lg 2 p 4 ja § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Patrik Lumiste, isikukood: 39508301439; elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub 05.09.2018-06.09.2018; 21.01.2020-22.01.2020 Karistusregistri andmetel kehtivad väärteokaristused puuduvad, kriminaalkorras karistamata Gennadi Kull (määratud korras) RESOLUTSIOON 1. Patrik Lumiste süüdi tunnistada
2. Patrik Lumiste süüdi tunnistada
3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Patrik Lumistele liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel arvestada Patrik Lumiste karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 (neli) päeva (05.09.2018-06.09.2018, 21.01.2020-22.01.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 5.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (5 kuud ja 26 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Patrik Lumiste ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 6.
p 1 alusel arvestada Patrik Lumistele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.12.2020.a.
Patrik Lumistet süüdistatakse selles, et tema 21.01.2019 kella 22.40 paiku Harjumaal Saku vallas Saku alevikus aadressil xxxx asuvas majas haaras oma xxxx L Fl (F) selja tagant kaela piirkonnast ja pigistas ema kaela, pigistamise (kägistamise) tagajärjel tundis L F füüsilist valu ja kaotas teadvuse. Seega pani Patrik Lumiste toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes, s.o
lg 2 p 4 järgi (22.06.2018.a ja 30.08.2018.a episoodid)
lg 2 p 4 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus leiab, et 22.06.2018.a kella 16:32 ajal ja 30.08.2018.a kella 17:14 ajal süüdistuses kirjeldatud P. Lumiste poolt toime pandud alkoholipudelite vargused summas 800 eurot ja 525 eurot Pärnu mnt 238, Tallinn, asuvast kauplusest Järve Selver on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Selver AS-i turvajuhi P Ti 06.09.2018.a avaldus nr 5-3/112 (tl 24) tõendab, et 22.06.2018.a kell 16:32 võttis meesterahvas (hallis kapuutsiga pusas) kauplusest Järve Selver, aadressil Tallinn, Pärnu mnt 238, Selver AS kuuluvat kaupa (1 tk Hennessy Paradis karbis) ning möödus kell 16:34 kassade rivist jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 800 eurot. 05.09.2018.a videoanalüüs (tl 16) kinnitab, et Järve Selveris toimus 22.06.2018.a kell 16:34 vargus, kui meesterahvas väljus poest kaubaga ilma selle eest maksmata. Videoanalüüsist nähtub, et kell 16:32 võttis meesterahvas pudeli Hennessy Paradis karbis 70cl maksumusega 800 eurot, kell 16:33 pani meesterahvas pudeli kotti ja kell 16:34 väljus meesterahvas kauplusest pudeli eest maksmata. Asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga (tl 73-81), milles on vaadeldud CD-le talletatud kaupluse Järve Selver turvakaamerate videosalvestisi, nähtub, kuidas 22.06.2018.a kell 16:32 läheb alkoholi riiulite juurde meesterahvas (seljas tumedad püksid, hall kapuutsiga jakk, tumedad valgete triipudega jalatsid) ja paneb ostukärusse ühe pudeli. Kell 16:33 liigub mees ostukäruga riiulite vahel, toimetab oma kärus olevate asjadega, seejärel võtab beeži koti kärust, paneb selle üle õla ja jätab ostukäru riiulite vahele. Kell 16:34 poeb mees sissepääsu väravate juures olevate piirete vahelt läbi. Selver AS-i 30.08.2018.a avaldus nr 63 (tl 92) tõendab, et 30.08.2018.a kell 17:14 pandi kaupluses Järve Selver, aadressil Pärnu mnt 238, Tallinn, toime vargus väärtuses 525 eurot. Varastatud esemeteks olid J. Walker blue maksumusega 220 eurot, Hennessy X.O. maksumusega 160 eurot ja Martell Cordon maksumusega 145 eurot. 05.09.2018.a videoanalüüs (tl 93) kinnitab, et Järve Selveris toimus 30.08.2018.a kell 17:13 vargus, kui meesterahvas väljus poest kaubaga ilma selle eest maksmata. Videoanalüüsist nähtub, et kell 17:11 võttis meesterahvas alkoholipudelid (J. Walker Blue label maksumusega 220 eurot, 3 Hennessy X.O. karbis maksumusega 160 eurot ja Martell Cordon Bleu maksumusega 145 eurot), kell 17:13 pani meesterahvas pudelid kotti ja kell 17:13 väljus meesterahvas kauplusest pudelite eest maksmata. Asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga (tl 73-81), milles on vaadeldud CD-le talletatud kaupluse Järve Selver turvakaamerate videosalvestisi, nähtub, kuidas 30.08.2018.a kell 17:12 tuleb meesterahvas (kannab tumehalle pükse, heledat kapuutsiga pusa, tumedat vateeritud vesti ja siniseid jalanõusid) alkoholiosakonda, võtab riiulist 3 tumedat karpi ja paneb need korvi. Seejärel paneb ta ühe karbi korvist riiulisse tagasi ja võtab suurema tumeda karbi, mille paneb korvi. Kell 17:13 läheb mees korviga tualett-tarvete riiulite vahesse ja paneb punasesse kotti ostukorvist võetud kolm karpi. Kell 17:13 on näha, kuidas mees poeb sissepääsu väravate juures olevate piirete vahelt läbi ning jookseb kauplusest välja. Tunnistaja J Si poolt 19.10.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (tl 130) nähtub, et ta oli 2018. aastal Järve Selveris turvatöötaja. Enne jaanipäeva oli juhtum, kus poes läks kaduma üks kallis Hennessy konjak väärtuses 800 eurot. Videosalvestust vaadates nägid nad, et üks noor poiss võttis selle pudeli ja otsustas selle varastada. Mees tuli, võttis pudeli, läks teise osakonda, peitis seal pudeli kotti, läks müügisaalist välja ja ei maksnud kauba eest. Augustis tuli sama mees ja võttis rohkem alkoholi kaasa. Ka selle juhtumi puhul avastasid nad alkoholi varguse videosalvestist vaadates. Tunnistaja sai aru, et tegemist oli ühe isikuga, sama poisiga, kes oli esimesel video. Septembris avastas tunnistaja sama isiku müügisaalist. Tunnistaja nägi kaamerast, et isikul on väga tuttav nägu ja ta hakkas mõtlema, et kus ta teda näinud on ja siis talle meenus, et see on vist sama isik, kes kaks korda juba käis ja varastas alkoholi. Tunnistaja rääkis kiiresti juhtkonnaga, et mida teha ja juhtkond pakkus, et selle isiku võib saata tuvastamiseks, et ta tuleb kinni pidada, koostada ülekuulamise protokoll, avaldus ja akt, et on kahju poele tekitatud ning tuleb ka välja kutsuda politsei, et kõik paberid üle anda. Tunnistaja sõnul oli see 07.09.2018.a mingil hommikusel ajal, kui ta teda müügisaalis nägi. Tunnistaja suhtles ka politseiga selles osas, et kas see on sama isik, kes on varem käinud neil ja politsei vastas jaatavalt. Isik peeti politsei poolt kinni. Kui kohus täpsustas, kas tunnistaja on kindel, et see kuupäev oli 07.09.2018.a, siis vastas tunnistaja, et ta värskendas oma mälu, et vist oli seitsmes. Kuigi tunnistaja J. S eksis kuupäevaga, millal P. Lumiste kinni peeti, siis on kohtu hinnangul tema ütlused muus osas tervikuna usaldusväärsed ja kattuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 05.09.2018.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 105-112) kohaselt peeti P. Lumiste 05.09.2018.a kell 11:30 aadressil Pärnu mnt 238, Tallinn, kahtlustatavana 30.08.2018.a toime pandud
P. Lumistel olid kinnipidamisel seljas musta värvi vest, hall jope ja jalas hallid püksid. Seega kandis P. Lumiste kinnipidamisel riideid, mis olid seljas ka isikul, kes pani toime eelpool kirjeldatud vargused. Kujutiseekspertiisi aktist nr xxxx (tl 82-91) nähtub, et ekspertiisiks esitatud videosalvestisel nähtava isiku näo ja võrdlusmaterjalil kujutatud isiku näo võrdlemisel leiti sarnaseid tunnuseid. Asjaolu, et isik paiknes kaamerast kaugel ei võimaldanud tuvastada võimalikke eritunnuseid ega täpsemaid näodetaile. Võrdlusmaterjalil nähtava tumesinise vesti, halli dressipluusi, dressipükste ja jalanõude võrdlemisel leiti, et tegemist võib olla sama riietuse- ja jalatsimudeliga. Tunnuseid, mis viitaksid erinevatele nägudele või riideesemetele ei leitud. Võrdlustulemused on hinnatud skaalal +2 ehk tõenäoliselt on tegemist sama isikuga/objektiga (tõenäosus, et tegemist on erinevate isikute/objektidega on väike). Kohtu hinnangul on tegelikult tuvastatav ka ilma ekspertiisita, et varguse pani toime just P.Lumiste, isik on salvestiselt kohtu arvates täiesti äratuntav. 4 Süüdistatava P. Lumiste poolt 23.11.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (tl 133-136) nähtub, et tema sõnul ta ei käinud 22.06.2018.a ja 30.08.2018.a Järve Selveris. Süüdistatava sõnul on ta viimased 7 aastat olnud kodus iga päev, veetes päevad arvuti taga ja mängides mänge ning kui käib poes, siis ainult Saku alevikus. 05.09.2018.a kinnipidamise kohta ütles süüdistatav, et isa viis ta sellel päeval Järve Selveris olevasse juuksurisse. Süüdistatav käis siis ka poes, ostis endale pudeli jooki, vett ja kommi. Prokuröri küsimusele, kuidas selgitab süüdistatav seda, et tema kinnipidamisel olid tal seljas täpselt samad riided, mis olid seljas ka ühe varguse toimepanemise ajal, vastas süüdistatav, et need riided on kõigile kättesaadavad Sportlandis. Süüdistatava sõnul pani vargused toime lihtsalt sarnane inimene. Süüdistatav selgitas, et kui ta oleks need kuriteod toime pannud, siis ta poleks hiljem läinud samasse poodi (kui pood oli üsna tühi) pudelit vett ja šokolaadi ostma. Kohtu hinnangul on P. Lumiste süü 22.06.2018.a kella 16:32 ajal ja 30.08.2018.a kella 17:14 ajal toime pandud varguse episoodides eelpool toodud tõenditega tõendamist leidnud. Kuigi P. Lumiste eitab varguste toimepanemist, siis kinnitavad kohtu hinnangul kogutud tõendid, sealhulgas kujutiseekspertiisi akt, et just P. Lumiste oli isikuks, kes pani nimetatud vargused toime. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. P. Lumiste poolt Järve Selverist võetud alkoholipudelid olid tema jaoks võõras varas, mis kuulusid kannatanule Selver AS. Kohus leiab, et süüdistatav soovis alkoholipudelite äravõtmisega lõpetada kannatanu valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kannatanu Selver AS nõusolek. Süüdistatav viis varguse lõpuni kui lahkus sündmuskohalt varastatud esemetega ja kehtestas neile seeläbi uue valduse. Tuvastamist on leidnud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Nimelt teadis P. Lumiste, et tegemist on vallasasjadega, mis on tema jaoks võõrad ja mis on kannatanu valduses (vastasel korral poleks ta sissepääsu väravate juures olevate piirete vahelt läbi pugenud ja ära jooksnud, vaid oleks lahkunud kauplusest nagu tavaline inimene). Sellest hoolimata jättis süüdistatav esemete äravõtmisega senise valdaja valdusest kestvalt ilma. Seetõttu leiab kohus, et P. Lumiste pani vargused toime kavatsetult, eesmärgiga varastatud tooted omastada ja need seejärel enda kasuks pöörata. P. Lumiste tegevus vastab
lg 2 p 4 tunnusele, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sest P. Lumiste pani esimese varguse toime 22.06.2018.a ja 30.08.2018.a vargust toime pannes oli ta juba isik, kes on varem varguse toime pannud. Eeltoodust tulenevalt tuleb P. Lumiste tegevus kvalifitseerida vargusena
Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 13.09.2018.a vastusest nõudekirjale (tl 94) nähtub, et P. Lumiste on viibinud SA PERH psühhiaatriakliinikus statsionaarsel jälgimisel ja ravil kolm korda. Viimati viibis P. Lumiste ravil 06.12.-08.12.2017.a, kui sai diagnoosi täpsustamata segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäire ning muud täpsustatud B-rühma vitamiinide vaegus. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 74 (tl 95-100) nähtub, et P. Lumistel ei esinenud kuritegude toimepanemise ajal, s.o 22.06.2018.a ja 30.08.2018.a vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega muud rasket psüühikahäiret, millega seoses ei olnud ta kuritegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima ning millega seoses tema võime oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oleks olnud oluliselt piiratud. P. Lumistel esinev psüühika- ja käitumishäirete kogum ei ole hõlmatav määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. P. Lumistel esineb segatüüpi isiksusehäire. P. Lumistel esinev psüühika- ja käitumishäirete kogum (segatüüpi isiksusehäire, püsivalt esinev 5 psüühika- ja käitumishäirete kogum) ei põhjusta selliseid muutusi psüühikas, mis oleksid temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal takistanud või piiranud ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamist ja oma käitumise juhtimist, ei põhjusta temal takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. P. Lumiste on käesoleval ajal täiel määral suuteline aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning ta on suuteline oma käitumist juhtima, sh on suuteline osalema menetlustoimingutel ja on suuteline kandma karistust. P. Lumistel esinev psüühika- ja käitumishäirete kogum – segatüüpi isiksusehäire – ei ole takistuseks tema viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes. P. Lumiste ei vaja psühhiaatrilist ravi, psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks P. Lumiste suhtes ei ole meditsiinilist näidustust. P. Lumiste on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, andma tõepäraseid ütlusi, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Eelneva tõttu leiab kohus, et P. Lumiste on ka süüvõimeline ning puuduvad
lg 2 p 2 järgi
lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.
koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. P. Lumistele on ette heidetud mõlemat. Kannatanu L F esitas 13.10.2020.a kohtule avalduse (tl 12), milles teatas, et keeldub KrMS § 38 lg 1 p 3 ja § 71 lg 1 p 1 alusel süüdistatava suhtes ütluste andmisest. Tunnistaja E L esitas 14.10.2020.a samuti kohtule avalduse (tl 13), milles teatas, et keeldub § 71 lg 1 p 2 alusel süüdistatava suhtes ütluste andmisest. Kannatanu L. F kinnitas 19.10.2020.a toimunud kohtuistungil, et jääb kohtule esitatud avalduse juurde ja loobub koos poja E. L süüdistatava vastu ütluste andmisest. Kohus leiab, et kuigi kannatanu L. F on keeldunud süüdistatava vastu ütluste andmisest, siis on võimalik kasutada tema poolt suulise kuriteoteate protokollis antud ütlusi ning teisi kriminaalasjas kogutud tõendeid, et anda hinnang P. Lumistele esitatud süüdistusele
Kannatanu L. F suulise kuriteoteate protokollist (tl 69-71) nähtub, et 21.01.2020.a oli ta kodus xxxx koos kahe poja Patriku ja E. Umbes kell 22:40 tuli poeg P. Lumiste talle kallale ja hakkas teda kägistama, kuna ta blokeeriti mängus ja ta muutus sellepärast agressiivseks, hakates kannatanult autovõtmeid nõudma. Kannatanu keeldus talle autovõtmeid andmast, mille peale P. Lumiste ähvardas, et tapab /algtekstis sõna arusaamatult kirjutatud/. Seejärel haaras P. Lumiste kannatanult selja tagant kinni, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja kaotas teadvuse. Pärast seda kutsus noorem poeg politsei. E. Lumiste kuulis, et P. Lumiste ähvardas, et tapab politseinikud ära. Fototabelist (tl 72) nähtub kannatanu L. F välimus vahetult pärast sündmust. Fototabelis olevatelt fotodelt ei nähtu, et kannatanu kaela piirkonnas oleks mingeid vigastusi (kägistamise jälgi). Kohtu hinnangul on kannatanu L. F poolt suulise kuriteoteate protokollis välja toodud ütlused eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, millel kohus peatub 6 alljärgnevalt. Kuigi fototabelist ei nähtu, et kannatanul oleks tuvastatud kaela piirkonnas mingeid väliseid vigastusi, siis ei tähenda see automaatselt seda, et kannatanu kägistamine ei ole aset leidnud. Kägistada saab ka käsivarrega teist inimest selja tagant haardesse võttes (nii ongi kägistamist kirjeldanud kannatanu) ja mingeid jälgi ei pruugi sellisel juhul näha ollagi. Tunnistaja R P poolt 19.10.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (tl 128-129) nähtub, et ta töötab xxxx politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna ja teab P. Lumistet seoses kahe väljakutsega tema elukohta xxxx. Tunnistaja sõnul tegi 2020.a jaanuaris süüdistatava noorem vend politseile väljakutse lähisuhtevägivalla kohta. Teate sisuks oli, et kägistatakse ema. Sündmuskohale jõudes ootasid tänaval naisterahvas ja tema poeg (politseisse teataja), kes rääkisid, et majas on vanem poeg, kes tungis emale kallale ja kägistas teda. Põhjuseks oli see, et poeg tahtis autovõtmeid saada, kuid ema keeldus, mille peale ähvardas poeg minna naabrite juurde ja nad tappa. Ema rääkis, et kui poeg võttis selja tagant kägistamishaardesse, siis tundis ta valu ja kaotas hetkeks teadvuse. Tunnistaja sõnul ei olnud kannatanul visuaalselt kägistamise jälgi näha. Kuna juttude järgi oli süüdistatav majas või hoovis nuga käes, siis proovisid politseinikud aeda siseneda (üle aia vaadates oli näha meesterahva kogu umbes meetri paari kaugusel tunnistajast) ja nad andsid korduvalt korralduse väljuda aiast, mida süüdistatav ei täitnud. Süüdistataval käes midagi näha ei olnud. Lõpuks noormees väljus ja siis pidasid politseinikud ta kinni ning ta toimetati jaoskonda. Tunnistaja sõnul ei olnud süüdistatav nende vastu agressiivne. Teisest korrast, kui tunnistaja süüdistatavaga kokku puutus, mäletab tunnistaja, et väidetavalt oli noormees lõhkunud isa kaubiku esiakna, see oli puruks visatud ning siis toimetati süüdistatav kiirabi poolt Paldiski mnt valvearsti juurde Psühhiaatria kliinikusse. Isa avaldust ei teinud, kuid kuna isa rääkis, et poeg on ebastabiilne, siis viidi ta haiglasse. Tunnistaja sõnul ei tahtnud ka siis süüdistatav neile kuuletuda, tal oli mingi agressiivsus, kuid mitte otseselt tunnistaja vastu. Tunnistaja R. P ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed, eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja ütlused kinnitavad sündmuste aset leidmist sellisel kujul nagu nähtub ka kannatanu suulise kuriteoteate protokollist. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 68, CD tl 67), milles on vaadeldud CD-d ja sellele talletatud Häirekeskusele 21.01.2020.a laekunud kahe kõne helisalvestisi nähtub, et kell 22:43 helistatakse Häirekeskusesse ja keegi Häirekeskuse töötajale küll ei vasta, kuid taustal on kuulda meesterahva häält ütlemas „anna siia raisk“, „anna siia“ ja kedagi hüüatamas ning seejärel on kuulda naisterahva nuttu. Kell 22:45 helistab E. L ja annab teada, et helistas ennem ka, kuid vend võttis telefoni ära. E. L soovib politseid xxxx tänavale, kuna ta vend P. Lumiste oli emale kallale läinud, P. Lumiste oli ema kägistanud ning nüüd tahab võtta autovõtmed ja minna kellegi majas midagi lõhkuma. Asitõendi vaatlusprotokollist lisaga (tl 33-66, CD-d tl 32), milles on vaadeldud kahte CD-d, millele on talletatud politseipatrulli rinnakaamerate 21.01.2020.a videosalvestused sündmuskohalt xxxx, nähtuvad sündmuskohal viibinud isikute selgitused. Salvestuse järgi kell 22:55 selgitab sündmuskohal naisterahvas, kuidas P. Lumistel on nuga ning ta kägistas teda, sest ta blokeeriti mängus ja kuna naisterahvas keeldus talle autovõtmeid andmast. Politsei peab P. Lumiste kinni, kes annab selgitusi, mille kohaselt hakkas hoopis tema vend noaga ringi jooksma ja tahtis teda lüüa. Videosalvestiselt nähtub, et P. Lumiste väidab, et ta ei kägistanud ema, kuid võttis tal kaela poolt kinni. Lisaks ütleb P. Lumiste, et „Ma puutusin, natuke võtsin, tunnistan. Üks hakkas mind noaga vehkima, teine hakkas mind vehkima mingi kannuga ja kõige asjadega, mis ma tegema pean.“ P. Lumiste vend selgitab videosalvestisel, kuidas ta üritas ema päästa. Kui politseiametnik küsib, mis põhjusel P. Lumiste emale käe ümber kaela pani, siis vastab P. Lumiste, et „No ta hakkas mind vehkima, ma üritasin teda kinni peatada.“ P. Lumiste 7 sõnul oli ema joobes, hakkas temaga riidlema ja teda asjadega loopima ning seetõttu P. Lumiste sõnade kohaselt „Võtsin natuke, võtsin talt kinni kaelast, natuke, peatada, ja kõik, aga ma ei hoidnud teda nagu ta räägib minut aega, seal on näha, seal ei ole jälge ega midagi.“ Seejärel tuli P. Lumiste vend noaga vehkima, mille P. Lumiste võttis talt ära ja siis vend helistas politseisse ning ütles, et P. Lumistel on nuga. Edasise vestluse käigus politseinikega selgitab P. Lumiste veel, et „ma hoidsin teda lihtsalt rohkem õlgadest kui kägistamises, kaelast ma ei võtnud tal otseselt kinni.“ Videosalvestise stenogrammist nähtub, kuidas E. L räägib, et P. Lumiste kägistas ema selja tagant. Lisaks uurib E. L noa kohta ja kinnitab, et nuga oli tema oma. Stenogrammist nähtub, kuidas L. F selgitab politseinikele, et P. Lumiste blokeeriti mängus ära ja ta hakkas talt autovõtmeid nõudma, ähvardades, et kui ema talle võtmeid ei anna, siis läheb ta naabreid tapma. Kuna L. F ei andnud talle võtmeid, siis hakkas P. Lumiste teda kägistama ja L. F kaotas teadvuse 5 minutiks. Järgnevalt nähtub, kuidas L. F kaotas enda sõnutsi hoopis sekundiks teadvuse. Seejärel räägib L. F, milliseid probleeme on P. Lumistega olnud ja kuidas ta käitub. Politseinikud kontrollivad ka L. F joovet ja ta puhub välja 0,55 mg/l. Politseiniku küsimusele, kas L. F tundis valu, vastab L. F, et „Muidugi tundsin, sest ma võitlesin vastu. Ma kaotasin teadvuse.“ Asitõendi vaatlusprotokollid tõendavad, et süüdistatava P. Lumiste ja kannatanu L. F vahel tekkis tüli, sest P. Lumiste blokeeriti arvutimängus. Tüli käigus võttis süüdistatav P. Lumiste kannatanu L. F kaela ümbert kinni. Nimetatud asjaolu on süüdistatav videosalvestises politseinikele ise kinnitanud. Tõendamist on ka leidnud, et mingil ajahetkel oli süüdistatava käes nuga, mille ta võttis ära oma vennalt E. Lumistelt, kes üritas sellega oma ema kaitsta. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab lisaks, et kannatanu nö kägistamine leidis aset selliselt, et süüdistatav võttis kannatanu kaelast kinni kannatanu selja tagant. Nimetatu kattub kannatanu poolt suulise kuriteoteate protokollis antud ütlustega. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu ütles kord, et ta kaotas teadvuse 5 minutiks ja kord, et üksnes sekundiks, siis ei ole teadvuse kaotamise ajaline kestvus kohtu hinnangul niivõrd tähtis, kuivõrd oluline on see, et kannatanu suhtes pandi toime tervise kahjustamine (teadvuse kadu on ilmselegelt tervise kahjustumine) ja ta tundis selle tegevuse käigus valu. Samuti ei ole niivõrd tähtis, et kannatanul tuvastati joove, sest videosalvestiselt nähtub, et kannatanu käitumine oli politsei saabudes täiesti adekvaatne. Videosalvestiselt nähtub lisaks, et kannatanu oli ka pisut närvis ja ärritunud, kuid arvestades olukorda ja aset leidnud sündmusi, siis on see kohtu hinnangul mõistetav. Süüdistatava P. Lumiste poolt 23.11.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (tl 133-136) nähtub, et tal tekkis 21.01.2020.a emaga vaidlus selle osas, et süüdistatav ei tööta, istub päevad läbi kodus ja mängib arvutimänge. Ema oli siis juba alkoholi tarbinud ja polnud suuteline end korras hoidma. Neil tekkis omavahel tüli, kuid erilist jõudu süüdistatav enda sõnutsi ema suhtes ei kasutanud. Kuna ema loopis asju igale poole, siis võttis süüdistatav temast kinni ja üritas teda köögis rahustada. Süüdistatava sõnul ei olnud sellist asja, et ta oleks üritanud ema kägistada või lüüa (jälgi ka polnud kaelal). Süüdistatav oli sunnitud ema rahustama füüsilise jõuga, sest ema ei suutnud kontrollida ennast (oli ebastabiilne, loopis köögis asju, karjus üle maja kui oli pudeli veini ära joonud) ja vingus terve õhtu süüdistatava kallal. Alguses käis ema teisel korrusel süüdistatava toas tüli norimas ja siis kutsus ta süüdistatava alla korrusele, kus tekkis tüli üsna kiiresti. Süüdistatava sõnul võttis ta emal kaelast ühe käega kinni, kui ema oli tema poole seljaga. Teise käega võttis süüdistatav samal ajal vett. Prokuröri küsimustele vastates ütles süüdistatav, et ta hoidis ema õlgadest kinni, mitte kaelast ning ta ei kägistanud ema. Ema hoidis ta kinni umbes pool minutit, üritades teda rahustada. Ema rabeles, kuid teadvust ta ei kaotanud. Ema süüdistatavat füüsiliselt ei ähvardanud, kuid loopis asju ka süüdistatava poole. Lisaks karjus ema, kui süüdistatav teda kinni hoidis, et kui süüdistatav teda lahti ei lase, siis paneb ta süüdistatava eluks ajaks vangi. Ütluste kohaselt kui vend kuulis midagi ja alla tuli, siis ei näinud ta midagi, sest selleks ajaks olid süüdistatav ja ema juba teineteisest eemal. Kui süüdistatav ema 8 lahti lasi, siis tuli vend teda noaga ähvardama. Süüdistatava sõnul tahtis vend teda selle noaga lüüa, kuid süüdistatav võttis tal noa käest ära. Kui vend süüdistatavat noaga ähvardas, siis oli ema süüdistatava haardest vaba. Vend tahtis, et süüdistatav lihtsalt ära läheks. Vennalt ära võetud noa viskas süüdistatav enda sõnutsi hoovi. Sellised peretülid on süüdistatava sõnul nende peres tavapärased. Küll aga on süüdistatava suhted emaga praegu korralikud, kui ema on pudeli veini joonud, siis ta üritab ema ignoreerida nii palju kui võimalik. Venna politseisse helistamise kohta selgitas süüdistatav, et see polnud vennal esimene kord politseisse helistada, ta on üritanud ka varem nii süüdistatavast lahti saada, sest ta ei salli süüdistatavat (tahab saada süüdistatava arvutit endale). Süüdistatava sõnul ta tol õhtul naabreid kindlasti tappa ei tahtnud. Kui prokurör küsis, kas süüdistatav on naabrite varale liiga teinud, siis vastas süüdistatav, et „Autole olen, mul oli ajus lõhkeaine ja tõepoolest ma läksin ja lõhkusin rehaga auto akna puruks, aga selle ma maksin kinni enda rahakotist, mängus müüsin mõned punktid maha ja maksin kinni akna isiklikult, naabril kaebust ei olnud, kuna ma tasusin selle ära.“ Tänasel päeval tarbib süüdistatav enda sõnutsi erinevaid rahusteid igal teisel päeval. Kui ema joob, siis tõmbab süüdistatav tableti sisse ja läheb põhimõtteliselt magama, kuna ta ei ole võimeline sellest läbi minema jälle. Süüdistatav tarbib rahustit Asentra, mis sisaldab toimeainet sertraliin, sest need rahustavad teda ja siis ei toimu lõhkeainet tema peas. Kui prokurör küsis, kas seda protsessi tuleb süüdistatava peas sageli ette, siis vastas süüdistatav, et kui ta ei tarbi tablette, siis kindlasti ja viimase kuu jooksul on neid protsesse tema peas olnud ikka väga sageli. Need tabletid olid arsti poolt välja kirjutatud juba enne seda sündmust emaga, kuid süüdistatav ei võtnud neid ja lubas nüüd emale, et hakkab neid võtma, et sellistest sündmustest hoiduda. Erinevad väljakutsed häirekeskusesse seonduvalt süüdistatavaga on süüdistatava sõnul tingitud lõhkeainest tema peas. Kohus leiab, et P. Lumiste ütlused aset leidnud sündmuse kohta ei ole tervikuna usaldusväärsed ja neisse tuleb suhtuda kriitiliselt. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatava P. Lumiste ja tema ema kannatanu L. F vahel tekkis tüli. Kannatanu oli ka tarbinud alkoholi. Süüdistatav väitis esmalt kohtus, et ta võttis ema rahustamiseks emal ühe käega kaelast kinni, kuid kui prokurör esitas täpsustava küsimuse, siis väitis süüdistatav, et ta hoidis kinni hoopis ema õlgadest, mitte kaelast. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub samuti, kuidas süüdistatav P. Lumiste on vahetult pärast sündmust politseiametnikul kirjeldanud, kuidas ta võttis kinni ema kaelast ja edasise vestluse käigus muudab süüdistatav oma ütlusi ning väidab, et võttis kinni hoopis ema õlgadest. Nimetatu tõendab, et süüdistatava ütlused ei ole järjepidavad, ta räägib alguses üht ja pärast teist ning muudab ütlusi vastavalt sellele, kuidas talle on kasulikum. Süüdistatava ütlustele ei lisa usaldusväärsust ka asjaolu, et ta räägib enda ajus olevast lõhkeainest, mille tõttu ta sooritab keelatud tegusid. Tähelepanu väärib, et mingit segadust kannatanu elukohas, mis viitaks tema poolt asjade loopimisele, ei nähtu. Videosalvestiselt nähtuvalt on põrandal küll mingid ajakirjad või reklaamlehed, kuid need on korralikult virnas, mitte laiali pillutud, seega olid need seal ilmselgelt ka enne tüli. Asjaolu, et P. Lumiste on ka varasemalt seadusega pahuksis olnud tõendab 24.01.2020.a õiend juhtumite kohta (tl 29-31), millest nähtuvad ajavahemikul 12.04.2012.a kuni 04.12.2019.a politseiandmebaasides registreeritud juhtumid (24 juhtumit) seoses P. Lumistega. Õiendist nähtub, et enamik juhtumitest on olnud seotud perevägivallaga, kus P. Lumiste on kasutanud vägivalda nii oma ema, isa, vanaema, noorema venna kui ka koera vastu. P. Lumiste poolt kasutatud vägivald oma perekonnaliikmete suhtes on olnud peamiselt vaimne (terroriseerib, ähvardab), kuid ka mõnedel juhtumitel füüsiline (isa noaga kõhtu löömine, asjade lõhkumine). P. Lumiste probleemne minevik nähtub lisaks ka xxxx Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse 19.02.2020.a vastusest märgukirjale nr 8-4/150-2 (tl 27-28), 9 millest selgub, et xxxx Vallavalitsuse lastekaitsetöötajatel on kokkupuude P. Lumiste ja tema perekonnaga alates P. Lumiste algkooli ajast. Sotsiaalteenistuse juhtumikorraldaja juures on registreeritud järgmine info: 1) 28.01.2019.a teade politsei poolt, kui P. Lumiste viskas arvuti aknast välja; 2) 16.12.2019.a politsei poolt saadud informatsioon, et peres on toimunud tüli P. Lumiste ja ema L. F vahel; 3) 19.12.2019.a toimus sotsiaalteenistuse töötaja kodukülastus koos politseiga; 4) 10.02.2020.a kohtusid L. Fga xxxx Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhtumikorraldaja ja lastekaitsespetsialist peale järjekordset teadet peretülist (L. F sõnul läks P. Lumiste endast välja, sest ta keeldus talle autovõtmeid andmast, P. Lumiste hakkas teda kägistama ja ta kaotas hetkeks teadvuse, alaealine poeg E. L helistas politseisse). Saku Vallavalitsuse hinnangul on tegemist plahvatusohtliku olukorraga. P. Lumiste võib olla ohtlik nii endale kui teda ümbritsevatele inimestele. xxxx Vallavalitsus peab väga tõenäoliseks, et abi mittesaamisel vägivallaintsidendid selles peres korduvad. Vabatahtlikult ei ole P. Lumiste nõus xxxx Vallavalitsuse poolt pakutud abi vastu võtma ega soovitusi täitma (arstide poole ja Töötukassas pöörduma). Lisaks ei suuda ka ema P. Lumistet veenda ega motiveerida abi otsima. P. Lumistel puudub adekvaatne arusaamine oma olukorrast, peresisene koostöö on vähene. Oma suhete kohta isaga andis süüdistatav kohtus ütlusi, et nende suhted on pärast seda kui ta isa kaks korda noaga lõi, väga head. Isa muutus pärast seda täielikult teistsuguseks inimeseks. Esimene noaga löömine ei mõjutanud isa väga palju, aga teist korda kui süüdistatav teda noaga kõhtu lõi, siis kõik muutus. Kui kohus küsis, kas süüdistatav paneb isa käitumise selle arvele, et süüdistatav kutsus ta nii korrale, et nüüd isa käitub nii nagu talle sobib, siis vastas süüdistatav, et kindlasti. Süüdistatava sõnul ei tarbi isa seetõttu enam alkoholi niipalju, ei vaidle, ei karju ega löö kedagi. Vanasti olevat süüdistatava sõnutsi isa teda banaanikambrisse kinni pannud, kus oli selline eriline gaas (midagi sarnast nagu teise maailmasõja ajal, kui sakslased juute kambrisse panid), mille tõttu kaotad eneseteadvuse ja lihtsalt lämbud sinna ära. Selline kamber olevat asunud Liivalaia surnuaia juures mingis laos, kus isa üüris ühe ruumi. Süüdistatav oli siis 3-4 klassis, kui isa teda sinna kinni pani. Süüdistatava sõnul peaks tema vend olema talle elu lõpuni tänulik, et ta isa kaks korda noaga lõi, sest siis isa ei peksa teda. Isa peksis väidetavalt nii süüdistatavat kui ema. Süüdistatava seesugune jutt näitab kohtu hinnangul, et süüdistatav on võimeline oma pereliikmete tervist kahjustama ning arvab, et selline tervise kahjustamine distsiplineerib ja parandab tema pereliikmete käitumist. Kohtu hinnangul on kõike eeltoodut arvesse võttes tõendamist leidnud, et P. Lumiste on toime pannud teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohus leiab, et P. Lumiste pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. P. Lumiste, soovides kannatanut rahustada ja haarates tal selleks kaela ümbert kinni, pidi aru saama, et kannatanu võib sellise tegevuse tagajärjel tunda valu ja kaotada teadvuse. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav P. Lumiste pani kannatanu L. F suhtes kuriteo toime lähisuhtes, kuna kannatanu oli süüdistatava ema. Seega tuleb eeltoodust tulenevalt P. Lumiste tegevus kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena
Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Arvestades aga süüdistatava poolt kohtus antud ütlusi tema peas oleva lõhkeaine kohta ja sellest, kuidas ta tarbib erinevaid rahusteid, on vaja kindlaks teha, kas süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. Ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/143 (tl 17-23) nähtub, et P. Lumistel ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundis meditsiinilise kriteeriumina
järgi, kuid tal ilmnevad skisoidse ja düssotsiaalse isiksushäire tunnused, millede tekkepõhjus ei ole teada, mis on püsiva iseloomuga ja raskesti ravitavad. P. Lumiste oli temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise 10 ajal 21.01.2020.a oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. P. Lumistel ei esinenud kuriteo toimepanemise ajal 21.01.2020.a erilist emotsionaalset seisundit (nn afektiseisundit). P. Lumiste on oma vaimse seisundi poolest võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta ütlusi. P. Lumistel ei esine vaimse alaarengu tunnuseid. P. Lumiste on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetluse käigus ütlusi, osalema edasises menetluses kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. P. Lumiste ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist
P. Lumiste võib edaspidi olla ohtlik iseendale või ühiskonnale, kuid tal ei esine psüühikahäireid, mis põhjustaksid tal tahtest olenematut agressiivset käitumist. Tema agressiivse käitumise puhul on näidustatud kasvatuslike ja karistuslike meetodite rakendamine. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et P. Lumiste on süüvõimeline ning puuduvad
lg 2 p 4 ja
lg 2 p 2 näevad mõlemad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusliigi valikult tuleb arvesse võtta asjaolu, et karistusregistri väljatrüki (tl 104) kohaselt on P. Lumiste varasemalt kriminaalkorras karistamata isik ja tal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Küll aga puudub kohtul, arvestades P. Lumiste mineviku ja varasemalt toime pandud tegusid (politseiandmebaasides registreeritud juhtumid), veendumus, et rahaline karistus suudaks P. Lumistet veenda õiguskuulekalt käituma. Rahalise karistuse mõistmise vastu räägib ka asjaolu, et P. Lumistel puudub kindel töökoht ja ta ei ole enda sõnutsi võimeline tööl käima. Eelneva tõttu tuleb P. Lumistele mõista karistuseks vangistus. Karistuse üld- ja eripreventsiooni arvesse võttes mõistab kohus P. Lumistele
lg 2 p 4 järgi karistuseks 4 kuud vangistust ja
lg 2 p 2 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistab P. Lumistele liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
Lumiste karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 päeva (05.09.2018-06.09.2018, 21.01.202022.01.2020) ning loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Ekspertiisist nähtub, et süüdistatav ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, kuid võib edaspidi olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Ka süüdistatava enda sõnutsi ta kardab iseennast ja suudab küll oma käitumist kontrollida, kuid kardab seetõttu inimesi. Süüdistatav kirjeldas kohtule, et kui ta kuhugi läheb, siis vaatab ta 360 kraadi, et tuttavaid ei näeks, sest see oleks väga ebameeldiv tunne ja ta ei taha, et nad teaksid, milliseks inimeseks ta on muutunud. Süüdistatava käitumine ja kohtus antud ütlused annavad kohtule alust uskuda, et vangistuses viibimine ei mõjuks süüdistatava tervisele hästi ning tervikuna ei täidaks seega talle mõistetava karistuse eesmärke. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleks anda võimalus ravida oma agressiivset käitumist väljaspool vanglat. Eeltoodu tõttu jätab kohus
Lumistele mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et P. Lumiste ei pane temale määratud 2 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.
Lumistele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11 alates 02.12.2020.a. Kohus ei määra P. Lumistele kontorollnõuete järgimist, sest tema käitumise põhjal on ilmne, et ta ei ole võimeline kontrollnõudeid täitma, vaid ta vajab psühholoogi või psühhiaatri abi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.