← Eesti

2-20-16431/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16431 Tsiviilasi K E hagi M E vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K E (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja M E (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
  2. jaanuari 2021 kohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada K E (E) ja M E (E) abielu, mis on registreeritud x. xxxxxxx xxxx Pärnu Linnavalitsuses.
  5. K E nimeks jääb pärast otsuse jõustumist K K.
  6. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  7. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik, hagiavaldus ja kostja vastus
  8. K E (hageja) esitas
  9. novembril 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M Ei (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Maakohus võttis hagi
  10. novembri 2020 määrusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid x. xxxxxxx xxxx, mida tõendab Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr xxx-xxxx/xxx. Käesolevaks hetkeks on 1

(3)poolte vahelised abielulised suhted pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Abielulised suhted ja kooselu poolte vahel lõppes xxxx. a juuni alguses. Hageja jõudis kindlale veendumusele, et kostjaga abiellumine oli viga ning tema iseloom ja väärtused ei ühti mingil määral kostja omadega. Hagejale sai teatavaks kostja pidev ja jätkuv kriminaalne käitumine ja kriminaalseid teod. Kostjat on korduvalt erinevate süütegude eest karistatud. Ka käesoleval hetkel kahtlustatakse kostjat raskes kuriteos. Hageja on teinud korduvalt kostjale ettepaneku abielu lahutada kohtuväliselt perekonnaseisuametis. Kostja ei ole sellega nõus olnud. Pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi ega vara.
  1. Kostja esitas
  2. detsembril 2020 vastulause, mille kohaselt ta elu on viimasel aastal olnud väga keeruline ja tekkinud on vaimsed raskused, kuid ta usub, et abielu oleks võimalik veel päästa. Kostja otsustas, et kannab oma 1 aasta 3 kuu pikkuse karistuse ära ja siis alustab puhtalt lehelt.
  3. Hageja teatas
  4. detsembril 2020, et ei soovi kostjaga abielu jätkata ning esitas kohtule Facebooki väljavõtted, millistel väidetavalt leiab kinnitust, et kostjal on juba uus elukaaslane.
  5. jaanuari 2021 kohtuistungil hageja selgitas, et jääb nõude juurde. Kostja teatas kohtuistungil, et nõustub abielu lahutamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  8. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti
  9. märtsil
  10. Hageja on esile toonud, et pooled elavad teineteisest eraldi alates 2020 juuni algusest ning kostjal on väidetavalt uus elukaaslane. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega tuleb hagi rahuldada.
  11. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
  12. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on soovinud taastada pärast abielu lahutamist tema varem kantud nime „xxxx“. Seega taastab kohus hageja varem kantud perekonnanime. 2
(3)10. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.