← Eesti

2-20-1968/37

Obsah (7)§ 459§ 230§ 455§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1968 Tsiviila

) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25).

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks kostjalt 22.02.2018 kohtumäärusega elatise väljamõistmiseks miinimumsummas (
  5. aastal 250 eurot), on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 22.02.2018, mil kohtumäärusega kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõisteti ja kostja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
  6. Hagejad on elatise suurendamise hagi kohtule esitanud põhjusel, et varasemalt väljamõistetud elatis (250 eurot) ei ole enam piisav, kuna tänaseks on olukord muutunud, sest hagejate vajadused on kasvanud. Üks laps on asunud õppima kutsekooli, kuhu peab ise ostma vajalikud vahendid (üks kuu 250 eurot eest). Teine poeg käib 15 km kaugusel koolis, kuhu sõidab tihti tasulise bussiga. Hagejad asusid koos emaga eelmisel aastal elama üüripinnale (igakuine üür on hetkel 500 eurot, mis suvel tõuseb 575 euroni kuus ja siia lisanduvad kommunaalmaksed umbes 100-180 eurot kuus), kuna ühisvaral pole võimalik elada. Lapsed kasvavad jõudsalt. Pidevalt tuleb osta uusi riideid ja jalatseid. T. soovib minna lisaks näitlemisele klaverit õppima, aga hetkel pole see rahaliselt võimalik. Lastel esineb vahest eriväljaminekud ja neid pole tihti võimalik olnud täita ning kostja pole kunagi ka selleks raha andnud. T. on käinud suvel tööl ja nüüd soovib minna ka kooli kõrvalt, et aidata perel toime tulla. Hagejad elavad ema juures, vahest harva näevad linnas kostjat. Hagejate vajadused ühe kuu lõikes on järgmised: Kulutused T. L. Eluasemekulud: 235 Kulutused toidule: 160 Kulutused transpordile: 0 Sidekulud: 42 Kulutused tervishoiule: 40 Kulutused hügieenitarvetele: 30 Kulutused lapse koolikohustuste 70 täitmiseks: Kulutused riietele ja jalanõudele: 70 Muud vältimatud püsikulutused 120 (loetelu): huvialakool, trenn, kooli väljasõidud, laste taskuraha 767 Kokku 4 R. L. 235 160 40 42 50 30 30 90 85 762
  7. Hagejad paluvad tsiviilasjas nr 2-17-19420 22.02.2018 määrusega kostjalt väljamõistetud elatist suurendada ja kostjalt välja mõista alates 01.09.2020 igakuise elatise miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  10. aprilli
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Selline tõendamiskoormis kehtib lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).
  12. 28.10.2020 kohtukirjas selgitas kohus, et elatise vähendamise eelduseks olevad asjaolud tuleb kostjal esile tuua ja ka tõendada (

§ 230lg 1).

  1. 04.11.2020 seisukohas selgitas kostja, et ta on võimeline igakuiselt tasuma elatist summas 200 eurot lapse kohta. Kostja töötab taksojuhina ja hetke olukord ei võimalda rohkem. Arvestades tänaseid covid-19 nakatumisnäitajaid, võib olukord, täiendavate piirangute kehtestamisel, järsult veelgi halveneda. Kohtule on üritatud jätta ekslikku muljet, et ta ei osale laste elus ja ei tee nendega seoses mingeid lisakulusid. Tegelikkuses suhtleb kostja lastega igapäevaselt. Suvel töötas vanem laps T. L. xxxx. Kostja viis ja tõi teda korduvalt. Kostja sõidutab paar-kolm korda nädalas nooremat last. Jätkuvalt tasub kostja igakuiselt noorema lapse sidekulusid summas 30,59 eurot. R. L. õpib xxxx klassis ja on hädas matemaatikaga. Kostjal on olemas kokkulepe nii lapse kui ka eraõpetajaga. Need lisatunnid lähevad täiendavalt maksma 20 kuni 40 eurot nädalas (vastavalt vajadusele, kas 1 või 2 tundi). Kevadise koroonapuhangu ajal elas noorem laps mõnda aega kostja juures, nad said koolitööd tehtud ja klass edukalt lõpetatud. Tänasest suunati kogu xxxx uuesti koduõppele, ilmselt kordub sama stsenaarium.
  2. Hagejad on märkinud, et kostja väidab, et ta maksab R. L. sidekulusid 30,59 eurot kuus. Hagivastuses väitis kostja, et ta on 2 aasta jooksul maksnud 567,53 eurot. Kui see jagada 24 kuuga, siis tuleb kuu summaks 23,64 eurot. Arusaamatuks jääb, millest tuleb hetkel selline hinnatõus. Laps kasutab kodus WiFi-t, mille eest tasub hagejate seaduslik esindaja. Samuti on lapsele ostetud telefon, mille eest tasub samuti hagejate seaduslik esindaja. Seega jääb arusaamatuks, millest selline suur sideteenuste summa. Samuti ei tasu seda kostja, vaid firma T OÜ. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kohtule üritanud jätta ekslikku muljet, et kostja ei suhtle oma lastega. Kostja ei suhtle hagejatega mitte iga päev ja teiseks ei tekita helistamine ja autos jutustamine lisakulusid. Elatise maksmine ei eeldagi, et isa ei osale laste elus. T. L. töötas tõesti xxxx ja paar korda suve jooksul isa sõidutas last, aga samal ajal jäi kostja xxxx tööd tegema. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et see polnud lisakulu. Täpselt samuti pole kostjale lisakulu, kui ta sõidab xxxx tagant kodunt xxxx tööle ja võtab lapse xxxx auto peale, sest ta oleks nagunii tööle tulnud. Kevadel R. ei elanud kostja juures mõnda aega, vaid tegi seda mõned päevad. Alates 14.12.2020 on R. L. ja alates 07.12.2020 distantsõppel. See tähendab, et lapsed ei saa koolist süüa iga päev. Seega tekib toidu ja ka elektri osas perele lisakulu. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et kostja pole ennustaja, et ta oskab öelda, milline stsenaarium kordub. Matemaatika eraõpetaja kokkulepet hagejate seaduslik esindaja ole näinud, samuti ka eraõpetaja hinnakirja. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et RAKE uuringut, millele viitab kostja, ei saa võtta aluseks elatise summa määramisel, kuna see on üleüldine ja sinna pole üldse arvestatud eluasemekulusid. Kostja väide, et tal pole võimalik rohkem maksta, ei pea paika, sest nagu näha panga väljavõttest, siis leiab kostja raha, et mängida hasartmänge. Samuti väidab kostja, et teeb lastele lisakulusid, seega ta leiab selleks raha. Kui hetkel töökoht pole piisava sissetulekuga, siis töövõimeline kostja peaks tegema endast kõik oleneva, et leida parem või lisatöökoht, et maksta lastele seadusega ettenähtud elatist. Ka 5 hagejate seaduslikul esindajal pole võimalik rohkem maksta. Hagejad on sunnitud elama koos emaga üürikorteris, kuna kostja pole siiani ühisvara eest tasunud, samal ajal ise elades üksi ühisvaral. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et elatise summa vähendamiseks pole mitte mingisugust alust.
  3. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud seda, kui suured on kostja kulud hagejatele ajal, mil hagejad viibivad kostja juures. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejatele vahetult ülalpidamist andnud.
  4. Mis puudutab kostja viidet RAKE uuringule, siis selles osas märgib kohus järgmist. Ainuüksi RAKE uuring ei saa tõendada konkreetselt hagejate vajadusi. PKS-i kohaselt lähtutakse elatise kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti tuleb arvesse võtta lapse varasemat elulaadi. Erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused. PKS sätestab vaid elatise alampiiri ning lapse tarbimisvajaduste hindamisel tuleb lähtuda ka vanemate võimalustest. Kui PKS-i mõte oleks see, et elatise alampiirist või RAKE uurimustes näidatud kulutuste suurusest suuremat elatist ei ole võimalik lahuselavalt vanemalt välja mõista, oleks selline piirang PKS-i ka sätestatud.
  5. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha kostja varalise seisundi. 28.10.2020 kohtunõudes palus kohus kostjal esitada kohtule tõendid oma igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu kohta. Kostja vastavaid tõendeid ei esitanud. 10.11.2020 kirjaga tegi kohus kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja krediidiasutustele. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et kostjale ei ole perioodil 05.02.2020 kuni 11.11.2020 määratud ega makstud pensioni ja/või toetuseid (tl 54-55). Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil 01.02.2020-31.10.2020 tehtud väljamakseid summas 500 eurot (tl 59-60). Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et kostja nimel on C AS-is avatud arvelduskonto nr xxxx. Nimetatud kontol puuduvad tehingud päringus küsitud perioodil, alg- ja lõppsaldo on 2,90 eurot. Kostjal ei ole olnud päringus küsitud perioodil muid varasid C AS-is (tl 63). Kostja omab Xxxx AS-is arvelduskontot nr xxxx. Arvelduskonto nr xxxx väljavõttest nähtuvalt oli perioodi 05.02.2020-13.11.2020 - käive 5810,53 eurot ja + käive 6115,96 eurot, lõppsaldo on 305,78 eurot (tl 71, pöördel). Kontoväljavõttest (tl 67-72) nähtuvalt on kostja tasunud E AS-ile: 05.02.2020 10 eurot; 07.02.2020 4 eurot; 12.02.2020 10 eurot; 14.02.2020 10 eurot; 18.02.2020 10 eurot; 21.02.2020 10 eurot; 21.02.2020 8 eurot; 16.03.2020 5 eurot; 25.03.2020 10 eurot; 27.03.2020 10 eurot; 31.03.2020 10 eurot; 03.04.2020 10 eurot; 08.04.2020 10 eurot; 10.04.2020 10 eurot; 13.04.2020 4 eurot; 12.06.2020 2 eurot; 15.06.2020 9 eurot; 03.07.2020 2 eurot; 06.07.2020 13 eurot; 09.07.2020 2 eurot; 11.07.2020 13 eurot; 17.07.2020 6 eurot; 23.07.2020 2 eurot; 29.07.2020 14 eurot; 04.08.2020 15 eurot; 11.08.2020 15 eurot, 13.08.2020 4 eurot; 20.08.2020 30 eurot; 28.08.2020 2 eurot; 31.08.2020 22 eurot; 08.09.2020 8 eurot; 11.09.2020 4 eurot; 16.09.2020 16 eurot; 21.09.2020 14 eurot; 23.09.2020 3 eurot; 25.09.2020 6 eurot; 28.09.2020 18 eurot; 05.10.2020 21 eurot; 09.10.2020 4 eurot; 12.10.2020 14 eurot; 14.10.2020 7 eurot; 16.10.2020 4 eurot; 19.10.2020 15 eurot; 20.10.2020 6 eurot; 23.10.2020 4 eurot; 26.10.2020 20 eurot; 02.11.2020 20 eurot; 06.11.2020 6 eurot; 09.11.2020 20 eurot; 13.11.2020 2 eurot. Lisaks on T OÜ teinud kostjale järgmised ülekanded selgitusega „maj. kulu“: 05.02.2020 10 eurot; 12.02.2020 10 eurot; 21.02.2020 6 eurot; 27.03.2020 20 6 eurot; 10.08.2020 20 eurot; 17.08.2020 200 eurot; 07.09.2020 182 eurot; 15.09.2020 205 eurot; 21.09.2020 80 eurot; 28.09.2020 77 eurot; 05.10.2020 175 eurot; 12.10.2020 320 eurot; 19.10.2020 80 eurot; 26.10.2020 120 eurot; 26.10.2020 50 eurot; 09.11.2020 160 eurot. Kostja kontole on tehtud sularaha sissemakseid järgmiselt: 04.06.2020 350 eurot; 06.07.2020 20 eurot; 19.08.2020 100 eurot; 30.08.2020 70 eurot; 07.09.2020 20 eurot; 15.09.2020 120 eurot; 04.10.2020 50 eurot; 11.10.2020 50 eurot; 12.10.2020 240 eurot; 02.11.2020 140 eurot; 09.11.2020 550 eurot. J. K. on kostjale teinud järgmised ülekanded selgitusega „Võlg“: 15.07.2020 500 eurot; 22.07.2020 98,66 eurot; 29.07.2020 150 eurot ja 15.09.2020 200 eurot. Kostjale kuulub AS-is Xxxx arvelduskonto xxxx ja väärtpaberikonto number xxxx (tl 77). Arvelduskonto nr xxxx nähtuvalt väljus perioodil 05.02.2020-10.11.2020 kontolt 4770,88 eurot ja kontole laekus 4771,03 eurot, perioodi lõppjääk on 1,13 eurot (tl 85). Kontoväljavõttest (tl 80-86) nähtuvalt on T OÜ teinud kostjale järgmised ülekanded selgitusega „maj. kulu“: 10.02.2020 207 eurot; 12.02.2020 27 eurot; 17.02.2020 206 eurot; 24.02.2020 213 eurot; 09.03.2020 192 eurot; 16.03.2020 244 eurot; 28.09.2020 60 eurot; 03.11.2020 10 eurot. Kostja kontole on tehtud sularahamakseid järgmiselt: 15.02.2020 260 eurot; 28.03.2020 400 eurot; 06.04.2020 500 eurot; 15.04.2020 400 eurot; 29.04.2020 300 eurot; 20.05.2020 50 eurot; 27.05.2020 50 eurot; 15.06.2020 500 eurot; 22.06.2020 400 eurot; 06.07.2020 100 eurot; 11.07.2020 100 eurot; 14.07.2020 50 eurot; 15.07.2020 300 eurot; 16.08.2020 5 eurot. A. A. on kostjale teinud järgmised ülekanded: 27.04.2020 25 eurot; 10.07.2020 50 eurot. Kostja on teinud E AS-ile järgmised ülekanded: 16.03.2020 3 eurot; 13.04.2020 10 eurot; 19.06.2020 4 eurot; 24.06.2020 4 eurot; 19.07.2020 17 eurot; 07.08.2020 2 eurot; 04.09.2020 4 eurot; 02.10.2020 8 eurot. 17.11.2020 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste päringute osas. 27.11.2020 esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule oma seisukoha, milles märkis, et tutvudes kostja maksevõimega, mida kohus küsis Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja Sotsiaalkindlustusametilt, on hagejate seaduslik esindaja arvamusel, et need kulutused, mida kostja näiteks teeb hasartmängule (448 eurot), võiks ta hoopis maksta lastele elatise näol. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et tegemist on töövõimelise kostjaga, kellel on oma alaealiste laste ülalpidamiskohustus seaduses ette nähtud miinimumi ulatuses. Kostja on kohustatud leidma parema töö või lisatöö. Hagejad ei pea kannatama. Kui kostja hakkab maksma elatist miinimumsummas ehk 292 eurot lapse kohta, siis hagejate esindaja kulud lastele jäävad ikkagi suuremaks, lähtudes hagiavalduses välja toodud summadest. Kostja oma seisukohta ei esitanud. Lisaks on teinud kohus kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on augustis 2020 kostjale tehtud väljamakse OÜ B poolt (tl 99). Kostjaga on seotud järgmised äriühingud (tl 100): 1) Osaühing B- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks, kostjale kuulub osanikuna osamaks 862 eurot (13 500 krooni) (tl 102, pöördel), 2) OÜ T- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks, kostjale kuulub osamaks 2556 eurot (40 000 krooni) (tl 101, pöördel), 3) OÜ R- kostja on antud äriühingus juhatuse liikmeks, kostjale kuulub osanikuna osamaks 1300 eurot (tl 103, pöördel). Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga xxxx (ühisomandis hagejate seadusliku esindajaga) (tl 104). Lisaks kuulub kostjale mootorsõiduk xxxx (registreerimismärk xxxx) (tl 105). Kohus leiab, et kuigi kostja on väitnud, et ta sissetulekud on väikesed, nähtub kostja Xxxx AS-i konto väljavõttest, et kostja on kulutanud perioodil 05.02.2020-13.11.2020 lotole 494 eurot. Samal perioodil on kostjale T OÜ-lt laekunud 1715 eurot. Kostja kontole on sularaha sissemakseid tehtud summas 1710 eurot. Samuti on J. K. teinud kostjale ülekandeid kokku 948,66 eurot. Kostja AS-i Xxxx kontoväljavõttest nähtub, et T OÜ-lt on kostjale laekunud 1159 eurot. Kostja kontole on sularaha sissemakseid tehtud summas 3415 eurot. A. A. on kostjale teinud ülekandeid summas 75 eurot. Samuti 7 on kostja lotole kulutanud 52 eurot. Kostja sissetulekute suuruseks ühes kuus on ca 902,27 eurot [(1715 + 1710 + 948,66 + 1159 + 3415 + 75) : 10 kuud]. Kostjaga on seotud mitmed äriühingud (Osaühing B, OÜ T, OÜ R). Tegemist on tegutsevate äriühingutega, millel puuduvad maksuvõlad. Kostjale kuulub ka mootorsõiduk. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatise 200 eurot kummalegi lapsele. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kohus leiab, et tulenevalt oma majanduslikust seisust on kostja võimeline hagejatele elatist tasuma hetkel kehtivas miinimummääras. Lisaks ei viibi hagejad kostja kui lahus elava vanema juures olulist osa ajast, et lugeda kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees täidetuks vahetult.
  6. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud võrdselt.
  7. Kohus rahuldab hagi. Kohus muudab Harju Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-19420 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hagejate kasuks kummalegi hagejale elatise miinimumsummas alates 01.09.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
  8. Juhindudes

§ 455

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hagejate menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 23.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 20.02.2020 esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hagejate menetluskulude suuruseks 135 eurot. Nimekirjaga koos esitati kohtule ka Lawconsult Õigusbüroo arve summas 135 eurot (selgitus „konsultatsioon“, kestus 1 h). Õiguskirjanduses on selgitatud, et menetluskulud kuuluvad hüvitamisele vaid juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud. Hüvitatavad ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud, mh eelkõige kohtueelsete läbirääkimiste või õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud. Küll aga kuuluvad menetluskuludena hüvitamisele hagiavalduse koostamise kulud (eeldusel, et koostaja oli ka esindajaks), ehkki ajaliselt eelnesid need kohtumenetluse algusele (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 842-843). Kohus märgib, et ülaltoodud arvest ei selgu, kas ja kuidas on arvel märgitud toiming seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagejaid oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kohtu hinnangul ei ole arvel märgitud toimingu näol tegemist vajaliku ega põhjendatud kuluga. 8 Kohus jätab rahuldamata hagejate avalduse menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks summas 135 eurot. Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). 24.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.