) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused 1 2-20-6539 Harju Maakohtu menetluses on R S hagi H S vastu abielu lahutamise nõudes. 11.08.2020 toimunud kohtuistungil taotles kostja menetluse peatamist seoses poolte võimaliku leppimisega. Kohus peatas 14.08.2020 määrusega menetluse kuni 11.02.2021 või kuni menetluse peatamise asjaolude äralangemiseni. Hageja 18.12.2020 teate kohaselt on poolte abielu lahutatud 04.12.2020. Hageja soovib menetluse lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks
lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
Kohtu hinnangul on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse.
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja läbi vaatama.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-dest 64 ja 64¹ võib vaidluse puudumisel lahutada abielu abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures. Abielu lahutatakse PKS § 65 lg-st 2 tulenevalt kohtus vaid juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Hageja kinnitusel on poolte abielu lahutatud 04.12.2020. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on 04.12.2020 tehtud Tallinna notar Sirje Velsbergi poolt abielulahutuse kanne nr 5200-352020/1. Kuna poolte abielu on juba lahutatud, ei ole kohus enam pädev hagi läbi vaatama. Seetõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.