru Vangla Reimo Laasi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Reimo Laasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Reimo Laasi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav Reimo Laas kinnitas 17.11.2020 toimunud kohtuistungil, et ei pane enam uusi kuritegusid toime. Ta oli noor ja tegi vigu, kuid nüüdseks hakkab juba 30-aastaseks saama. Ta on vangistuse jooksul abiellunud ja lapse saanud ning vaatab elu hoopis teistmoodi. Kuigi ta on juba viis aastat vangistuse viibinud ja ei tunne mingit vajadust ei alkoholi ega narkootikumide järgi, vaatas ta välja psühholoogi, kelle poole vajadusel pöörduda. Tal on kuus distsiplinaarkaristust, mis on päädinud noomitustega, tegemist on läbiotsimise käigus tuvastatud asjadega nagu kilekaaned ja mingisugused fotod. Leiab, et need on põhjendatud küll kõik, aga samas ei ole väga tõsised rikkumised. Ta on olnud kaks korda kriminaalhooldaja järelevalve all. Ühel korral kandis tingimisi karistuse edukalt, teisel korral eemaldas jalavõru. Ta oli noor ja ei osanud hinnata olukorra tõsidust. Nüüd tahab elada mitte kriminaalset elu oma pere jaoks ja teha oma eluga midagi kasulikku. Iseloomustuses on kirjas, et viimane kuritegu on toime pandud ettekavatsetult, planeeritult ja osaliselt kättemaksu motiivil, kuid see ei olnud ettekavatsetult. Sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“ on nüüdseks lõpetatud ja individuaalne täitmiskava täidetud. Tal on tasumata nõudeid umbes 600 euro kandis ja vangistuse jooksul on ta oma nõudeid tasunud. Tal oli küll probleeme alkoholi ja narkootikumidega, aga nüüdseks on ta sellest nii palju eemal olnud, tal on teised prioriteedid ja ta isegi ei mõtle enam nende asjade peale. Aga igaksjuhuks läheks ta vabanemisel psühholoogi juurde, et rääkida oma muredest ja küsida nõu. Ta on nõus alkoholi või narkootikumide vastase sõltuvusravi kohaldamisega ja on nõus ravil osalema. Kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm leidis kohtuistungil, et selle kriminaalasja puhul on oluline asjaolu, et Reimo Laas on vangistuses viibinud juba väga pikka aega, alates
2. aastast, mitte
3. aasta keskpaigast. Ta läks vangi vaevu täisealisena,
4. eluaastate alguses ning tänaseks on ta peagi 30-aastane. See tähendab, et küllaltki oluline on eristada tänast inimest sellest, kes läks omal ajal vangi. Seda tegelikult kinnitab ka vangla iseloomustus, millest nähtub, et vangis oldud aja jooksul on Reimo Laas hakanud aktiivselt ja huvitatult kaasa töötama vangla programmides, teinud sealt enda jaoks järeldusi. Kõige olulisem on asjaolu, et ta tunnistab endale oma probleeme. Samuti on tähelepanuväärne see, et ta on asunud aktiivselt oma võlgasid tasuma eesmärgiga vabaneda n.ö puhta lehega. Kaitsja esitas kohtule dokumendid, millest nähtub, et Reimo Laas on vangistuses oldud aja jooksul abiellunud ning saanud isaks. Vangla toob ka ise välja, et isiku suhtumine vangla ametnikesse on viimasel ajal muutunud rahulikuks ja lugupidavaks kontrastina varasemale ajale. Vanglas on omandanud põhihariduse. Praegusel juhul on vangla iseloomustus täis näiteid sellest, kuidas tema käitumine on ajas paranenud. Keskne küsimus, mida kaitsja palub kohtul kaaluda on, et kas Reimo Laasi puhul aitab tal seadusekuulekaks saamise teed jätkata täiendav vanglas olek või pigem pikk kriminaalhooldus. Sellel puhul on kõige olulisem tõsiasi, et tänaseks päevaks on kinnipeetav enda individuaalse täitmiskava täitnud. See tähendab, et vanglal ei ole enam talle täiendavaid rehabiliteerivaid 2 tegevusi pakkuda. Kriminaalhooldus on koht, kus isikul on võimalik oma teekonda jätkata. Kriminaalhoolduses on Reimo Laasil olemas tugiisik (lisaks perekonnale), kes on talle toeks, samuti peab ta elama üsna piiravate käitumiskontrolli nõuetega ning seeläbi teadmisega, et mitu aastat vanglat ripub tal kirvena pea kohal. See on väga tugev motivaator, et hoida kõrvale kriminaalkorras karistatud isikutest ja sõltuvusainetest. Alkoholi ja narkootikumide kohapealt on inimestel vanglas üsna kerge olla

klane, sest väga palju ahvatlusi seal ette ei tule, kuid vabaduses see olukord nii lihtne ei ole. Kokkuvõttes palub kaitsja kohtul analüüsida, kas Reimo Laasi jaoks on parem kui ta vabaneb vanglast, läheb ravile, psühholoogi juurde, viibib koos oma naise ja lapsega, aitab isa või on parem kui ta viibib veel mõne aasta vanglas ja vabaneb vanglast ilma igasuguse kriminaalhoolduseta karistusaja lõppedes. Distsiplinaarkaristustest enamus on leebeim võimalik karistus ning kõik nad on sellised, mis vabaduses ei tooks kaasa kriminaalkaristust. Kaitsja nägemus on, et Reimo Laas ei ole ühiskonnale ohtlik ning temas on olemas tahe saada paremaks inimeseks. Sellest tulenevalt palub kaitsja Reimo Laas vabastada ennetähtaega elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Reimo Laas kannab karistust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks kandnud ära üle 4 aasta 5 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 8 aasta 8 kuu 13 päeva pikkusest karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Reimo Laasil on olemas vabanemisjärgne elukoht üürikorteris, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning nii korteri omanik kui ka abikaasa, kellega koos elama hakkab, on andnud nõusolekud, et isik võib vabanemisel nimetatud korteris elada. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaalukaks positiivseks asjaoluks peab kohus kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi. Nimelt on kinnipeetaval vabanemisel olemas kindel alaline elukoht ning garanteeritud töökoht OÜ-s D, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuna varasemad kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks, võiks eeldada, et kindla töökoha olemasolu ühes stabiilse sissetulekuga aitab vähendada uue kuriteo toimepanemise võimalikku riski, kuid samas nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust kinnipeetav samuti töötas. Kohtu hinnangul on positiivne ka see, et isik osales erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas omandas põhihariduse ja jätkas õpinguid 10. klassis, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ ning on pidevalt olnud hõivatud tööga, ka käesoleval aja töötab vanglas. Siiski ei võimalda eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis kohtul konkreetse kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus ühes toetavate vabanemisjärgsete elutingimustega oleksid kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Reimo Laasil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude 3 toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et vangistuses viibib ta teist korda, mistõttu ei ole ka varasemalt mõistetud reaalne vangistus olnud piisavalt tõhusaks mõjutamaks teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Kuriteod on muutunud raskemaks ja püsib vägivalla kasutamine. Käesolevalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest, varasemalt varguste ja röövimise toimepanemise eest. Karistusregistrist nähtub veel, et varasem tingimuslikult mõistetud karistus ühes allutamisega käitumiskontrollile pöörati täitmisele, kuna Reimo Laas rikkus käitumiskontrolli nõudeid, nimelt kohaldati talle elektroonilist järelevalvet, kuid kinnipeetav eemaldas jala ümbert elektroonilise valve seadme ning lahkus kodust, seega hoidis karistuse kandmisest kõrvale. Järelikult annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi olla Reimo Laasi puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kuriteod on Reimo Laas toime pannud grupis ja alkoholi tarvitamise tagajärjel. Eeltoodu viitab sellele, et isik on teiste poolt mõjutatav ning omab kuritegeliku taustaga suhtlusringkonda, samuti on alkoholi tarvitamisega jätkamine suureks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetav enda sõnul on kõik suhted varasemate tuttavatega katkestanud, kuid vangla andmete kohaselt jätkab ta kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist. Lisaks on kinnipeetaval vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud narkosõltuvus, enne vangistust tarvitas ta narkootilisi aineid. Kinnipeetav ise tunnistab varasemat sõltuvust ning sõnades on huvitatud edasisest kainest eluviisist, samas arvestades varasemat kriminaalset käitumist, võib selle eesmärgi täitmine olla keeruline. Seega säilib risk, et isik vabaduses sõltuvusainete tarvitamist jätkates, võib panna toime uue süüteo. Kohus ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et Reimo Laasil on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Reimo Laasi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Ka prokuratuur ja vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Reimo Laasi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, 432, 384, ja 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu

1. detsembri 2020 määrus muutmata. 07.12.2020 kohtumäärus 1-16-1056 jõustus
2. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 4