Obsah (11)

§ 5631§ 656§ 654§ 659§ 662§ 436§ 463§ 438§ 442§ 465§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-14650 Kohtuasi XX avaldus

§ 5631). 3.8.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a QQ-le määratud riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

1. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldaja avaldus
2. XX (avaldaja, ema) esitas 01.10.2018 (avalduse täiendused 06.04.2019 ja 29.11.2020) Pärnu Maakohtule avalduse YY (puudutatud isik II, isa) vastu alaealise lapse QQ (puudutatud isik I, laps) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise küsimuses ning selles osas temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
3. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I avaldaja ja puudutatud isik II laps. Jaanuaris 2018 asus ema koos lapsega eraldi elama.
4. Isa ja lapse suhtlemine on olnud kaootiline, mis on tekitanud vanemate vahel vaidlusi. Lastekaitsetöötajal ei ole õnnestunud vanemaid lepitada. Edaspidiste vaidluste ärahoidmiseks on vaja leppida puudutatud isikuga II kokku suhtlemise kord. Ema tegi ettepaneku, et laps võiks isaga kohtuda üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni.
5. Vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramist puudutavas osas tuleb lõpetada ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle avaldajale, kuna isa keeldub andmast nõusolekut 4 2-18-14650 lapse rahvastikuregistrijärgse elukoha muutmiseks tema faktilisse elukohta. Lapse isa ei ole keeldumist põhjendanud. Lapse alaline elukoht on avaldaja igakordne elukoht ja ta käib hetkel WWW, mis on lapse elukohajärgne haridusasutus. Seega on põhjendatud anda lapse viibimiskoha määramise õigus avaldajale, et lõpetada vanematevahelised vaidlused selles küsimuses. Lapsel ei ole isa juures olles kindlat elukohta, kuna isa üürib elamut välja ja seetõttu viibib laps tihti erinevates kohtades.
6. Avaldaja esitas 29.11.2018 menetlusdokumendis avalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse haridusküsimusi puudutavas osas ning anda see üle emale. Lasteaia vahetuse tingis asjaolu, et suvel 2018 oli senine lasteaed remondis, lapse emal puudus sõiduauto, mis oleks teinud Pärnu linnas asuvas lasteaias käimise mugavamaks. Ema ei nõustu isa seisukohaga, et nn linnakool on lapsele sobilikum kui nn maakool. Lapsel on võimalus käia huviringides kodu lähedal.
7. Avaldaja täiendas 06.04.2019 avaldust nõudega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse tervist puudutavates küsimustes, kuna lapsevanematel on erinev arvamus lapsele sobilike ravimeetodite (mh ka nende vajaduste hindamise) valikus. Avaldaja väitel on tal tulnud lapse isa poolt lapsele külge väidetud haiguste (nisutalumatus, prillide vajadus jne) tõttu viia läbi uuringud, et teha kindlaks, kas ja millised haigused lapsel reaalselt on. Lapse isal puudub väikelapse tervisega seonduvate küsimuste lahendamise oskus. Puudutatud isiku II avaldus
8. Puudutatud isik II (isa) esitas 06.11.2018 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise osas ja haridusküsimustes ning selles osas temale ainuhooldusõiguse ülendmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Alternatiivse nõudena taotles puudutatud isik II jätta vanematele ühine hooldusõigus ja määrata kindlaks nn lapse vahelduva elukoha põhimõttel toimiv suhtlemiskord.
9. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine nii, et lapse emale jääb ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha osas, ei ole lapse heaolust lähtuvalt mõistlik, kuna see eeldab lapse jaoks liiga kardinaalseid muutuseid tema senisest elukorraldusest. Lapse huvides on oluline, et tal oleks võimalus suhelda võrdselt mõlema vanemaga. Kui laps hakkab edaspidi oma isa nägema ainult paaril nädalavahetusel, siis võib see lapses tekitada tunde, et isa tõrjub teda. Lapse isa on lapsega kohtudes täheldanud, et laps on isa külge klammerdunud, mis tuleneb ilmselt sellest, et laps ei ole harjunud uue elukorraldusega, kus laps oma isa igapäevaselt ei näe. Lapse huvidest lähtuvalt on kõige mõistlikum määrata suhtluskord kuni koolikohustuse tekkimiseni nii, et laps viibib kaks nädalat oma ema juures ning kaks nädalat oma isa juures. Alates sügisest 2021, kui laps läheb kooli, ei ole aga selline elukorraldus lapsele mõistlik, mistõttu palub lapse isa juba praegu anda otsustusõigus viibimiskoha osas talle, et ei tuleks tulevikus tekkida võivate vaidluste tõttu uuesti kohtusse pöörduda.
10. Lapse parimast huvist lähtudes on vajalik ja põhjendatud, et laps käiks edasi lasteaias Pärnu linnas. Laps viidi linnast 29 km kaugusele lasteaeda isalt nõusolekut saamata. On arusaamatu, miks oli vaja lapse lasteaeda muuta, viies laps lisaks elukoha vahetusele ära ka tuttavast lasteaia keskkonnast, kus tal olid omad sõbrad. Seejuures lapse ema käib iga päev tööl Pärnu linnas. Lapse ema ei andnud uude lasteaeda lapse isa kontakte. Uus olukord on viinud selleni, et lapsel on väga pikad lasteaiapäevad. Laps on tihti esimene, kes lasteaeda jõuab, ja viimane, kellele järele tullakse. Seetõttu palub isa oma avalduses anda talle ainuotsustusõigus haridusküsimustes. Menetluse kestel isa nõustus lasteaia vahetusega. 5 2-18-14650
11. Haridusküsimuses otsustusõiguse andmine lapse isale on oluline seetõttu, et laps läheb sügisel 2021 kooli. Lapse tulevikku silmas pidades on vajalik, et laps käiks koolis linnas, kus on suuremad klassid, mis võimaldab lapsel paremini sotsialiseeruda. Teadaolevalt on haridusetase linna koolides kõrgem. Lapse isal on alust arvata, et lapse ema soovib last panna ema elukoha lähedale kooli, mis ei ole lapse huvidest lähtuvalt mõistlik, kuna tegemist on väikese maakohaga. Lisaks on linnas koolis käies lapsel võimalik peale kooli käia erinevates huviringides. Viibimiskoha otsustusõigus tuleb anda isale ka seetõttu, et sissekirjutus linnas tagab koolikoha linnas.
12. Lapse isa on ettevõtja ja tal on paindlik töögraafik, mis omakorda tähendab, et ta saab vajadusel lapsega kohe peale koolipäeva lõppu tegeleda, sh aidata jõuda huviringidesse või teha koos kodutöid. Ema tööpäevad on pikad.
13. Kooli ajal peab laps rohkem pühenduma ja seetõttu on lapse heaolust lähtuvalt vajalik, et laps elab alaliselt ühe vanema juures. Kuivõrd lapsele on kooliajal liialt kurnav käia koolis kodust 30 km kaugusel, on mõistlik lapse elukorraldust muuta nii, et laps elab peale koolikohustuse tekkimist isa juures Pärnu linnas. Isa palub määrata suhtlemiskord kindlaks selliselt, et laps viibib kuni koolikohustuse tekkimiseni vaheldumisi kummagi vanema juures kahe nädala kaupa ja alates koolikohustuse tekkimisest kohtub ema lapsega üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Eestkosteasutuse seisukoht
14. Eestkosteasutus toetab ema taotlust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lapsevanemad on pöördunud lastekaitsespetsialisti poole, kuid ei ole lapsega suhtlemise korras kokku leppida suutnud. Taotlust vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja lapse viibimiskoha määramise emale üleandmise osas tuleks eestkosteasutuse hinnangul kaaluda.
15. Isa avaldust eestkosteasutus ei toeta, kuna lapse emal on lapsega emotsionaalselt lähedane suhe. Lapsel on ema juures head elamistingimused, toimiv peresuhe ja kodulähedane haridusasutus, millega laps on juba harjunud ja kus ta on leidnud uusi sõpru. Isal võiks olla võimalus lisaks nädalavahetustele suhelda lapsega ka ühel päeval nädala sees. Lapsele määratud esindaja seisukoht
16. Lapse huvides on ühise hooldusõiguse säilitamine ja suhtluskorra kokkuleppimine vanemate vahel kompromissi korras. Pärast lapsega kohtumist jäi lapse esindaja oma varem esitatud seisukoha juurde, et lapse suhtes peaks vanematele jääma ühine hooldusõigus alles ning vanemad peaksid parandama omavahelist suhtlemist, leppima kokku suhtlemiskorra ning loobuma avaldustest ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
17. Pärnu Maakohus rahuldas 20.07.2020 määrusega mõlema vanema avalduse osaliselt. Maakohus lõpetas osaliselt vanemate hooldusõiguse nende lapse suhtes ja andis lapse viibimiskoha määramise õiguse ja haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle lapse emale ning määras isa ja lapse suhtlemiskorra.
18. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemate omavaheliste ületamatute suhtlemisprobleemide tõttu lapse huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise osas ja haridusküsimustes. Maakohus pidas põhjendatuks nendes küsimustes anda ainuhooldusõigus üle emale. 6 2-18-14650
19. Maakohtu hinnangul hoolivad mõlemad vanemad lapsest, kumbki vanem ei takista pahatahtlikult teisel vanemal lapsega suhelda ja nad on suutelised lapse suhtes parimal võimalikul viisil hooldusõigust teostama. Seetõttu sai kohtule viibimiskoha määramise osas otsustuse tegemisel määravaks lapse arvamus. Puudus vaidlus, et lapsel on tugev kiindumussuhe mõlema vanemaga. Kohtul ei tekkinud menetluses kahtlust, et laps oleks kuidagi vanemate poolt mõjutatud või et lapse vanus ja arengutase ei võimalda tal anda adekvaatset arvamust. Ärakuulamistel lasteaias ja nii ema kui ka isa juures avaldas laps kohtule selgelt, et ta on olemasoleva elukorraldusega rahul ning ei soovi seda muuta. Lapse seisukohta kinnitasid ka lapse poolt menetluse ajal erinevates olukordades joonistatud pildid enda perekonnast, kus laps positsioneerib ennast alati ema juurde. Kuna laps eelistab selgelt elukohta ema juures, on lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmine emale põhjendatud ja lapse huvides. Kohtu hinnangul võis lapse valikut mõjutada ka asjaolu, et isa juures olles viibib laps tihti erinevates isaga seotud elukohtades – VVV Pärnu linnas, RRR Pärnu linnas ning K külas Tõrva vallas, milline elukorraldus ei pruugi lapsele tegelikult sobida ning mis võis mõjutada ka lapse soovi säilitada olemasolevat olukorda. Võrreldes isaga on emal üks kindel elukoht, mida laps tajub koduna.
20. Haridusküsimusega puutuvalt selgitas maakohus, et haridussüsteem on Eestis loodud sellisena, et kohustuslik programm on läbitav nii linna- kui maakoolis samas mahus ning hariduse omandamisel ei ole vahet, kas laps käib maa- või linnakoolis. Kohus ei tuvastanud, et ema ei saa, ei taha või ei suuda võtta vastu koolivalikul lapse huvides parimat otsust.
21. Huviringidega seonduvalt tekkis maakohtul veendumus, et isa märgitud huviringide esiletõstmine ei olnud seotud lapse soovidega. Isa tõi esile huvialad, millega ei olnud võimalik ema elukohas tegeleda vastavate võimaluste puudumise tõttu (tennis, ujumine). Laps ei avaldanud ärakuulamisel, et tal ema elukohas jääks mõni tegevus, mida tema sooviks teha, tegemata. Isa tõi esile, et linnakool oleks isa elukohale lähemal, kui maakool ema elukohale. Samas ei ole antud asjaolu kohtu hinnangul määrav ja kohus ei tuvastanud, et avaldaja ei ole võimeline lapse huvides oma tegevusi planeerima. Kahtlusi ei tekkinud ka selles, et ema ei saaks lapse koolikohustuse täitmise korraldamisega hakkama.
22. Suhtluskorra osas vaidlesid vanemad selle üle, milline peaks olema lapse ühe või teise vanema juures viibimise ajaline kestus. Maakohus tuvastas, et laps tunneb ennast kehtiva suhtlemiskorra osas turvaliselt. Isa väited olemasoleva suhtlemiskorra muutmiseks ei olnud kohtu jaoks kaalukad. Isa põhjendab kaks-kaks ja üks-üks nädal graafikut sooviga veeta lapsega pikemalt koos aega ning toob näitena teda ahistava olukorra, kui laps tuleb vahel lubada teise vanema üritustele. Kohus juhtis lapse isa tähelepanu sellele, et kehtiva suhtlemiskorra järgi saab ema olla lapsega faktiliselt koos isast rohkem ca neljal õhtul kuus, milline aeg ei ole isaga võrreldes oluliselt pikem. Mis puudutab konflikte seoses lapse üleandmisega, siis selleks on vanematel vaja muuta eelkõige oma suhtumist teise vanema suhtes ning parandada omavahelist läbisaamist. Kooliajal ei pea küsima infot õppimise kohta teiselt vanemalt, vaid seda tuleks jälgida e-koolis, nagu seda teeb lapsega koos elav vanem.
23. Asjakohane on kokku leppida vahemik, millal saab lahus olev vanem lapsega suhelda, kuid see saab toimuda tingimusel, et laps on samuti huvitatud teise vanemaga suhtlemisest. Kui lapsevanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda, siis seadusandja sätestab lapse osas ainult õiguse suhelda.
24. Määruse tegemise seisuga ei olnud kohtu hinnangul enam aktuaalne vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse tervisekorraldust puudutavates küsimustes, kuna pärast 06.04.2019 taotluse esitamist ei toonud ema enam esile asjaolusid, miks selles küsimuses on 7 2-18-14650 ühise hooldusõiguse lõpetamine jätkuvalt vajalik. Seetõttu jättis maakohus selles osas avaldaja taotluse rahuldamata. Määruskaebus
25. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus otsustas anda haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle emale ja osaliselt suhtluskorra osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3 ja p-d 4.1 ja 4.2) ja teha selles osas uue määruse, millega anda haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõigus üle isale ning maakohtu määratud suhtluskorda muuta järgmiselt: Punkt 4.
26. Kuni lapse koolikohustuslikuks saamiseni on lapse isal õigus suhelda lapsega üle ühe nädala selliselt, et lapse isa läheb lapsele järele WWW esmaspäeval mitte varem kui kell 16.45, toob lapse järgnevatel tööpäevadel mitte hiljem kui 8.15 lasteaeda ning läheb samal päeval lapsele järele lasteaeda mitte varem kui kell 16.45 ning toob lapse tagasi Lindi Lasteaia-Algkooli esmaspäeval mitte hiljem kui kell 8.
27. Punkt 4.
28. Lapse koolikohustuse tekkimisel (alates
29. aastast) on lapse isal õigus kohtuda üle ühe nädala esmaspäevast esmaspäevani selliselt, et kohtumise alguspäeval läheb isa lapsele järele pärast õppetöö lõppemist kooli (või vanemate eelneval kokkuleppel lapse elukohta) ning viib lapse tagasi kooli esmaspäeva hommikul hiljemalt õppetöö alguseks. Ajal, kui laps on isa juures, tagab isa, et lapsel oleksid vajalikud kodused koolitööd tehtud.
30. Lapse huvidest lähtuvalt on vajalik anda haridusküsimustes, sh huvihariduse osas, otsustusõigus lapse isale. Määruses puuduvad sisulised põhjendused haridusküsimustes ainuhoolduse üleandmist puudutavas osas. Maakohus märkis, et ainuhooldusõigus tuleb hariduse küsimustes anda emale, kuna kohtul puuduvad kahtlused, et ema ei saaks lapse koolikohustuse täitmisega hakkama ning asus kiitma maakoolide eeliseid linna koolide ees. Maakohus jättis arvestamata, et kool, kuhu ema soovib last õppima panna, on 4-klassiline ning alates
31. klassist peab laps minema suuremasse kooli põhiharidust omandama. Samuti ei hinnanud kohus ema suutlikust ja võimalusi huvihariduse korraldamisel. Kohus ei ole olukorda isa lähtepunktist analüüsinud ega isa avalduses esitatud väiteid kaalunud. Kohus eeldas automaatselt, et lapse viibimiskoha määramise õiguse saanud emal peab olema ainuhooldusõigus ka lapse haridusküsimuses. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul.
32. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on samuti õige, et hariduse küsimustes jäetakse ainuotsustusõigus isale, kuna emale jääb ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha küsimustes.
33. Lapse huvidest lähtudes on praegusel hetkel oluline, et lapsel oleks võimalus suhelda võrdselt mõlema vanemaga. Laps on sellises eas, et juhul kui jõustub maakohtu poolt kehtestatud kord, siis hakkab laps edaspidi oma isa nägema ainult paaril nädalavahetusel, ning tekitab tunde, et isa tõrjub teda. Tegelikult on lapse isa valmis ja tahab oma lapse eest hoolitseda võrdväärselt lapse emaga. On oluline, et laps näeks oma mõlemat vanemat võimalikult palju. Lapse huvidest lähtuvalt on kõige mõistlikum määrata suhtluskord nii, et laps viibib ühe nädala oma ema juures ning teise nädala oma isa juures.
34. Maakohus ei analüüsinud vaieldavas punktis suhtluskorda sisuliselt. Kohus leidis formaalselt, et kuna laps on kehtestatud ajutise korraldusega rahul, siis kohus sellise suhtlemiskorra kehtestab. Isa ja lapse suhtlemise aeg on oluliselt lühem, kui aeg ema ja lapse 8 2-18-14650 suhtlemiseks. Kohus ei selgitanud lapsega vesteldes temale alternatiivseid lahendusi. Laps ei osanudki avaldada seisukohta, kuidas talle meeldiks suhelda võrdselt mõlema vanemaga. Menetlusosaliste seisukohad
35. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Eestkosteasutus määruskaebusega ei nõustu. Lapse esindaja toetab määruskaebust suhtluskorda puudutavas osas, kuid maakohus ei oleks pidanud vanemate ühist hooldusõigust lõpetama. Samas nõustus lapse esindaja määruskaebuse seisukohtadega koolivaliku küsimuses. Menetluse edasine käik
36. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 31. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 656

lg 2 alusel koosmõjus

§-ga 659 olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada suhtluskorra määramise osas (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4.2). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse. Hooldusõiguse küsimuses on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Suhtluskorra parema jälgitavuse ja selguse huvides täpsustab ringkonnakohus määruse resolutsioonis suhtluskorra sõnastust ja punktide järjestust. Juhindudes

§ 654lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

32. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotluse (

§ 659koosmõjus § 442 lg-ga 5).

Ema esitas määruskaebemenetluses täiendava tõendi (väljavõtte Stuudiumist), mis on

§ 662lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendi vastu.

33.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas isa maakohtu määruse osas, milles maakohus otsustas anda haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle emale ja osaliselt suhtluskorra osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust eeltoodud osas, lähtudes määruskaebuse väidetest. 34. Sarnaselt otsusega peab ka hagita asjas tehtav kohtu lõpplahend olema

§ 436

lg 1 järgi koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 seaduslik ja põhjendatud, sh peab kohus määrust tehes

§ 438

lg 1 esimese lause järgi koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 hindama tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas avaldus tuleb rahuldada. Lahendi põhjendavas osas peab kohus

§ 442

lg 8 järgi koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab lahendis põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosaliste faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda põhjendama. Selliselt saab maakohus tagada, et tehtud kohtulahend on menetlusosalistele mõistetav ning tehtud järeldused jälgitavad ning määruskaebemenetluses kontrollitavad. 9 2-18-14650

1. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt.
2. Vanemad vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas oli õige lõpetada nende ühine hooldusõigus lapse haridusega seonduvates küsimustes ja anda see üle emale ning kas on põhjendatud lapse viibimine kummagi vanema juures vaheldumisi võrdses ajamahus.
3. Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt isa avalduse lapse hariduse üle otsustamiseks hooldusõiguse saamiseks rahuldamata jätmise õiguspärasust. Maakohus põhjendas piisavalt oma järeldust, miks otsustas anda haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle emale. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega. Maakohtu määrus vastab selles osas

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh tõendite ebaõiget hindamist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ega tehtud lahendis ei tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, kui otsustas jätta rahuldamata isa avalduse talle lapse haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse andmiseks ja rahuldas vastavas osas ema avalduse. Määruskaebuses kordab isa maakohtu menetluses esitatud väiteid. Kuna maakohus on kõigile esitatud väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

1. PKS § 123 lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad vanemad. Ühise hooldusõiguse, sh osaliselt, lõpetamiseks annavad alust asjaolud, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada. Vaatamata korduvatele püüdlustele vanemaid lepitada, esineb nende vahel endiselt tõsine erimeelsus lapse hariduse küsimustes. Eelkõige on vaidluse põhjuseks vanemate erinev arusaamine, kas laps peaks käima nn maa- või linnakoolis. Laps läheb vähem kui aasta pärast kooli ja soovituslikult tuleb kooli valik teha juba 2021 kevadel. Tuleb vältida olukorda, kus kumbki vanem esitab lapse kooli astumise avalduse erinevasse kooli. Kohus ei otsusta vanemate eest lapse elu puudutavat küsimust, s.o antud juhul, millises koolis oleks lapsel tulevikus parem õppida. Maakohtul tuli otsustada kummale vanemale anda õigus üksinda otsustada, millisesse kooli laps õppima asub. Maakohus tuvastas, sarnaselt viibimiskoha määramise hooldusõigusega, et mõlemad vanemad on võimelised selles küsimuses ainuhooldusõigust teostama. Selle otsuse tegemisel tuli maakohtul vastata vanemate väidetele ja seisukohtadele, mistõttu on alusetu määruskaebuse etteheide, et maakohus asus vanema suutlikkuse asemel hindama erinevate koolide eeliseid. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt, et väiksemaid koole ei ole põhjust alahinnata ning lapse huvides on jätkata õppimist samas kohas, kus ta hetkel lasteaias käib. Maakohtu otsustus, et ainuhooldusõigus hariduse küsimustes tuleb anda emale, lähtub hetkel teadaolevate asjaolude pinnalt lapse huvidest.
2. Õige on isa seisukoht, et ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul. Samas on isa asunud põhjendamatule seisukohale, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on õige, et hariduse küsimustes jäetakse ainuotsustusõigus isale, kuna emale jääb ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha küsimustes. Ei ole sellist printsiipi, et kui vanemad ei suuda ühist hooldusõigust 10 2-18-14650 teostada, siis jagatakse ainuhooldusõigused erinevate valdkondade kaupa võrdselt vanemate vahel ära.
3. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust osas, milles maakohus määras, kuidas isa suhtleb lapsega.
4. Määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramise osas lahendit nõuetekohaselt põhjendanud, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud osaliselt. Lapse huvides on isaga suhtlemise jätkamine sarnase intensiivsusega, millega laps on harjunud ja millist suhtluskorda laps ise selgelt eelistab. Maakohus arvestas õigesti lapse seisukohta ja tema huve suhtluskorra määramisel kuni lapse koolikohustuse tekkimiseni. Selles osas on maakohtu määrus põhjendatud ja maakohtu kaalutlused jälgitavad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire suhtluskorra osas puutuvalt isa ja lapse suhtlemist alates lapse koolikohustuse tekkimisest (maakohtu määruse p 4.2), mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse otsustusse sekkuda.
5. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks ei võiks lapse jaoks lasteaia ajal väljakujunenud stabiilne suhtluskord jätkuda ka kooli minnes. Hetkel ei ole veel teada, kus elavad aasta pärast lapse vanemad ja millises koolis laps käima hakkab, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellel suhtluskorra kontekstis ka määravat tähtsust, kuivõrd eelduslikult jäävad lapse koolipäevad koos pikapäevarühmas viibimise ja huviringides osalemisega ajalises mõttes vähemalt esimestel kooliaastatel sarnaseks lasteaiapäevadele. Hetkel teadaolevatel andmetel elavad vanemad teineteisest umbes 30-minutilise autosõidu kaugusel, mida võib tänapäeval pidada pigem lähestikku elamiseks. Seega ei saa mõlema vanemaga suhtlemise takistuseks pidada vanemate kodude vahemaad.
6. Ekslik on võtta vanema ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks, et laps peaks lahuselava vanemaga kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Lapse elukorralduse stabiilsus erineb perekonniti sõltuvalt sellest, millega laps on seni harjunud. Praeguses asjas on laps harjunud viibima mõlema vanema kodus ja välja on kujunenud rutiin. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et laps väljendas soovi jätkata senist elurütmi üksnes põhjusel, et maakohus ei pakkunud lapsele kaalumiseks teisi variante. Toimiku materjalist võib teha pigem järelduse, et laps saab väga hästi aru, millises olukorras ta on pärast vanemate lahkuminekut ja on võtnud omaks suhtlusgraafiku, mille alusel viibib isaga üle nädala kolmapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Seega ei ole põhjendatud, et laps hakkab kooli minnes isa juures viibima ainult üle nädala nädalavahetustel, s.o sisuliselt 4 päeval kuus, kuigi on harjunud isaga koos olema ka nädala sees. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esile toodud asjaolusid, mis välistaksid hetkel kehtiva elukorralduse jätkamise ja põhjendaksid 2021 sügisest isa ja lapse koosveedetud aja olulist vähendamist. Koolis käimine iseenesest ei ole selline muutus, mis tingiks vajaduse suhtluskorda muuta. Lapse huvides on, et ta saab ka edaspidi isaga suhelda nädala sees. Kui distants kahe kodu vahel ei ole olnud tiheda suhtluse takistuseks lasteaias käimisel, ei peaks see olema ka koolis käimisel. Nii ei ole isa lapsele kaaslane üksnes vaba aja veetmiseks, vaid laps saab isaga jagada ka argpäeva rõõme ja muresid. Isa on korduvalt esile toonud, et tal on piisavalt aega lapsega koolipäevadel tegeleda, aidata õppetöös ja korraldada lapsele transporti kooli ja tagasi või huvialaringidesse. Eeltoodud osas tuleb suhtluskorda muuta ja määrata, et lapse kooli minnes jätkub sama suhtluskord, kui see oli enne kooli.
7. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määratud suhtluskorra p 4.1 osas, milles maakohus märkis, et isa ja laps suhtlevad üle ühe nädalavahetuse. Arvestades, et viidatud punkti järgi viibib laps isaga alates kolmapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, on põhjendatud 11 2-18-14650 sõnastada selguse huvides, et isa ja laps suhtlevad üle ühe nädala kolmapäevast esmaspäevani, mitte üle ühe nädalavahetuse.
8. Arvestades, et arenguvestlused toimuvad ka koolis, tuleb ringkonnakohtu hinnangul täpsustada ka maakohtu määratud suhtluskorra p 4.4 selliselt, et mõlemal vanemal on kohustus teatada teisele vanemale lasteaias ja koolis toimuvatest arenguvestlustest või muudest õpetajatega kokkusaamistest hiljemalt järgmisel päeval pärast teadasaamist ning mõlemal vanemal on õigus nendel osaleda.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse resolutsioonis suhtluskord raskesti jälgitav, kuna erinevaid ajalisi perioode reguleerivad punktid asuvad läbisegi. Sel põhjusel täpsustab ringkonnakohus määruse resolutsiooni puutuvalt suhtluskorda selliselt, et esmalt reguleeritakse periood kuni lapse koolikohustuse tekkimiseni, järgmisena alates koolikohustuse tekkimisest ja seejärel tulevad üldised punktid. Ringkonnakohus saab määratud suhtluskorra pdest 4.4.8, 4.4.9 ja 4.4.11 aru selliselt, et kuni koolikohustuse tekkimiseni reguleerivad jõulupühade ja aastavahetuse ajal lapse ja vanemate suhtlemist p-d 4.4.8 ja 4.4.9 ning alates koolikohustuse tekkimisest veedab laps nimetatud tähtpäevad vaheldumisi selle vanemaga, kelle juures ta viibib jõuluvaheajal suhtluskorra p 4.4.11 alusel.
10. Arvestades eelnimetatud põhjendusi jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata hooldusõigust puudutavas osas, tühistab osaliselt maakohtu määruse suhtluskorra määramise osas (p 4.2) ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab uue suhtluskorra käesoleva määruse resolutsioonis toodud sõnastuses. Lisaks täpsustab ringkonnakohus resolutsioonis suhtluskorra sõnastust ja punktide järjestust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Lähtudes

§ 172

lg-test 1 ja 3 on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlemisel lapse riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus määrab riigi õigusabi osutaja tasu kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 12