4-20-5168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-5168 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend H

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti 19.11.
2. a otsusega nr 2317,20,010916 karistati Jan-Are Nursit LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati Jan-Are Nursit selle eest, et ta 29.10.2020 kell 13.18 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
3. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 15.12.
5. Harju Maakohtus registreeriti 17.12.2020 Jan-Are Nursi kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.11.2020 otsusele väärteoasjas nr 2317,20,
6. Kaebus on digitaalselt allkirjastatud 17.12.2020, kaebaja leidis, et teda on karistatud vale paragrahvi alusel ning soovis karistust vaidlustada. 1

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 29.10.2020 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.11.2020. Nimetatud kuupäevast algas

§ 114lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendile kaebetähtaeg.

Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokolli kätte saanud 29.10.

1. Menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik ka lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg. 19.11.
2. a otsuses väärteoasjas nr 2317,20,010916 on ka selgelt kirjas, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 15.12.
3. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Antud juhul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotletud. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudub kohtul alus ka eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isiku õigusi vms, mis võiksid kaasa tuua tähtaja ennistamise ning olla aluseks kaebuse läbivaatamisel.

1. Jan-Are Nursi esitas 06.01.2021 maakohtule avalduse, milles selgitas, et viibis koos elukaaslasega eneseisolatsioonis 10.12 kuni 18.12 seoses kokkupuutega Covid-19 positiivsega, mistõttu puudus võimalus dokumenti varem digiallkirjastada. Kuivõrd menetlusalune isik palus tema kaebus siiski läbi vaadata, käsitles maakohus seda kaebusena maakohtu määrusele ning edastas määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule.
2. Määruskaebusele esitas kirjaliku seisukoha PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Triinu Riigor, kes palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata. Vastavalt

§ 117

kontrollib maakohtunik eelmenetluses

§ 114

sätestatud nõuete täitmist ning tuvastas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamises puuduse. Vastavalt

§ 114

lg 4 esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 4 sätestab, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. 29.10.2020 koostati menetlusalusele isikule väärteoprotokoll, milles on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30.11.2020, nimetatud protokolli koopia on menetlusalusele isikule 29.10.2020 allkirja vastu kätte antud. 19.11.2020 koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2317,20,010916 otsuse, milles on muuhulgas märgitud, et otsuse peale võib esitata kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 15.12.2020. Kohtuvälise menetleja otsus tehti menetlusalusele isikule kättesaadavaks ka e-posti teel. Seega arvestades eeltoodut, oli menetlusalune isik teadlik kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisega seotud tähtaegadest. 2

§ 192

lg 2 sätestab, et määruskaebus esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse lõikes 2 nimetatud andmed ja asjaolud. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei vasta kaebaja määruskaebus nimetatud nõuetele, kuivõrd selles on esitatud vaid tema nimi ning põhjendus eelmise kaebuse mittetähtaegse esitamise kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohus on määruse koostamisel järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast. Jan-Are Nursi ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust esitades ning määruskaebuse koostamisel lähtunud väärteomenetluse seadustikust tulenevatest nõuetest. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta määruskaebus läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Seonduvalt kohtuvälise menetleja taotlusega jätta määruskaebus läbi vaatamata, märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 194

lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

11.–

1. peatüki sätteid, arvestades
2. peatükis sätestatud erisusi.

§ 142

eristab apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmise aluseid.

§ 142

lg 1 näeb ette juhud, mil kaebus jäetakse käiguta, lg 2 reguleerib apellatsiooni läbi vaatamata jätmist. Seega, kui määruskaebus ei vasta

§ 192

nõuetele, ei saa kohus jätta määruskaebust läbi vaatamata, vaid peab

§ 142

lg 1 alusel jätma selle käiguta ning andma kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samas selgitab ringkonnakohus, et menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes ei ole põhjendatud jätta määruskaebust käiguta ja kohustada kaebajat puuduseid kõrvaldama, kui kaebusest nähtub esitatud taotluse sisu ja põhjendus. Kuigi Jan-Are Nursi kaebus ei vasta tõepoolest

§ 192

nõuetele, nähtub sellest selgelt, et Jan-Are Nursi ei ole nõus tema kaebuse läbi vaatamata jätmisega maakohtu poolt, kuivõrd tema enda hinnangul oli tal mõjuv põhjus kaebuse hilinenult esitamiseks. Sisuliselt oleks võinud Jan-Are Nursi pöördumist käsitleda ka maakohtule esitatud ennistamise taotlusena, kuid maakohus on edastanud pöördumise lahendamiseks ringkonnakohtule määruskaebusena. 8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 9.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Nagu maakohus märkis, nähtub väärteoasja materjalidest, et Jan-Are Nursi oli teadlik kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg. Jan-Are Nursi ei vaidlusta iseenesest asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 15.12.2020. Kuivõrd eelnimetatud tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus otsus 16.12.2020 ning jõustunud otsuse vaidlustamine on välistatud. Seega jättis maakohus

§ 118lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 3

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selleks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Jan-Are Nursi märgib ringkonnakohtule edastatud kaebuses, et viibis koos elukaaslasega eneseisolatsioonis 10.12 kuni 18.12 seoses kokkupuutega Covid-19 positiivsega, mistõttu puudus võimalus dokumenti varem digiallkirjastada. Samas nähtub maakohtule esitatud kaebusest, et see on koostatud alles 16.12.2020, seega mitte üksnes allkirjastatud, vaid ka koostatud pärast kaebetähtaega. Allkirjastatud ja e-postiga edastatud on kaebus 17.12.2020 ehk selle aja sees, mil isik väidetavalt viibis eneseisolatsioonis. Seega nähtub isiku enda toimingutest, et eneseisolatsioonis viibimine tegelikkuses ei takistanud kaebuse digitaalset allkirjastamist. Kui isikul oli võimalik digiallkirjastada kaebus eneseisolatsioonis 17.12.2020, siis jääb selgusetuks, miks tal ei olnud võimalik teha seda 2 päeva varem. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Jan-Are Nursil ei esinenud objektiivset takistust, mis oleks tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks teinud. 11. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 06.01.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4