← Eesti

2-20-623/23

Obsah (16)§ 153§ 157§ 163§ 162§ 65§ 651§ 23§ 66§ 150§ 165§ 170§ 171§ 172§ 173§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021. a, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-20-623 Tsiviil

§ 153

lg 1 p 2 järgu nõuded: Võlausaldaja Tunnustatud nõuded (euro) Rahuldamata jäänud nõude summa (euro) X AS 2 045,48 2 029,73 X AS 2 495,38 2 476,17 Eesti Haigekassa 4 209,83 4 177,43 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 528,50 524,43 Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.

  1. Lõpetada T. J. (pankrotis) pankrotimenetlus.
  2. Vabastada Eve Selberg T. J. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  3. Kinnitada T. J. (pankrotis) pankrotimenetluse vajalikud kulutused summas 4,85 eurot.
  4. Määrata pankrotihaldur Eve Selbergile töötasuks 432 eurot (sh käibemaks), mis maksta välja pankrotivarast Advokaadibüroole CLARUS (registrikood 11221454).
  5. Algatada T. J. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le

  1. Kohustada võlgnikku T. J.t (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
  2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 12.02.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Eve Selberg. 23.09.2020 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. Pankrotihaldur esitas 29.12.2020 lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt on võlgnik pensionär, kes lisaks pensionile saab ka Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 12,79 eurot kuus. Pankrotivarasse on laekunud tagastatud tulumaks 409,36 eurot ja laekumised võlgniku pensionist 162,52 eurot, kokku on pankrotivarasse laekunud 571,88 eurot. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Välja on makstud Harju Maakohtu 12.02.2020 kohtumäärusega võlgniku kanda jäetud ajutise pankrotihalduri tasu 63,60 eurot ja jaotise alusel on võlausaldajatele välja makstud kokku 71,43 eurot. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 4,85 eurot, määrata pankrotihalduri tasuks 432 eurot koos käibemaksuga, algatada T. Jalaka kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur Eve Selbergi poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 20.11.2020 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et 2 pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul

§ 651

lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.

§ 65

lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 4 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot, mis mahub kehtestatud piirmääradesse. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotimenetluse kulu on kokku 4,85 eurot, mis sisaldab panga teenustasusid 1,90 eurot ja saadetud tähtkirja maksumust 2,95 eurot. Kohus peab kulutusi põhjendatuks.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu ja kulutused kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Eve Selbergi võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas

§ 170lg 1.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada 3 kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab, et ärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.