lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 9.01.2019 otsusega (tl 50-51) tunnistati Kalle Talv süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.
lg-te 1-3 alusel määrati, et koheselt kuulub kandmisele 1 kuu vangistust (millest
Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 8 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Talv ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
Talve registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 9.01.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 25.01.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab K. Talvele ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 6.06.2020, 26.09.2020 ja 1.01.2021. 6.06.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 67) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 6.06.2020 kell 17.15 süüdimõistetu elukohas K. Talve joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne ning alkoholi tarvitamisele viitava tunnusena on protokollis välja toodud alkoholilõhna esinemine suust. 16.06.2020 seletuses (tl 70) kirjutas hooldusalune, et tarvitas janu kustutamiseks ära ühe külma õlle. 8.06.2020 koostas kriminaalhooldusametnik alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest K. Talvele esimese kirjaliku hoiatuse (tl 72). 26.09.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 68) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 26.09.2020 kell 17.25 süüdimõistetu elukohas K. Talve joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne ning alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhna esinemine suust, häiritud reaktsioon, aeglane kõne, ajatajus esineb häireid (ei mäleta, mis päev on), tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud (eelistab istuda), apaatsus. Ettekande ja kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte kohaselt rääkis K. Talv kriminaalhooldusametnikule, et viina joomine leevendas 2
§s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Soov leida tugevatele valudele kiiret leevendust alkoholi näol on kohtule inimlikult mõistetav, kuid ei muuda alkoholi tarvitamist sellisel eesmärgil katseaja jooksul lubatavaks. Krooniliste valude leevendamiseks tuleb siiski konsulteerida erialaspetsialistiga ning tarvitada väljakirjutatud ravimeid, mitte alkoholi. Kuna 6.06.2020 ja 26.09.2020 alkoholi tarvitamise keelu rikkumistele on kriminaalhooldusametnik reageerinud kirjalike hoiatustega, siis ei saa kohus nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, sest K. Talv on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. K. Talve iseloomustab positiivselt, et ta on ettekande ja registreerimislehe kohaselt registreerimiskohustust täitnud täpselt. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi järgimist on kontrollitud 33 korral, millest kolmel korral on tuvastatud joove. Kriminaalhooldusametniku hinnangul K. Talv tunnistab endal esinevat alkoholiprobleemi osaliselt. Ta leiab, et tema terviseprobleemid pole seotud alkoholi tarvitamisega, küll aga on alkohol mõjutanud perekonnaelu ja suhteid lähedastega. Samuti ei ole alkohol mõjutanud töö tegemist. K. Talve hinnangul varasemat alkoholi tarvitamist kuritarvitamiseks pidada ei saa – hooldusalune peab kuritarvitamiseks olukordi, kus inimene joob mitu päeva järjest ja vajalikud tööd jäävad tegemata. K. Talv läbis programmi "Kainem ja tervem Eesti" esmahindamise 14.03.2019. Lühikest aega K. Talv programmis ka osales - Lõuna-Eesti Haigla tõendi kohaselt on K. Talvega lisaks esmahindamisele toimunud kolm õevisiiti ja kaks arstivisiiti. Kahel viimasel korral isik aga vastuvõtule enam ei läinud, sest puudub transpordivõimalus ja ei sobinud ka bussiajad. K. Talv läbis ajavahemikus 19.12.2019-12.02.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille käigus väljendas lootusetust alkoholi tarvitamise muutmise püüdluste osas. Alkoholi on hooldusalune tarvitanud siiani pingete ja seljavalude leevendamiseks. K. Talv palub võimalust jätkata oma elu vabaduses ning väidab, et tal muudetakse raviskeemi ja edaspidi saab ta terviseprobleemidele leevendust arstirohtudest. K. Talv nõustub pöörduma alkoholiravile ja tegema alkoholivastase nn „Torpeedo“ süsti, mille mõjul on alkoholi tarvitamine aasta vältel vastunäidustatud. Ettekande kohaselt on katseajal K. Talv 20.06.2020 toime pannud väärteo LS § 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine). Määratud rahatrahv on tasutud. Kuna nimetatud rikkumine ei ole Tartu Maakohtu 9.01.2019 otsusega mõistetud karistuse aluseks olnud kuriteoga 3
K. Talve senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. Hooldusalusel on tuvastatud kolmel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Samuti on süüdimõistetu karistamise aluseks olnud kuriteod toime pannud alkoholijoobe seisundis. Sellise käitumisega aga rikub K. Talv kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Sellise tendentsiga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. Ka K. Talv ise on möönnud, et alkoholi tarvitamise harjumuste muutmine on keeruline. K. Talve isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Samuti on nimetatud kohustuse võtmiseks 14.01.2021 andnud kirjaliku nõusoleku ka süüdimõistetu (tl 71). Alkoholi tarvitamise vastasele ravile pöördumise kohustuse määramine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta. Olgu lisatud, et kui K. Talv jätkuvalt rikub alkoholi tarvitamise keeldu või teisi talle kohtuotsusega pandud kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida K. Talvele mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodu ja
Talvele
Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.