2-20-5183/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-20-5183 Tsiviilasi K S hagiavaldus K P vastu täisealisele õppivale lapsele igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K S, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Kati Miller, kati.miller@millercolegal.com Kostja K P, isikukood XXX, elukoht XXX Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine e-post RESOLUTSIOON
3. Rahuldada poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks osaliselt ja kinnitada alljärgnev kompromiss: 1.1 Kompromisslepingu alusel makstava elatisraha periood tagantjärgi on 01.11.2019 kuni 22.06.2020; 1.2 Kompromisslepingu alusel makstav kogusumma on 1255,33 eurot; 1.3 Pooled on kokku leppinud makseperioodis alates 01.02.2021 kuni 31.12.2021, käesolevas lepingus toodud tingimustel; 1.4 Igakuine minimaalne osamakse on 114,12 eurot; 1.5 Esimene osamakse tehakse hiljemalt 28.02.2021; 1.6 K S pangakonto number on: EExxx; 1.7 Hageja kinnitab, et pärast kompromissilepingu alusel makstud kompromissi summa täies ulatuses kättesaamist, puuduvad hagejal nõuded kostja vastu. Kui kostja viivitab 1 kompromissi alusel kokkulepitud summa maksmisega ning ei ole tasunud osamakseid vastavalt käesoleva lepingu lisale on hagejal õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole. 1.8 Kompromisslepingus tehtavad muudatused tehakse ainult kirjalikult ning mõlema osapoole nõusolekul; 1.9 Kõik teated saadetakse osapoolte vahel kirjalikult, kasutades käesolevas lepingus väljatoodud e-maili aadresse.
4. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
5. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
6. Hagiavaldus 06.04.
7. a esitas hageja K S Harju Maakohtule hagi elatise nõudes. 21.05.2020.a saabus tsiviilasi kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas. Hagiavalduse kohaselt omandab hageja kutseõpet XXX. Hageja palub kostjalt K P välja mõista igakuine elatis tagasiulatuvalt. Hageja teise nõudena palub välja mõista tagasiulatuv elatis 2020 aasta eest 1 168 eurot ehk 4 kuu eest ja kolmanda nõudena palub hageja välja mõista igakuine elatis alates 06.04.2020 kuni hageja 21- aastaseks saamiseni.
8. Kompromissleping 21.01.
9. a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.
10. Kohtu seisukoht 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.5 Menetlusosalised kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetada kompromissiga. 2 3.6 Kohus leiab, et kompromissi võib kinnitada, kuid poolte esitatud kompromissi punkti 7 ei saa kinnitada täies ulatuses. Kompromissi kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Seega välistab nõude osas uuesti kohtusse pöördumise TsMS § 371 lg 1 p
11. Kohus selgitab, et kohus ei täida nõudeid, selleks on täitemenetlus. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi, jättes sellest välja p 7 osas, milles hagejal on õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtusse, kuna see on seadusega vastuolus. Kompromissi kinnitamisel kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. 3.7 TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.8 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
12. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule ei ole TsMS § 168 lõikes 3 sätestatust erinevat menetluskulude jagamise kokkulepet esitatud. Eeltoodust lähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3