← Eesti

2-19-18829/35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18829 Ts

§ 85

), st koht, kuhu peab kostja vett tarbima (kätteviimisvõla täitmise koht), kust kohast reovee vastu võtma (äratoomisvõla täitmise koht) ning mis kohani peab kostja korraldama enda kulul ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni korrashoiu. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et liitumispunkt ei saa eksisteerida ilma liitumislepinguta. 11.Praeguses asjas vaidlevadki pooled selle üle, mis peab olema kohustuse täitmise koht. Seetõttu on tegemist lepingu täitmise nõudega. Maakohus ega kostja ei ole väljendanud, et nemad ei mõista nõuet. 12. On ebaõige maakohtu seisukoht, et õiguskorras puudub nõudenorm, mille alusel saaks hagi rahuldada.

§ 85

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. ÜVVKS § 3 4

(8)lg 2 määratleb kohustuse – äratoomisvõla ja kätteviimise võla – täitmise koha, kui pooled ei ole leppinud kokku teistsuguses kohas. Maakohus on tuvastanud, et sellist kokkulepet ei olnud. Sellepärast nõuab hageja, et kostja asuks täitma kohustusi seadusega ettenähtud kohas, st kuni 1 meeter hageja kinnistu piirilt. Kuivõrd kostjad oma vastuväidet nõudele ei tõendanud, siis tuleb hagi rahuldada. 13.Hageja hinnangul ei nõua ÜVVKS § 3 lg 2, mis maakohtu hinnangul ei ole nõudenorm, liitumispunkti ümbertõstmiseks uues liitumislepingus kokku leppimist, nagu leidis maakohus vaidlustatud otsuse p
  1. Kui ringkonnakohus peaks siiski asuma seisukohale, et hageja nõue on kvalifitseeritav liitumislepingu sõlmimise nõudena, siis märgib hageja järgmist. 14.Maakohus ei ole pooltega arutanud, kas hageja soovib hagiga kostja kohustamist sõlmida liitumislepingut hageja soovitud tingimustel. Kui ringkonnakohtu hinnangul tuleb liitumispunkti ümbertõstmiseks seadusega ettenähtud kohta sõlmida liitumisleping, siis on kostjal kohustus selline liitumisleping sõlmida. Riigikohus on selgitanud, et lepingu sõlmimise sund kehtib nn loomulikele monopolidele, kelleks on muu hulgas vee-ettevõtja (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-25-08, p 13). 15.Seega ka siis, kui tegemist oleks uue liitumise nõudmisega, ei ole kostjal õigus nõuda uut liitumistasu. Ei esine Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja p 5.
  2. liitumistaotluse rahuldamata jätmise aluseid. Seetõttu on kostja kohustatud sõlmima hagejaga uue liitumislepingu liitumistasu võtmata ja tõstma liitumispunkti hagis nõutud kohta. Hagi tuleb rahuldada. 16.Kui ringkonnakohus sedastab, et hageja nõude liitumislepingu sõlmimise nõudena kvalifitseerimise korral oleks hageja pidanud hagiavalduses välja tooma kõik liitumislepingu tingimused, siis palub hageja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. Vastus apellatsioonkaebusele 17.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
  3. Asja materjalidest nähtub, et: -Hageja on alates 31.12.2007.a Mustamäe tee 43, Tallinn kinnisasja omanik. -Kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn ja sellel paiknev ärihoone on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumispunkti vahendusel, olemasolev liitumispunkt oli olemas juba 2001.a. kui kinnistu kanti kinnistusraamatusse. -Kinnisasja Mustamäe tee 43 faktiline liitumispunkt asub Mustamäe tee sõidutee all, Tallinna linnale kuuluval kinnistul nimetusega Mustamäe tee T2 78401:101:
  4. -Liitumispunkt asub umbes 38 meetri kaugusel kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn piirilt. -Liitumispunkti rajamine kuni 1 meeter kinnistu piirilt on võimalik. -Hageja ja kostja vahel on 01.01.2008.a sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping nr T
  5. 5
(8)- Hageja seaduslik esindaja on XX. -Ajavahemikul, 06.09.2001-06.08.2003 oli kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn omanik AS Hansa Capital, alates 07.08.2003-30.12.2008 oli kinnistu omanik XX. -XX ja kostja vahel oli 31.10.2001.a sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping nr 003330/01 (tlk 13-14) ning selle lepingu lisa 1 (tlk 40), millest nähtus liitumispunkti asukoht, oli allkirjastatud XX poolt. -Asja materjalidele lisatud asjatundja arvamuse - uuringuakti nr 19T-DK0001 kohaselt on ajatundja väljendanud, et lepingu nr T0002990 Lisal 1 (veemõõdusõlme skeem) olev allkiri punktiirjoonel „Klient“ ei vasta XX võrdlusallkirjadele ning ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud XX.
  1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal on kohustus tõsta Mustamäe tee 43, Tallinn liitumispunkt tasuta avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu piirist. Hageja on seisukohal, et kuna tema ei ole lepingu nr T0002990 lisale 1 allkirja andnud, puudub poolte vahel ÜVVKS § 3 lg-s 2 viidatud kokkulepe, on kostja kohustatud ÜVVKS § 3 lg 2 teisest lausest tulenevalt seda tegema.
  2. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud liitumislepingut. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud küll see, et poolte vahel ei ole sõlmitud eraldi liitumislepingut, kuid ringkonnakohtu arvates puudub selle eraldi sõlmimiseks ka vajadus, sest liitumine vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga oli toimunud juba enne seda, kui hageja sai kinnistu omanikuks. Nimelt sätestab ÜVVKS § 5 lg 2, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Seega on liitumisleping suunatud kinnistu liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ning süsteemiga liitumine on ühekordne toiming. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka maakohtu järeldus, et poolte vahel on vaja sõlmida liitumisleping. Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti esile toonud, et puudub alus nõuda, et kinnistu või omaniku igakordsel muutmisel peaks uus omanik sõlmima kostjaga uue liitumislepingu ja maksma liitumistasu. Sellisel lepingul puuduks objekt, kui kinnistu on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga juba liitunud.
  3. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Esiteks on ringkonnakohus seisukohal, et hageja poolt viidatud ja alates 01.01.2006 kehtiva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse § 3 lg 2 redaktsioon ei anna alust hagejal nõuda kostjalt tasuta liitumispunkti ümbertõstmist hageja soovitud kohta. Alates 01.01.2006 kehtiva ÜVVKS § 3 lg 2 kohaselt on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Kuna hagejale kuuluv kinnistu on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitunud, ei anna nimetatud säte alust hageja nõude rahuldamiseks, sest normis sisalduv on aluseks uute liitumislepingute sõlmimisel. See seisukoht on põhjendatav ÜVVKS § 16 lg-s 3 sätestatuga, mille järgi enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt
  4. aasta
  5. detsembriks. Arvestades, et 6
(8)ÜVVKS § 16 lg 4 p 2 järgi jõustus
  1. aasta
  2. juuni sõnastuses mh käesoleva seaduse § 3 lõige 2 ning ÜVVKS § 5 lg 1 sätestas, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, siis tuleb asuda seisukohale, et ÜVVKS § 3 lg-st 2 tuleneva liitumispunktile seatava asukoha määramine ei anna õigust nõuda juba olemasoleva liitumispunkti ümbertõstmist kostja arvel, vaid sellest tulenev kohustus liitumispunkti asukoha suhtes kehtib kinnistute osas, millel liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga veel puudub.
  3. Ringkonnakohus toob esile ka selle, et kuni 31.12.2005.a kehtinud ÜVVKS § 3 lg 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. Ka asjaolu, et seadusandja on muutnud ÜVVKS § 3 lg 2 sõnastust mh selliselt, et liitumispunkti asukohaks peaks olema üldreeglina varasema seaduse redaktsiooni kohaselt kuni 2 meetrit kinnistu piirilt ja hilisema redaktsiooni kohaselt kuni 1 meetrit kinnistu piirilt viitab sellele, et juba süsteemiga liitunud kinnistute suhtes ÜVVKS § 3 lg-st 2 tulenev liitumispunkti asukoht ei kohaldu. On ebamõistlik eeldada, et seaduse muutunud redaktsiooni mõtteks oli luua kohustus, et juba süsteemiga liitunud kinnistute liitumispunkt tuleb kliendi ja teenuse osutaja kokkuleppe puudumisel teenuse osutaja kuludega ümber ehitada selliselt, et liitumispunkt on senise kuni 2 meetri asemel kuni 1 meetri kaugusel kinnistu piirist.
  4. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et 01.01.2008.a veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0002990 sõlmimisel ei lepitud kokku teenuse osutamise kohas. Õige on maakohtu seisukoht selles, et asjas on tõendamata see, et 01.01.2008.a veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0002990 lisa 1 on XX poolt allkirjastatud. See ei tähenda aga ringkonnakohtu arvates seda, et poolte vahel puudus kokkulepe teenuse osutamise koha suhtes. Vastavalt 01.01.2008 poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus vee-ettevõtja tagama kinnistu liitumispunktis kehtivale standardile vastava kvaliteediga joogivee ning tagama ühiskanalisatsiooni toimimise kinnistu liitumispunktis vastavalt kehtivatele nõuetele. Seega leppisid pooled kokku, et kostja poolt teenuse täitmise kohaks on liitumispunkt. Kuna tõendamata on, et lepingu lisa 1 (asukoha plaan), milles on nähtav liitumispunkti asukoht, on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja XX poolt, võib asuda seisukohale, et lepingus on täitmise koht selgelt väljendamata. See ei tähenda aga seda, et täitmise kohta ei saa määrata lepingu tõlgendamise teel. 26.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada

§ 29

lg 5 p-des 1-6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. 27.

§ 85

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja oli teenuselepingu sõlmimisel teadlik sellest, et kostja kohustuse täitmise 7

(8)koht on liitumispunkt, mis asub kaugemal kui 1 meeter kinnistu piirist. Nimelt nähtub kostja 22.05.2006 kirjast, et XX, kes sel ajal oli Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu omanik, soovib kinnistule teha juurdeehituse, mille tõttu saatis kostja XX-le vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitusprojekti tehnilised tingimused (tlk 90). Kommunikatsioonide eelprojekt esitati kostjale 2007.a ning tellijaks oli märgitud XX (tlk 36). 02.17.2007 plaanilt (tlk 39) nähtub märge, et FIE XX on nõus liitumispunkti asukohaga ja 06.12.2007.a kirjaga (tlk 41) saadeti kostja poolt tööprojekt kooskõlastamiseks. 2008.a plaanilt (tlk 38) nähtuvad erinevate isikute kooskõlastused, sh ka see, et tellijaks on hageja ning hageja enda 21.05.2008 märkus, et ta on liitumispunktiga nõus. Kuna nii 2007.a, kui ka 2008.a plaanilt nähtub nii olemasolev, kui ka kinnistule planeeritava juurdeehituse tõttu kavandatav uus liitumispunkt, siis on ringkonnakohus seisukohal, et hageja oli liitumispunkti asukohast lepingu sõlmimisel teadlik. Kuna hageja oli liitumispunkti asukohast teadlik, saab asuda seisukohale, et poolte vahel oli sellesisuline kokkulepe. See ei välistaks aga muude eelduste olemasolul kinnistu omaniku nõude edukust liitumispunkti asukoha muutmiseks, kui seaduses oleks sätestatud imperatiivne norm liitumispunkti asukoha osas. Nagu eeltoodust nähtub ei kohaldu aga ÜVVKS § 3 lg 2 hagejale kuuluva kinnistu suhtes. Menetluskulude jaotus 28.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt. Kuna kostjal menetluskulud puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindalaks ei määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.