lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Vastavalt
lg 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel rahuldamisele seoses kostja õigeksvõtuga. Kuna kostja on hagi kirjalikult õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku võlgnevus 5220,06 eurot; millest põhivõlgnevus 3892,31 eurot; intress 384,66 eurot; võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis 893,09 eurot ning alates 22.12.2020 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 5. Tulenevalt
lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. MENETLUSKULUD 6.
lg 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, mh hagi õigeksvõtmise puhul. Viidatud sätte lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 2
7. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulud 480 eurot (4 h ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta).
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 425 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse õigeksvõtul põhineva otsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi 1 h kulu summas 120 eurot. Tulenevalt
Vastavalt hageja taotlusele tuleb väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt tasuda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (545 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.