← Eesti

2-20-2146/20

Obsah (6)§ 405§ 367§ 162§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2146 Tsiviilasi Flagito OÜ hagi A

) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

§ 405

lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate 2

(5)dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16).
  1. Kohus jätab kostja 24.07.2020 taotluse tsiviilasjade nr 2-20-2145 ja 2-20-2146 liitmiseks rahuldamata. Kohus möönab, et nimetatud tsiviilasjad on identsed, kuid mõlemad tsiviilasjad on valmis lõpliku lahendi tegemiseks ning tsiviilasjade liitmine käesolevas menetlusetapis ei võimalda enam nende kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist.
  2. Vaidluse põhisisu on selles, kas kostja poolt nimetatud tehniline rike saab olla erakorraliseks asjaoluks, mis põhjendab hüvitise maksmata jätmist määruse 261/2004 artikli 5
(3)tähenduses.
  1. Kohus täitis 06.07.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 73-74 pöördel).
  2. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. E. G.il (reisija) oli kinnitatud broneering xxxx kostja 15.10.2019 lennule xxxx (xxxx), milline pidi Tallinna saabuma kell 13:20 (tl 23). Lend xxxx tühistati, mistõttu jõudis reisija asenduslennuga sihtkohta rohkem kui 2 tundi planeeritust hiljem. Kostja ei teavitanud reisijat lennu tühistamisest. Reisija loovutas 15.10.2019 oma nõuded hagejale (tl 26-28). Hageja esitas 23.10.2019 kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijale kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel summas 250 eurot (tl 29). Kostja keeldus 13.12.2019 hüvitist maksmast, kuivõrd lennu tühistamise põhjustas lennuki tehniline rike (tl 30, 34 ja 34 pöördel).
  3. Hageja tugineb hüvitise nõude puhul Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004 (edaspidi määrus). Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3
(1)(a) ja
(2)(a)). Lennu tühistamise korral on reisijatel õigus saada hüvitist, kui (
  1. i)neid ei ole teavitatud tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega või (
  2. ii)neid teavitati vähemalt seitse päeva ette ja pakuti võimalust teekonda muuta ilma, et väljalend oleks muutunud enam kui kaks tundi varasemaks ja sihtpunkti jõudmine enam kui 4 tundi hiljemaks või (iii) neid teavitati vähem kui seitse päeva enne reisi ja võimaldati teekonda muuta nii, et väljalend ei muutunud enam kui üks tund varasemaks ja sihtpunkti jõudmine enam kui kaks tundi hilinemaks (määruse 261/2004 art 5
(1)(c)). Kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul on õigus saada hüvitist kuni 250 eurot (määruse 261/2004 art 7
(1)(a)). Hagiavalduse kohaselt ei teavitatud hagejat lennu tühistamisest. Seetõttu loeb kohus, et kohaldub kolmas alternatiiv. Kostja ei ole nimetatut ümber lükanud. 12. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art 5
(3)). Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5
(3)tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C‑315/15, punkt 22). Tehnilised probleemid, mis ilmnevad õhusõidukite hoolduse käigus või niisuguse hoolduse puudumise tõttu, ei saa üldjuhul olla „erakorraliseks asjaoluks“ (Euroopa Kohus, C‑549/07, punkt 25). Lennuki osade enneaegset või ootamatut riket ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga, mis on mõeldud mingi perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks (Euroopa Kohus, C832/18, p 40-42). Erandiks võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev asutus tuvastab, et lennukid on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust (Euroopa Kohus, C‑549/07, punkt 26). Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel 3
(5)õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Samas tuleb hinnata ka seda, kas rikke ennetamine või kõrvaldamine või defektse osa asendamine kuulus lennuettevõtja tegeliku kontrolli alla või mitte (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 43).
  1. Lennuettevõtja peab tõendama, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohus, C-501/17, punkt 31). Seega võib kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui on tõendatud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Lisaks peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Samuti on tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Kohtule 13.05.2020 kostja vastusega esitatud tõendid ega tõlgitud kokkuvõte nimetatut ei tõenda (tl 50-68). Kostja tõendatud tehniline rike, so pragu/defekt ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitletav erakorralise asjaoluna. Seega kuulub reisijale hüvitamisele 250 eurot. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 250 eurot hüvitamisele hagejale.
  2. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist alates kostjale hüvitise nõude esitamise järgnevast päevast, so alates 24.10.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja esitas kostjale 23.10.2019 nõudekirja, milles nõudis reisijale kompensatsiooni. Kostja sai nõudekirja kätte. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 24.10.

  1. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis perioodi 24.10.2019 kuni 10.02.2020 eest summas 6,02 eurot ning perioodi 11.02.2020 kuni 02.09.2020 eest 11,20 eurot ja alates 03.09.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
  2. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot kostjalt välja mõista.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4

(5)MENETLUSKULUD 17.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 18.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

  1. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja kulutused õigusabiteenusele. Kohus andis 06.07.2020 määrusega pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja 07.08.
  2. Hageja nimetatud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Hageja ei ole ka hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot, so menetluses tasutud riigilõiv. 20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.