Obsah (11)

§ 442§ 438§ 5§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-110323

§ 442lg 10).

Asjaolud ja hageja nõue 13.03.2020.a esitas AS STV kohtule avalduse I Ti vastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse summas 127,66 eurot väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetluses jäi hageja nõue rahuldamata ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule 6.06.2020.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.11.2017.a lepingu nr 514921 (edaspidi leping), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Kostja arveid ei tasunud ja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata kokku summas 127,66 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused ja hinnakiri. Tüüptingimuste kohaselt oli poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,0645 % tasumata põhisummalt päevas. Hageja on hagiavalduse esitamise seisuga arvestanud viiviseid summas 19,80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 127,66 eurot, leppetrahvi 36 eurot, võla sissenõudmiskulu 20 eurot ning viivised 19,80 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks mittemuutunud viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 alusel, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määraga, alates 3.06.2020. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid pooled 11.11.2017.a lepingu nr 314125, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale 2 kasutamiseks seadmed, kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on AS STV tüüptingimused ja hinnakiri. Hageja on kostjale esitanud osutatud teenuse eest arveid 01.05.2018, 01.06.

1. a, 01.07.
2. a, 01.08.
3. a, 01.09,
4. a, 01.10.
5. a. Kostja arveid ei tasunud ning kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse ning seadmete kasutamise eest summas 127,66 eurot on õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kuivõrd kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 127,66 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tüüptingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,0645 % tasumata summalt päevas. Kohus on seisukohal, et pooled on lepingu sõlmimise ajal sellise viivisemääraga nõustunud, mistõttu puudub kohtul alus pidada viivisemäära põhjendamatuks ning seda vähendada. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist summas 16,66 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 16,66 eurot.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määraga, alates 03.06.

1. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas
2. eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist summas 20 eurot. AS STV tüüptingimuste p 6.3.1.14 kohaselt on AS STV õigus nõuda kliendilt seadme, soodustuse ja sideteenuse kasutamisega seotud STV poolt tehtud kulutuste hüvitamist või nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist juhul kui need kulutused pidi vastavalt lepingu tingimustele või õigusaktidele kandma klient. VÕS § 113 2 lg 2 alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 147 lg 3 on erinorm aegumistähtaegade arvutamiseks tasuliste lepingute puhul, mis ei mõjuta tasu sissenõutavaks muutumist ja mida kohaldatakse üksnes tasunõuetele. Norm lihtsustab võlausaldaja positsiooni võrreldes sama sätte lõikega 1, nähes ette aegumistähtaja arvutamise täisaastate kaupa. Kuna tasunõude aegumine algab selle aasta lõppemisega, millal nõue sissenõutavaks muutus, ei saa 3 nõue kohtu hinnangul olla aegunud. Aegunud ei ole ka viivisenõue, sest see aegub koos põhinõudega (TsÜS § 144). Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 315 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv kokku 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 210,52 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 240 eurot. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esindaja on osutanud teenust 2 tundi hinnaga 120 eurot tund. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianus Inkasso OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 110 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse 4 jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5