← Eesti

2-20-4946/34

Obsah (4)§ 69§ 197§ 198§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4946 Tsiviilasi A. R.i hagi N. R.

§ 69lg 2.

Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (

§ 69lg 2).

Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (

§ 69lg 1). Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt (Krt

S § 15 lg 2). Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 5). Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1). Seega oli iga xxx asuva korteri kaasomanik kohustatud kandma tema kaasomandile vastava osa suurusele vastavas osas korteriga seoses tekkivaid kulutusi, sh kommunaalkulusid ja kui hageja kandis kulud tervikuna, on hagejal tagasinõude õigus teise kaasomaniku (kostja 3) vastu tema kaasomandi osale vastavas ulatuses.

  1. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 4). Seega tuleb seaduse järgi eristada kaasomandit ja ühisomandit ning kui kaasomand kuulub isikule kindlaks määratud osas, siis ühisomandi puhul ei ole võimalik ühisomandist tuletada konkreetset osa, mis isikule kuuluks, vaid kaasomandist tulenevad õigused kuuluvad kõigile ühisomanikele ühiselt. Kostjatele kuulus 1/6 kaasomandist ühiselt ja nad vastutavad vastava kaasomandi osale kulutuste eest ühiselt solidaarvõlgnikena. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja on tsiviilasjas nr 2-18-119507 välja mõistetud võlgnevuse 2860,02 eurot tasunud (lk 7-14). Nimetatu on tõendatud ka hageja pangakonto väljavõtetega, millest nähtub, et hageja on tasunud tsiviilasja nr 2-18-119507 raames 2860,02 eurot. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud kuidas kujunes tsiviilasjas nr 2-18-119507 võlgnevuse suuruseks 3160,02 eurot. Seega arvestab kohus summaga 2860,02 eurot ning kostjatele 1, 2, 3 langevaks summaks 1/6 ühisomanikena on 476,67 eurot.
  2. Kostja 3 ja hageja pärisid kumbki ½ xxx J. R.le kuulunud kaasomandiosast. Kohus arvestab tagasinõude suuruse põhjendatuse hindamisel kulude tekkimise ajal olnud omandisuhteid. Kostja 3 vastutab pärijana enne J. R. surma tekkinud võlgnevuse eest ja edasi kaasomanikuna. J. R. suri xxx. Seega on kostja 3 võlgnevus hageja ees 953,34 euro osas.
  3. Kostja 1 esitas 07.10.2020 kohtule tasarvestusavalduse 299 euro osas. Kui kaks isikut on kohustatud maksma üksteisele rahasumma, võib isik, kellel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt täitmist, teise poole nõude tasaarvestada (

§ 197lg 1). Tasaarvestus 3

(5)toimub tasaarvestuse avalduse tegemisega (

§ 198

). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 198). Avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 3-2-1-30-16, p 12).

Teistsuguse kokkuleppe puudumisel lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada (

§ 197lg 2 ls 1).

15. Kohtu hinnangul võib esitatud asjaoludel kostjal 1 olla hageja vastu alusetu rikastumise nõue 299 euro osas. Kohus mõistab kostja1 tasaarvestusavaldusest, et kostja 1 soovib hageja nõudega tasaarvestada matusekuludeks tasutud 50 eurot ja 174 eurot ning ülejäänud osas moodustub tasaarvestusnõue osaliselt hagejale antud matuserahast 1000 eurot. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (

§ 1028lg 1).

  1. Kohus leiab, et kostjal 1 ei olnud kohustust J. R. matuse korraldamiseks hagejale raha anda ega matusega seotud kulutusi kanda. Kostja 1 ei ole J. R. pärija. Hagejal oli pärijana nimetatud kohustus.
  2. Pärandaja jättis hagejale 1000 eurot tema eest hoolitsemiseks. Selle raha andis kostja 1 hagejale enne J. R. surma. Kohtule esitatud tõendiga on tõendamist leidnud, et kostja 1 andis hagejale 17.12.2014 üle 1000 eurot J. R. matuseraha (lk 42). Korteriga seotud võlgnevus tekkis perioodil 30.06.2015-31.10.2018, ehk suuremas osas enne J. R. surma. Seega on võlgnevus suuremas osas J. R. kohustuseks ning kostja 1 poolt hagejale antud raha arvelt saab osaliselt vähendada pärast J. R. surma korteriga seoses tekkinud võlgnevusi. Seega oli hagejal kohustus 1000 eurot kulutada J. R.le kuulunud korteriga seotud kulude või matusekulude kandmiseks. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud milleks nimetatud raha kasutati. Seega saab kohus nimetatud summast osa hageja nõudega tasaarvestada.
  3. Kostja 1 on 29.10.2020 esitanud tõendi selle kohta, et tasus 50 eurot matuse eest (lk 40 ja 96-97). Samuti on kostja 1 esitanud koos vastusega hagile tõendi selle kohta, et tasus 30.06.2018 Tallinna Krematooriumile 174 eurot (lk 41). Tõendamist ei leidnud, et nimetatud kulu oleks tasunud hageja. Hageja esitas kohtule Tallinna Krematooriumi arve, millelt nähtub, et 350 eurot on tasutud sularahas (lk 71). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et tema tasus pangaülekandega 174 eurot. Kohtule esitatud kviitungilt nähtub üksnes 174 euro tasumine (lk 72). Nimetatud kviitungi neli viimast numbrit on 4055 (lk 72). Kostja 1 poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on makse selgituselt samuti näha neli viimast numbrit 4055 (lk 41). Kostja 1 konto väljavõttelt nähtub, et kostja 1 teostas makse 29.06.18 kl 11.23 (lk 41). Hageja poolt esitatud kviitungilt on samuti näha makse teostamise aeg 29.06.2018 kl 11.23 (lk 72). Makse teostamise kuupäev 30.06.2018 on kuupäev millal läks raha kostja 1 kontolt üle. Seega esitas hageja kohtule kostja 1 poolt tasutud 174 euro kohta kviitungi ning tõendamist on leidnud, et 174 eurot tasus kostja
  5. Seega on kostja 1 täitnud hageja eest hageja kohustuse summs 299 eurot, hageja on kostja 1 arvelt rikastunud ja kostjal 1 on õigus 299 eurot hageja nõudega tasaarvestada. Kostja 1 ei ole J. R. pärija ja seega ei olnud tal kohustust matusekulusid kanda. PärS § 130 lg 3 alusel tuleb lugeda, et J. R. pärijatel oli kohustus pärandvara arvelt täita pärandaja kohustused ning kohtul on võimalik kostjate 1, 2 ja 3 vastu esitatavat solidaarnõuet 299 euroga tasaarvestada.
  6. Seega tuleb kostjatelt 1, 2 ja 3 177,67 eurot (476,67 eurot – 299 eurot) hageja kasuks välja mõista. Kuna ühisomandis ei ole ühisomanike osasid kindlaksmääratud ei saa kohus arvestada kostja 1 poolt tasutud 299 eurot tasutuks üksnes kostja 1 eest. Kohus peab ikkagi 177,67 eurot välja mõistma kostjatelt 1, 2 ja 3 solidaarselt.
  7. Kostja 2 vaidles hagile vastu põhjusel, et ta loobus pärandist hageja kasuks, mille tulemusel sai hageja korteri müügist rohkem raha. Pärandist loobumine või pärandi 4

(5)vastuvõtmine reguleerib pärandaja vara üleminekut. Seega omab pärandist loobumine erinevate isikute vahelistes õigussuhetes tähtsust üksnes konkreetse pärandvara ülemineku osas. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole isikul, kes pärandist loobub kellegi teise kasuks, õigust esitada loobumisest tulenevalt rahalisi nõudeid pärija vastu, kes loobumise tõttu sai suurema osa pärandi omanikuks. Seetõttu ei võimalda kostja 2 vastuväited õiguslikult välistada hageja poolt kostja 2 vastu nõude esitamist.
  1. Kostja 3 vaidles hagile vastu põhjusel, et hageja üksi kasutas võlgnevusega seotud korterit alates
  2. aastast ning kostja 3 ei saanud kuidagi mõjutada võlgnevuse tekkimist. Seaduse kohaselt vastutavad kaasomanikud nende osale vastavate kulude eest sõltumata sellest, kas nad kaasomandit kasutavad või mitte, välja arvatud, kui kaasomanikud on sõlminud teistsuguse kokkuleppe. Kohus selgitas, et kui kostja 3 väidab, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja kasutab korterit ja kannab sellega seoses tekkivad kulud, tuleb kostjal 3 tuua välja kokkuleppe asjaolud ja kokkuleppe olemasolu tõendada. Kostja 3 nimetatut tõendanud ei ole. Kohus selgitas ka, et kostjal 3 võib olla õigus esitada hageja vastu nõue ka tulenevalt asjaolust, et hageja on saanud korterist rohkem kasu kui teised kaasomanikud AÕS § 71 lg 2 alusel, kui hageja kasutas korterit teiste kaasomanike nõusolekuta. Kohus selgitas, et kostjal 3 tuleb sellisel juhul esitada nõue kas tasaarvestuse avaldusena või vastuhagina. Samuti tuli kostjal 3 tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, eelkõige, et hageja korterit kasutas. Kostja 3 nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole.
  3. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärast pärandaja surma tekkinud võlgnevus tuleb tasuda vastavalt oma osa suurusele kaasomanikuna. Kostja 3 vastuväited selle kohta, et ta on töötu ja tema ülalpidamisel on alaealine laps, ei vabasta kostjat 3 oma kohustuse täitmisest.
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja 3 vastu osaliselt rahuldada ning kostjalt 3 tuleb hageja kasuks välja mõista 953,34 eurot.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD
  6. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid on õiglane jätta meentluskulud poolte endi kanda.
  7. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.