) § 178 lg 4). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest alates menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud
lg 3¹ sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Bürookulud on kahtlemata advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks vajalikud, kuid nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ei ole võimalik hinnata, mistõttu on mõistlik eeldada, et need sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas. Seetõttu tuleb jätta kohtutäituri taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Kohus oleks pidanud arvestama, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 järgne kaebus väljus kohtutäituri tavapärasest tegevusest, mistõttu oli kohtutäituril vaja kasutada kõrvalist õigusabi. Eelnevaga mittenõustumise korral oleks maakohus pidanud tunnistama
lg 3¹ põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks osas, mille kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata ning jätma selle sätte kohaldamata. 2 10.
lg-s 3¹ sätestatud õigusabikulude hüvitamise piirang on põhiseaduse vastane, sest see riivab kohtutäituri omandipõhiõigust ebaproportsionaalselt (PS § 32 lg-d 1 ja 2). Antud sättes oleva piirangu eesmärk on vältida avaldajale põhjendamatute menetluskulude tekitamist. Seda eesmärki on võimalik saavutada ka
lg 4 ja § 175 lg 1 alusel koostoimes kohtu laialdase kaalutulusõigusega.
lg 3¹ piiranguga koheldakse ebavõrdselt haldusorganit ja kohtutäiturit ning säte ei tugine kohtutäituri ja notari võimete osas võrdsetele alustele (PS § 12 lg 1). Ebamõistlik oleks olukord, kus kohtutäitur peaks esitama võlgniku vastu eraldi kahju hüvitamise nõude. Selline lahendus ei oleks kooskõlas PS §-ga 25.
lg 3¹ osas puudub õigusselgus, sest seadusandja selgituste järgi on sätte eesmärk kaitsta avaldajat (kui täitemenetluse nõrgemat osalist) põhjendamatute menetluskulude tekkimise eest, kuid õiguskantsler on leidnud vastupidiselt, et sätte eesmärgiks ei ole võlgniku kaitse. Seega tuleks ettenähtava olukorra tekitamiseks kehtestada detailsem regulatsioon. Vähem tähtis ei ole ka see, et õiguskirjanduses toodud seisukohtade järgi võrreldud õiguskordades sarnane regulatsioon puudub. Vastus määruskaebusele 11. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning tuleb
Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda (
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 16. Riigikohus on leidnud, et
lg 3¹ kohaldamisel on oluline välja selgitada, kas põhimenetluses oli tegemist kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetlusega (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-39-16, p 9 III lõik). Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri väitega, et 29.01.2020 otsuse peale TMS § 217 alusel esitatud kaebus väljus kohtutäituri tavapärasest tegevusest. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel saaks sellise järelduse teha. 17. Asja materjalist, sh avaldaja kaebusest ja selle lisadest, maakohtu 17.08.2020 määrusest (tl 36) ja ringkonnakohtu 16.11.2020 määrusest (tl 78) järeldub, et antud juhul arutati põhimenetluses TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebust kohtutäituri tegevuse peale võlgniku töötasu arestimisel. Käesolevas asjas vaidluse all olnud otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et samasisuline kaebus on juba lahendatud (tl 12 ja 13). 18.
lg 3¹ sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus nõustub 3 maakohtu seisukohaga, et hüvitamisele ei kuulu ka esindaja printimis- ja bürookulud. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise taotluse õigesti rahuldamata. 19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
Halduskohtumenetluses saab haldusorgan nõuda enda õigusabikulude hüvitamist üksnes juhul, kui vaidlus väljub tema põhitegevuse raamest (vt Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-07, p 16). Kohtutäitur teostab täitemenetluses avalikku võimu. Seega on põhjendatud, et kohtumenetluses on kohtutäituri esindajakulude hüvitamine reguleeritud sarnaselt haldusorganiga halduskohtumenetluses. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei välju kohtutäituri põhitegevuse raamest. Seega ei kohelda kohtutäiturit erinevalt võrreldes haldusorganiga. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine toimub hagita menetluses, kus kohaldub kohtu uurimispõhimõte. Vaidlus toimub kohtutäituri enda koostatud otsuse üle. Samuti on kohtutäitur pidanud TMS § 217 järgi kaebuse juba enne kohtumenetlust ise lahendama. Seega peaks kohtutäitur olema võimeline menetluses isiklikult osalema, mistõttu ei ole lepingulise esindaja kulude hüvitamata jätmine tema suhtes ebaproportsionaalne. 20.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.