Obsah (10)

§ 162§ 663§ 657§ 654§ 659§ 466§ 662§ 178§ 175§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14365 Kohtuasi XX hagi YY vastu el

) § 169 lg 2 alusel kostja kanda, kuid kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kohus otsustas määrata menetluskulud kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist eraldi määrusega. Maakohtu määrus

1. Maakohus rahuldas 12.10.2020 hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 728 eurot (4 tundi ja 40 minutit) ja kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist. Hageja avaldus jäi rahuldamata 312 euro ulatuses (kohus vähendas tasu 2 tunni osas). Hageja taotles 06.08.2020 menetluskulude nimekirja alusel 1 040 euro hüvitamist (866,66667 euro + 20% käibemaks) 6 tunni ja 40 minuti eest tasumääraga 130 eurot + käibemaks. Hageja menetluskulud olid järgmised:  24.01.2020 kompromissiprojektiga tutvumine ja täiendus, kliendile hinnangu koostamine (1 tund 30 minutit);  30.01.2020 ca 20 lk kaja materjaliga tutvumine, kohtuga suhtlemine (45 minutit);  03.02.2020 2 lk vastuse kajale/määruskaebusele koostamine (1 tund 30 minutit);  04.02.2020 2 lk täienduse koostamine (seisukoht määruskaebusele) (1 tund);  07.02.2020 kliendiga kohtumine seoses kostja kajaga (30 minutit);  13.03.2020 Määrusega tutvumine ja kliendile selgituste andmine (15 minutit);  19.05.2020 Kohtumäärusega tutvumine kaja osas ja kliendile selgitamine (15 minutit);  12.06.2020 Kohtumäärusega tutvumine ja kliendi nõustamine kaja kohta (15 minutit);  26.06.2020 Kaja puudutava 9 lk kohtumäärusega määrusega ja kliendile selgitused (20 minutit);  05.08.2020 päring maakohtule kaja jõustumise kohta, vastuse saamine ja kliendile edastamine (20 minutit). Hagejal kulus 24.01.2020 kompromissiläbirääkimisteks 1,5 tundi. Kohus leidis, et see kulu oli põhjendamatu. Nimetatud hetkeks ei olnud hageja kajast teadlik ning kohus ei olnud hagejalt seisukohta selle osas küsinud. Kohtule esitatud kirjavahetus ja kompromissi projekt kajastasid üheselt, et läbirääkimisi peeti tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlusega seonduvalt. Seega ei puudutanud nimetatud kulud kajamenetlust. Hagejal kulus 19.05.2020 ja 12.06.2020 kohtumäärustega tutvumiseks ja kliendile selgitamiseks 2 x 15 min. Kohus leidis, et see kulu oli samuti põhjendamatu. Määrused olid 2 suunatud kostjale ning neist tulenes kohustusi üksnes temale. Hagejat nimetatud määrused ei puudutanud ning need ei olnud temale ka adresseeritud. Kohus kontrollis hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et ülejäänud toimingud märgitud ulatuses olid põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis oli kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtunud, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär vastas kohtupraktikas aktsepteeritud määradele. Määruskaebus
2. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, millega palus jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Alternatiivselt taotles kostja menetluskulude vähendamist. Käesolevas asjas kandis kostja tagaseljaotsusega temalt väljamõistetud vastaspoole menetluskulud juba enne kaja rahuldamata jätmist. Lisaks tagaseljaotsuse alusel kantud vastaspoole kulutustele oli kaja menetlemisega seotud vastaspoole kulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Olukorras, kus kaja esitaja ei kasutanud oma õigust kaja rahuldamata jätmise määrust vaidlustada, tulnuks maakohtul uurimispõhimõtet järgides kohaldada

§ 162lg 4 ning jätta hageja menetluskulud kaja menetlemisel kostjalt välja mõistmata.

Kaja menetlemisega seotud vastaspoole menetluskulude kandmise kohustuse panemine kaja esitajale ei ole seaduslik. Seadusandja mõtte kohaselt ei saanud olla õige jätta kaja esitaja kanda lisaks kautsjonile veel vastaspoole kaja menetlemisega seotud menetluskulud, kuivõrd see muudaks menetlusosaliste õiguste tasakaalu oluliselt kaja esitaja kahjuks. Juhul, kui apellatsioonikohtu hinnangul maakohtu 26.06.2020 määruse alusel tuli kostjal siiski kanda hageja menetluskulud, siis puudus seaduslik alus menetluskulude väljamõistmiseks maakohtu poolt määratud ulatuses. Kaja menetlemine maakohus kulges praktiliselt kaja esitaja ja kohtuvahelise kirjavahetuse kaudu, mis hagejat ei puudutanud. Samuti ei puudutanud hagejat määruskaebemenetlus ringkonnakohtus, kui kaja jäeti menetlusse võtmata. Seega võinuks kohus hageja põhjendatud menetluskuluks lugeda üksnes need kulutused, mis puudutasid otseselt vajadust esitada oma seisukoht kaja suhtes. Hageja menetluskulud, mis olid seotud otseselt kajale vastuse koostamisega, võisid moodustada mitte rohkem, kui 2 tundi ja 30 minutit. Hageja seisukoht ja menetluse edasine käik 4. Hageja vaidles kaebusele vastu. 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 657

lg 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja suuremas ulatuses kui 468 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab hageja lepingulise esindaja kulusid 728 eurolt 468 eurole, st 572 eurot. Määruskaebus jääb rahuldamata selles osas, millega kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist täielikult hageja menetluskulude väljamõistmiseks. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

§ 654lg-le 22.

Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja maakohtu lahendit ei vaidlustanud, millega kohus vähendas hageja esindaja kulusid 312 euro 3 võrra. Kuna selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, siis on maakohtu määrus

§ 466lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud.

7. Kostja esitas määruskaebuse lisana täitemenetluse lõpetamise otsuse. Vastavalt

§ 662lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja lahendamise juurde. 8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu lahend tühistada, kui menetlusnormide rikkumine võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele esimese astme kohtus. Kostja väitis, et käesoleval juhul oli ebaõiglane jätta kaja menetluskulud kostja kanda. Kostja väite näol on sisuliselt tegemist etteheitega menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jaotust sai vaidlustada ainult maakohtu 26.06.2020 määruse peale edasi kaevates vastavalt

§ 178

lg-le 1, kuna tegemist oli menetlust lõpetava lahendiga (kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmine), milles kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidluses menetluskulude jaotust ümber ei vaadata. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulud välja mõistmata kaebuses toodud asjaoludel. Kohus peab hindama lepingulise esindaja kulusid

§ 175lg 1 alusel.

Ainult juhul, kui tegemist ei olnud vajaliku ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis selle toimingu eest jätta tasu välja mõistmata. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid vähendama suuremas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11 ja 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-21-43-10, p 19). Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas esitatud menetlusdokumente ja vähendas hageja lepingulise esindaja kulusid 2 tunni ulatuses, sh arvestas maakohus tehtud toimingute iseloomu ning menetlusdokumentide sisu. Siiski nõustub ringkonnakohus kostjaga, et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui hindas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus kajamenetluses 728 eurot. Arvestades käesoleva asja vähekeerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja teadmisi, mis väljendub mh ka esindaja tunnihinnas, polnud kaja lahendamisel hageja esindaja toimingud maakohtu poolt mõistetud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Lähtudes menetluse käigust ja asja sisust, kaja põhjendustest menetluse taastamiseks, kostja määruskaebuses toodud põhjendustest ja hageja esitatud menetlusdokumentide sisust, sai hageja 03.02.2020 ja 04.02.2020 menetlusdokumentide ettevalmistamise ja koostamise ajakulu kokku olla vajalik ja põhjendatud vaid 2 tundi ja 30 minutit. Selle alla läheb ka suhtlemine kliendiga ja kohtuga. Ringkonnakohtu 13.03.2020 ja maakohtu 26.06.2020 määrustega tutvumise ja kliendile selgitamise ajakulu sai olla vajalik ja põhjendatud kokku 30 minutit arvestades kohtumääruste mahtu ja sisu. Päringu tegemine kohtule kaja jõustumise kohta, vastuse saamine ja kliendile edastamine ei ole selline toiming, mille kulusid peab vastaspool hüvitama. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulud kajamenetluses põhjendatud kokku 3 tunni ulatusest, st kokku 468 eurot (3x130 +20% käibemaks). Hageja avaldus jääb rahuldamata 572 euro osas (1 040 – 468). Seega võrreldes maakohtuga vähendab ringkonnakohus hageja esindaja kulusid 260 euro võrra (728-468 = 572-312). 9. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4) v.a määruskaebuse esitamisest tingitud riigi õigusabi korras määratud esindaja 4 menetluskulud, mis jäävad riigi kanda (maakohus andis 18.12.2018 kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud). 10. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5