← Eesti

2-20-2794/44

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Seoses ringkonnakohtu menetluskulude poolte endi kanda jätmisega menetluskulude suurust kindlaks ei määrata. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. 19.02.2020 maakohtule esitatud hagiavalduses palus XX (hageja) välja mõista YY-lt (kostja) hageja kasuks elatise 292 eurot kuus alates 01.03.2020 ja tagasiulatuva elatise perioodil 19.02.2019-31.12.2019 kümne kuu eest 2796,40 eurot. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - hageja on sündinud kostja ja CC kooselust XX.XX.XXXX; - kostja ei ela hagejaga ja ei anna talle ülalpidamist; - hageja igakuised kulud on: lasteaed 80 eurot, elukohakulu 500 eurot, söök 300 eurot (koos lasteaia söögirahaga), riided 150 eurot, ravimid 50 eurot, last arendavad raamatud/mänguasjad 100 eurot; - hageja isa töötab XXX, sissetulek on ca 1000 eurot kuus; - hageja isal on kohustus maksta elatist 292 eurot kuus teisele lapsele, tagasiulatuva elatise võlg on üle 3000 euro, lisaks sellele on isal laenukohustused; - hageja isa jäi makseraskustesse ja kohtutäitur pani arvelduskonto kinni, mistõttu tema arvele laekub praegu seadusega ettenähtud 767 eurot, ülejäänud summa peab kohtutäitur kinni; - vaidluse kohtuväline lahendamine enne hagiavalduse kohtule esitamist tulemusi ei andnud. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma elatist 50 eurot kuus. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - tsiviilasjas nr 2-16-15271 lõpetas Harju Maakohus 13.12.2016 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse hageja suhtes ja andis CC-le üle hageja isiku- ja varahooldusõiguse; - hageja ei ole senini kostjalt elatist nõudnud; - osad hageja kulud on ülepaisutatud; - kostja ei ole võimeline andma hagejale nõutud suuruses elatist, sest: 2

(7)- kostjal on neli last, kellest tema perekonnas kasvab kolm alaealist last: Q (s. XX.XX.XXXX), W (s. XX.XX.XXXX) ja Z (s. XX.XX.XXXX); - kostja ei tööta alates W sünnist XX.XX.XXXX ja on lapsehoolduspuhkusel; - kostja igakuine sissetulek on vanemahüvitis,
  1. aasta veebruaris ja märtsis oli see 567,20 eurot ja peretoetuses summas 539,18 eurot, keskmiselt kuus kokku 1099,20 eurot; - kostjal ei ole kinnisvara ega autot, ta elab perega üürimajas; - kostja hädavajalikud väljaminekud ühes kuus on vähemalt 1065,17-1069,35 eurot: üür 250 eurot, kõrvalkulud kuni 150 eurot; igakuine väikelaenu makse 110,93 eurot; toit 364,70 eurot; ravimid 28,83 eurot, sideteenus 57,89 eurot; kostjale jääb rahalisi vahendeid 37,03 eurot. Kostja on suuteline ja valmis maksma hagejale elatist 50 eurot kuus. Kostja on varasemalt koristajana ja baaridaamina töötanud, lähiajal tööle ei plaani minna. Perekonnas ostavad toitu ja riideid kasvavatele lastele nii kostja kui tema abikaasa MM. MM maksab WW lasteaiatasu, ostab küttepuud, teeb tema kontol olevate rahaliste vahendite arvelt pisiremondid, teeb kõik perekonna suuremad ostud (mööbliesemed jms). QQ lasteaiatasu ja kooliga seotud kulud on kandnud ja kannab kostja temale laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Kostjat abistavad sugulased, kes kannavad kostja arvelduskontole vajadusel rahalisi vahendeid. Kostja palub arvestada, et lapsetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis hageja kasuks kostjalt välja elatise 176,33 eurot alates hagi esitamisest (alates 19.02.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Nõude aluseks on PKS § 101 lg
  3. Elatise vähendamisel alla miinimummäära lähtus kohus PKS § 102 lg-s 2 sätestatust. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja ja CC kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg XX; - hageja ja tema isa elavad kostjast eraldi alates aprillist
  4. a; - Harju Maakohus lõpetas 13.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15271 vanemate ühise hooldusõiguse hageja suhtes ja andis isale üle nii lapse isiku- kui ka varahooldusõiguse; - kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust; - kostja perekonnas kasvab kolm alaealist last: Q (s XX.XX.XXXX), W (s XX.XX.XXXX) ja Z (sündinud XX.XX.XXXX); - kostja igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis, mis
  5. aasta veebruaris ja märtsis on olnud 567,20 eurot ja peretoetus summas 539,18 eurot, kokku keskmiselt 1099,20 eurot kuus; - kostja vältimatud igakuised väljaminekud on vähemalt 1069,35 eurot; - kostja leibkonnas on 5 inimest ja peres kasvavate laste kulutusi kannab kostja keskmiselt 176,33 eurot kalendrikuus lapse kohta. Kui kostja maksaks hagejale elatist 50 eurot kuus, ei oleks kõigile kostja lastele tagatud ühetaolist ülalpidamist – kostjaga kooselavad lapsed oleks paremas majanduslikus seisus. Pelgalt paljasõnalise väite pinnalt, mille kohaselt on kulud ülemäärased, järeldusi teha ei ole võimalik, seetõttu ei pöördunud ümber ka tõendamiskoormis ja hageja ei pea jätkuvalt oma kulude suurust tõendama. Hageja igakuised kulud on piisavalt suured miinimummääras elatise väljamõistmiseks (lasteaed 80 eurot kuus + elamiskulu 500 eurot jagatuna 3 inimese vahel – 3
(7)166,67 + toidukulu 300 eurot kuus + riided ja jalanõud 20 eurot kuus + ravimid 10 eurot kuus + raamatud ja mänguasjad 20 eurot kuus = 596,67 eurot). Arvestades kostja majanduslikku seisukorda (sh asjaolu, et mõne kuu pärast langeb kostjal ära igakuine finantskohustus summas 110,93 eurot) ning seda, millises ulatuses teeb kostja igakuiselt kulutusi oma teiste laste ülalpidamiseks (s.o keskmiselt 176,33 eurot ühes kalendrikuus lapse kohta), leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 176,33 eurot ühes kalendrikuus alates 19.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja esitatud tagasiulatuva elatise nõude perioodi 19.02.2019-18.02.2020 (k.a) eest 3269,66 eurot jättis maakohus rahuldamata.

§ 445

lg 1 alusel määras kohus, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

  1. kuupäeval hageja isa CC arveldusarvele. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kuna hagejal menetluskulusid ei tekkinud, kohus hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
  2. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 2 osas ja teha uus otsus, millega vähendada maakohtu poolt väljamõistetud elatist 100 euroni kuus. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja kõigi väidete osas ega põhjendanud kostja väidetega mittenõustumist. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et ta on suuteline ja valmis maksma lapsele elatist 50 eurot kuus ja et tema elatise maksevõimekuse ülempiir on 100 eurot kuus. Märgitud tingimusel on kostja nõus sõlmima ka kohtuliku kompromissi. Kostja perekonnas kasvab 3 alaealist last. Kostja ei tööta, kuna laps Z kasvatamine välistab tema töölemineku. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1099,20 eurot. Vanemahüvitist makstakse 435 päeva eest. Kostja ei käinud enne viimase lapse Z sündi tööl, sest ta oli eelmise väikelapsega kodune. Kostja seletas märgitud asjaolu 05.08.2020 toimunud kohtuistungil. Kostjal on õigus vanemahüvitise saamiseks alates lapse sünni päevast ja seda makstakse kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni (01.02.2021). Alates
  3. veebruarist 2021 jääb kostja ainukeseks sissetulekuks peretoetus 539,18 eurot. Seega jääb kostja iga perekonnaliikme, sh hageja (4 last ja kostja) ülalpidamiseks 107 eurot. Seega, kui kostjale jääb kohustus maksta hagejale elatist maakohtu poolt väljamõistetud suuruses, võib tekkida
  4. veebruaril 2021 olukord, kus kostja on sunnitud pöörduma elatise vähendamise hagiga kohtusse. Lapse isa sissetulek kuus on 1000 eurot. Lapse isa ei ole väitnud, et tal on ülalpeetavaid peale hageja. Seega on nende perekonna varaline seisund tunduvalt parem. 4

(7)Hageja isale laekub riigi poolt makstav lapsetoetus. Kuna peres, kus kasvab hageja, kasvab üks lapsetoetust saav laps, on makstav lapsetoetus 60 eurot lapse kohta kuus. Seega on alus kostjalt väljamõistetavast elatisest arvata maha ½ osa hagejale makstavast peretoetusest, s.o 30 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise kuni 31.01.2021 164,85 eurot ületavas osas ja alates 01.02.2021 100,64 eurot ületavas osas. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes resolutsiooni p 2 osas. Hageja on lisanud apellatsioonkaebuse vastusele isa sõlmitud töölepingu. Ringkonnakohus võtab töölepingu asja juurde, kuna see on sõlmitud peale maakohtu otsuse tegemist ja sellest nähtuvad asjaolud, mis võivad omada tähendust asja lahendamisel.
  3. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel: - kostja ja CC kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg XX; - hageja ja tema isa elavad kostjast eraldi alates aprillist
  4. a; - kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust; - kostja perekonnas kasvab kolm alaealist last: Q (s XX.XX.XXXX), W (s XX.XX.XXXX) ja Z (sündinud XX.XX.XXXX); - kostja igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis, mis
  5. aasta veebruaris ja märtsis on olnud 567,20 eurot ja peretoetusest summas 539,18 eurot, kokku keskmiselt 1099,20 eurot; - kostja vältimatud igakuised väljaminekud vähemalt 1069,35 eurot kuus; - kostja leibkonnas on 5 inimest ja kostja kannab peres kasvavate laste kulutusi kuus keskmiselt 176,33 eurot lapse kohta; - hageja igakuised kulud on piisavalt suured miinimummääras elatise väljamõistmiseks; - mõne kuu pärast langeb kostjal ära igakuine finantskohustus summas 110,93 eurot.
  6. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4). 8.
  7. Maakohus ei ole vastava printsiibiga arvestanud. Samuti ei ole maakohus arvestanud kostja vastuväitega, et tema varaline olukord muutub alates 01.02.2021 seoses ühe perehüvitise riigi poolt maksmise lakkamisega. 5
(7)8.
  1. Õiguslikult põhjendatud on kostja seisukoht, et vanemahüvitist makstakse 435 päeva eest (perehüvitiste seadus § 34 lg 2 I lause kohaselt). Kostja on esile toonud, et ta ei käinud enne viimase lapse Z sündi tööl, sest ta oli eelmise väikelapsega kodune. Kostjal on õigus vanemahüvitise saamiseks alates lapse sünni päevast ja seda makstakse kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni (01.02.2021). Kostja seletas märgitud asjaolu 05.08.2020 toimunud kohtuistungil. 8.
  2. Maakohus tuvastas otsuse tegemisel, et mõne kuu pärast lõpeb kostja igakuine finantskohustus 110,93 euro ulatuses. Kostja on selgitanud 05.08.2020 maakohtu istungil, et kohustus lõpeb veebruaris 2021 (tl 91). Samal ajal hakkab kostja saama väiksemas ulatuses perehüvitisi, s.o kostja sissetulekuks on 560,02 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja väljaminekud samal ajal vähenevad 110,93 euro võrra, vähenevad kostja vajadused enese ülalpidamiseks. 8.
  3. Arvestades apellatsioonimenetluses vaidlustamata asjaolusid, mille kohaselt on kostja vältimatud püsikulud 1069,35 eurot, kostjaga elava kolme lapse kostja poolt kantavad kulud 3x 176,33=528,99 eurot ja hagejale kostja poolt antav ülalpidamiskohustus on 292 eurot, kuni 31.01.2021 on kostja sissetulekuks 1099,20 eurot, on vajalike kulutuste proportsioon vastavalt ema/ kolm emaga elavat last/ hageja järgmine: 57% /28% /15% ja summaliselt 626,43 eurot/ 307,72 eurot/ 164,85 eurot. Alates 01.02.2021 vähenevad kostja sissetulekud 560,02 euroni, kuid LHV Panga ees võetud finantskohustus 110,93 eurot lõpeb (st vähenevad kostja hädavajalikud kulutused iseendale). Nimetatut arvestades on ema, kolme emaga elava lapse ja hageja proportsiooniks 53,86%/ 29,73%/16,41% ja hageja osa 560,02 eurost on 91,90 eurot. Kolleegium ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest, mille kohaselt on kostja soovinud elatise vähendamist 100 euroni.
  4. Kostja on 05.08.2020 toimunud maakohtu istungil palunud arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale makstakse riiklikku toetust. Maakohus ei ole nimetatud osas seisukohta võtnud. 9.
  5. Riigikohus on
  6. märtsi
  7. a lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). 9.
  8. Hageja on maakohtu menetluses väitnud, et tema isa töötasu suurus on 1000 eurot, kuid seoses makseraskustesse sattumisega on isa konto arestitud. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja väitnud, et tema isa arvelduskontole jäeti 960 eurot ja seoses elukohast tingitud töökoha vahetamisega on tema netosissetulek 686 eurot. Maakohtu menetluses on hageja selgitanud, et tema isal on ka teise lapse ülalpidamiskohustus 292 euro ulatuses ja tagasiulatuva elatise osas 3000 eurot, tal on laenukohustused. Isa sõlmitud töölepingust nähtub, et see on sõlmitud 13.11.
  9. Loogiliselt eeldades ei saa lapse isa vältimatud püsikulud olla väiksemad kui tema laste ülalpidamisvajadus miinimummääras, seega eelduslikult on isa kulutuste proportsioon vähemalt 33,33%. Summaliselt teeb see kostja sissetulekutest kuni 12.11.2020 319,97 ja alates 13.11.20202 228,67 eurot, samal ajal, kui hagejale jääv sissetulekute proportsioon on kuni 31.01.2021 626,43 eurot ja alates 01.02.2021 301,63 eurot. Nimetatut arvestades on hageja isa majanduslik seisund kuni 31.01.2021 halvem ema omast ja põhjendatud ei ole arvestada asjaoluga, et kostjale makstakse peretoetust hageja kohta 60 eurot kuus. Alates 01.02.2021 on 6
(7)kostja majanduslik seisund hageja isa omast halvem, kuid kolleegium ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest, mille kohaselt on kostja palunud elatist vähendada 100 euroni.
  1. Eeltoodust tulenevalt muudab kolleegium maakohtu otsust ja mõistab kostjalt välja elatise hagejale alates 19.02.2020-31.01.2021 164,85 eurot kuus ja alates 01.02.2021 100 eurot kuus.
  2. Maakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda, sest kostja maakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tingituna apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest poolte endi kanda (

§ 163lg 1 ja 171 lg 1).

Eelnimetatuga seoses ringkonnakohus poolte menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.