← Eesti

2-20-120201/6

Obsah (11)§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06.jaanuar 2021, Võru kohtumaja Hagi ese P

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1.Plus

Plus Capital AS esitas Tartu Maakohtusse hagi M. R. vastu põhivõlgnevuse 1000 euro; perioodi 24.04.2019 kuni 03.12.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivise 386, 63 euro, intressid 86,88 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot ja sissenõudmiskulu 35 euro nõudes. Samuti on esitatud nõue välja mõista alates 04.12.2020 viivis määraga 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS vahel 22.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr. L89002189474. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu kuulutas Inbank AS laenu tagastamise tähtpäevaks saabunuks 23.04.2019. Esialgne võlausaldaja loovutas 25.04.2019 hagejale oma nõuded kostja vastu. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus on edastanud menetlusdokumendid kohtule avaldatud ja rahvastikuregistrisse kantud kostja elektronpostiaadressil xxxxx@xxxxxxxxx ja kostja on teavitanud menetlusdokumentide kättesaamisest 14.12.2020. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1132 lg 2 ;

§ 367alusel. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse 2

(3)täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (3,5h) (sh käibemaks). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks tasu kokku 1 tunni ulatuses, so summas 120 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot, kokku seega 345 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (345 euro) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.