10. Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist täitmiseks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 3.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 04.06.2020.a. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja E A pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.06.
) § 157 p 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lõike 3 alusel peab pankrotihaldur esitama kohtule aruande, milles on märgitud
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed.
lg 4 alusel lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
Võlgniku igakuiseks sissetulekuks pankrotimenetluse kestel oli töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, mille suurus jääb ühes kuus alla 584 euro. Töötutoetuse suurus kuude lõikes erines, jäädes vahemikku 401,63 eurot kuni 413,54 eurot, sotsiaaltoetuse suurus kõigil kuudel oli 34,01 eurot. Kogu sissetulek jääb võlgnikule kätte kuna sellest ei ole võimalik kinnipidamisi teostada. 3. Halduri tasu ja kulud 3.1.
lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxx eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 3.2. Aruande kohaselt on halduril kulunud menetlustoimingute teostamiseks aega kokku 13 tundi ja 15 minutit. Arvestada halduri tasuks 96 € tunnis on halduril õigus tasule summas xxx€, millele lisandub käibemaks summas x€. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Haldur taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. 3.3.
lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohtu hinnangul on halduri tehtud ajakulu (13,25 tundi) ning toimingud olnud põhjendatud ning vajalikud esitatud ulatuses, arvestades seejuures ka pankrotimenetluse kestust. Kohus peab halduri tasu suurust põhjendatuks ning halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest
lõikes 11 sätestatud ulatuses, s.o summas xxx eurot, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Ene Ahas halduritasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot. Tasu tuleb maksta Advokaadibüroo Pormeister OÜ arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3 Rahuldada tuleb pankrotihalduri taotlus ning pankrotihalduri tasu summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x, kokku summas xxx eurot, mõista välja võlgnikult. Tasu kanda arvelduskontole nr EE711010220249467229 SEB Pank AS-is, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. 4. Halduri vabastamine
lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Ene Ahas vabastada E A pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 5.1.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Ka haldur on kinnitanud, et E A puhul pole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. 5.2.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku kinnitamine ning võlausaldajad koosolekule ei ilmunud.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma E A usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E A kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab E At ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 5.3. Kohus selgitab E Ale, et vastavalt
lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 5.
lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.
lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva 4 paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 5.6.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.